Vasknarva küla elanike hinnangul peab kiiresti hakkama süvendama Narva jõe ülemjooksu, et ei korduks eelmise sajandi alguse suur uputus.
Narva jõe suuet pole aastaid süvendatud ja kaldatammid on samuti korrastamata, vahendasid «Terevisiooni» uudised.
Laevatee on juba praegu läbimatu, Peipsilt pääseb Narva jõele vaid Venemaa pool kontrolljoont. Seni on Vene piirivalve Narva jõelt järvele ja tagasi pääsemiseks lubanud kontrolljoont ületada.
«Praegu on lood sellised, et Narva jõe suue on jäänud poole kitsamaks kui enne sõda ja on tekkinud hulk leetseljakuid, mis segavad laevaliiklust,» ütles Vasknarva külavanem Vadim Ivanov.
«Kui nii edasi läheb, on meil jõe asemel oja, aga vesi peab Peipsist kuidagi välja pääsema ja seetõttu võib jõgi hakata uut sängi uuristama,»
Sellise arengustsenaariumi korral muutub Ivanovi väitel nii kohaliku elu kui ka piirkonna arendamine võimatuks.
Ivanovi sõnul tuleb jõesuudme süvendamisega pihta hakata lähiaastatel. Kuna Narva jõgi on piiriveekogu, tuleb kõik uuringud ja süvendustööd kooskõlastada Venemaaga. Seetõttu peaks Alajõe vallavalitsus esitama tema sõnul piiriveekogude ühiskomisjonile ülesande uurida Narva jõe ülemjooksu seisundit ja võimalusi selle parandamiseks.
VE: Vasknarva
Vaade Vasknarva piirivalvekordonist Narva jõele.
Foto:Lauri Kulpsoo
Vasknarva küla elanike hinnangul peab kiiresti hakkama süvendama Narva jõe ülemjooksu, et ei korduks eelmise sajandi alguse suur uputus.
Narva jõe suuet pole aastaid süvendatud ja kaldatammid on samuti korrastamata, vahendasid «Terevisiooni» uudised.
Laevatee on juba praegu läbimatu, Peipsilt pääseb Narva jõele vaid Venemaa pool kontrolljoont. Seni on Vene piirivalve Narva jõelt järvele ja tagasi pääsemiseks lubanud kontrolljoont ületada.
«Praegu on lood sellised, et Narva jõe suue on jäänud poole kitsamaks kui enne sõda ja on tekkinud hulk leetseljakuid, mis segavad laevaliiklust,» ütles Vasknarva külavanem Vadim Ivanov.
«Kui nii edasi läheb, on meil jõe asemel oja, aga vesi peab Peipsist kuidagi välja pääsema ja seetõttu võib jõgi hakata uut sängi uuristama,»
Sellise arengustsenaariumi korral muutub Ivanovi väitel nii kohaliku elu kui ka piirkonna arendamine võimatuks.
Ivanovi sõnul tuleb jõesuudme süvendamisega pihta hakata lähiaastatel. Kuna Narva jõgi on piiriveekogu, tuleb kõik uuringud ja süvendustööd kooskõlastada Venemaaga. Seetõttu peaks Alajõe vallavalitsus esitama tema sõnul piiriveekogude ühiskomisjonile ülesande uurida Narva jõe ülemjooksu seisundit ja võimalusi selle parandamiseks.