|
Postimees vestles temaga enne kontserti Eestis.
Saime teid jutule peaaegu et öösel. Hommikul olite parlamendi istungil, päeval otse-eetris raadios, õhtul kontsert…
Liigutan ennast veel väikest viisi jah.
Mis küsimused olid täna Seimis arutusel?
Meil on siin päris lõbus. Valitsus tahetakse erru saata. Kuigi midagi erilist selles ei ole. Näiteks teie, kas te Eestis olete oma valitsusega rahul?
Räägime parem kontserdist. Selle nimeks on «Raimonds Pauls ja Bach» kas see tähendab, et esitate suure helilooja muusikat džässilikult?
Noh, lisasin natuke rütmi juurde. Algmaterjali kallale ei kippunud, loomulikult. Bach ikkagi, mitte mingi suvaline.
Olete kuulus eeskätt kui laulude, filmimuusika ja muusikalide autor. Kui lähedane on teile Bachi muusika?
Ei ütleks, et oleksin eluaeg tema fänn olnud. Kord olin midagi komponeerimas ja otsustasin kasutada ühte fragmenti Bachist. Hakkasin tuhnima oma konservatooriumiaegsetes nootides ja siis tuli mõte, et miks mitte teha seda džässikult.
Džäss on mind köitnud juba noorpõlvest saati.
Kuidas tekkis teie eesti-läti trio?
Maris, kes mängib löökpille, korraldab pidevalt erinevaid džässifestivale. Temal tekkis idee luua trio, kuid meil polnud kontrabassisti. Ja nii Maris leidiski Toivo Undi.
Kas olete juba Riias esinenud?
Jah, oli kontsert ja plaadi esitlus. See ei ole kommertsplaat. Mängisime enda lõbuks, salvestasime.
Nüüd esineme Tallinnas. Loodan, meid ei vilistata välja.
Kellega veel olete eesti muusikutest koostööd teinud?
Paljudega! Alustades 1950.–1960. aastatest. Teil lõi toona laineid hiilgav Merkulovi orkester. Minu heaks sõbraks oli suurepärane dirigent Peeter Saul. Samuti ka Eri Klas. Veel olen koostööd teinud Heli Läätsa ja Jaak Joalaga.
Afišilt sai lugeda, et kavaga «Raimonds Pauls ja Bach» esineb trio «Raimonds Pauls». Mõned võiksid selle peale arvata, et «tagasihoidlikkusest».
Trio «Raimond Pauls»? Kuulen esimest korda. Olgu, tulen kohale, selgitan välja, milles küsimus.
Teiega koos esineb veel ka Riia koor Kamer.
Suurepärane noortekoor, parim Lätis ja mitte ainult. Mullu sai Pekingis maailma parima koori tiitli.
Kunagi oli terves Nõukogude Liidus kuulus teie loodud lasteansambel Kukušetška (Kukulind), kas see eksisteerib veel?
Seal laulab juba kolmas või neljas põlvkond.
Teist pole väljaspool Lätit midagi kuulda.
Mind kutsutakse pidevalt Venemaale, kontsertidele või kellelegi midagi komponeerima. Kuid ma ütlen kõigile ära. Viimati kutsus Spivakov esinema oma «Moskva virtuoosidega». Ütlesin ka temale ära.
Miks?
Ma ei viitsi enam kuhugi sõita, isu on täis. Ja üldse, elu on seal praegu väga karm, kalk. See pole minu jaoks. See, mis kõlab praegu seal estraadilt, on väga kurb, enamjaolt.
Televisiooniga samamoodi. Mingid lollakad saated pidevalt. Tähtedega. Tantsud, iluuisutamine…
Jossif Kobzon, näiteks, tähistas oma juubelit suure turneega endise Nõukogude Liidu vabariikide pealinnades, käis ka Tallinnas. Teil oli samuti alles hiljuti juubel. Teie oleks võinud ka näiteks kutsuda oma vanu sõpru ja saada täissaalid.
Ei, see ei paku mulle huvi. Ehkki pean oma vanu sõpru meeles. «Aasta laul», suured miilitsapäeva kontserdid… Vanasti saime kõik seal kokku, lätlased, eestlased, teiste vabariikide esindajad. Võtsime napsu, suhtlesime.
Räägite sellest nukrusenoodiga hääles.
Me olime siis ju palju nooremad. Ja suhted olid soojad ja siirad. Oli ikka noil aegadel midagi head. Praegu on kõik muutunud. Raha, raha… Kes oskab, teenib raha, kes ei oska… Kõik on enda eest väljas.
Mind, tänu Jumalale, see ei huvita enam. Teenisin endale piisavalt, mulle aitab.
Vanade kolleegidega saate ikka kokku vahest?
Saame kord aastas kokku Jurmalas noorte lauljate konkursil «Uus laine» (New Wave).
Olite omal ajal selle konkursi üks asutajaid, nüüd soovite vist sellest distantseeruda?
See ei ole nii lihtne. Mulle öeldi, et mina olen seal nagu kaubamärk. Muide, tänavu oli konkurss päris heal tasemel.
Teine asi, mis selle konkursi ümber toimub, on see, et hulk inimesi tuleb ühe eesmärgiga – näidata oma ehteid, autosid, raha. Samas teenib Jurmala linn selle pealt päris hästi.
Venemaa kutsetele ütlete ära, kuid Lätis teete ikka midagi?
Kirjutasin muusikat ja laule meie Vene Draamateatri jaoks Isaak Babeli «Odessa lugudel» põhineva etenduse jaoks.
Ise mängin laval klaverit, kehastan 1920. aastate tapööri – kinosaalis filmi saateks mängivat pianisti. Nüüd ei oska keegi sellises stiilis mängida, sellepärast tulebki endal lavale minna.
Nii et Spivakovile endale ütlesite ära, aga Toivo Undi kutsele vastasite jaatavalt?
Väga sihikindel noormees. Kolm aastat käis pinda. Ja nüüd tulengi Tallinna. Võib-olla saab sellest minu viimane gastroll. Ehkki selle kavaga meelitatakse veel esinema ka Moskvas. Ei tea. Praegu on sihikul Tallinn.
Raimonds Pauls
• Sündis Riias 12.01.1936
• Helilooja, pianist, Läti tunnustatuim kergema žanri muusik
• Lõpetas Läti Riikliku Konservatooriumi 1958. aastal pianistina
• Hakkas 50ndate teisel poolel esitama ajaviitemuusikat, 60ndate alguses asutas oma jazztrio
• 1964 sai temast Riia kergemuusikaorkestri dirigent
• 60ndate lõpus said esimesed Paulsi laulud Lätis hittideks
• 1975 alustas üleliidulisi ringreise oma ansambliga Modo
• 70ndate lõpus sai laialt tuntuks üleliidulisel areenil. Mitmel korral oli just tema loodud Kesktelevisiooni valitud «Aasta laul»
• Tuntuim tema menulauludest oli 1980ndatel «Miljon roosi» (esitajaks Alla Pugatšova)
• Pauls sai Nõukogude Liidu rahvakunstniku tiitli 1985. aastal
• On noorte muusikute konkursside «Jurmala» ja «New Wave» asutajaid
• Oli aastatel 1989–1993 Läti kultuuriminister
• Läti Seimi saadik
• Läti Teaduste Akadeemia audoktor
• Raimonds Paulsi muusikat on ilmunud enam kui 80 heliplaadil
|
Uudised
VE: Pauls, Raimonds – Läti tuntuim kultuuritegelane
Pauls: see on mu viimane gastroll
29.10.2007 00:01Andrei Babin, reporter
Nõmme Jazzfestivali raames esines 27. oktoobril koos Toivo Undi ja läti trummar Maris Briezkalnsiga kuulus läti muusik, eeskätt Alla Pugatšova surematute hittide autorina tuntud Raimonds Pauls.
Foto: Peeter Langovits
Postimees vestles temaga enne kontserti Eestis.
Saime teid jutule peaaegu et öösel. Hommikul olite parlamendi istungil, päeval otse-eetris raadios, õhtul kontsert…
Liigutan ennast veel väikest viisi jah.
Mis küsimused olid täna Seimis arutusel?
Meil on siin päris lõbus. Valitsus tahetakse erru saata. Kuigi midagi erilist selles ei ole. Näiteks teie, kas te Eestis olete oma valitsusega rahul?
Räägime parem kontserdist. Selle nimeks on «Raimonds Pauls ja Bach» kas see tähendab, et esitate suure helilooja muusikat džässilikult?
Noh, lisasin natuke rütmi juurde. Algmaterjali kallale ei kippunud, loomulikult. Bach ikkagi, mitte mingi suvaline.
Olete kuulus eeskätt kui laulude, filmimuusika ja muusikalide autor. Kui lähedane on teile Bachi muusika?
Ei ütleks, et oleksin eluaeg tema fänn olnud. Kord olin midagi komponeerimas ja otsustasin kasutada ühte fragmenti Bachist. Hakkasin tuhnima oma konservatooriumiaegsetes nootides ja siis tuli mõte, et miks mitte teha seda džässikult.
Džäss on mind köitnud juba noorpõlvest saati.
Kuidas tekkis teie eesti-läti trio?
Maris, kes mängib löökpille, korraldab pidevalt erinevaid džässifestivale. Temal tekkis idee luua trio, kuid meil polnud kontrabassisti. Ja nii Maris leidiski Toivo Undi.
Kas olete juba Riias esinenud?
Jah, oli kontsert ja plaadi esitlus. See ei ole kommertsplaat. Mängisime enda lõbuks, salvestasime.
Nüüd esineme Tallinnas. Loodan, meid ei vilistata välja.
Kellega veel olete eesti muusikutest koostööd teinud?
Paljudega! Alustades 1950.–1960. aastatest. Teil lõi toona laineid hiilgav Merkulovi orkester. Minu heaks sõbraks oli suurepärane dirigent Peeter Saul. Samuti ka Eri Klas. Veel olen koostööd teinud Heli Läätsa ja Jaak Joalaga.
Afišilt sai lugeda, et kavaga «Raimonds Pauls ja Bach» esineb trio «Raimonds Pauls». Mõned võiksid selle peale arvata, et «tagasihoidlikkusest».
Trio «Raimond Pauls»? Kuulen esimest korda. Olgu, tulen kohale, selgitan välja, milles küsimus.
Teiega koos esineb veel ka Riia koor Kamer.
Suurepärane noortekoor, parim Lätis ja mitte ainult. Mullu sai Pekingis maailma parima koori tiitli.
Kunagi oli terves Nõukogude Liidus kuulus teie loodud lasteansambel Kukušetška (Kukulind), kas see eksisteerib veel?
Seal laulab juba kolmas või neljas põlvkond.
Teist pole väljaspool Lätit midagi kuulda.
Mind kutsutakse pidevalt Venemaale, kontsertidele või kellelegi midagi komponeerima. Kuid ma ütlen kõigile ära. Viimati kutsus Spivakov esinema oma «Moskva virtuoosidega». Ütlesin ka temale ära.
Miks?
Ma ei viitsi enam kuhugi sõita, isu on täis. Ja üldse, elu on seal praegu väga karm, kalk. See pole minu jaoks. See, mis kõlab praegu seal estraadilt, on väga kurb, enamjaolt.
Televisiooniga samamoodi. Mingid lollakad saated pidevalt. Tähtedega. Tantsud, iluuisutamine…
Jossif Kobzon, näiteks, tähistas oma juubelit suure turneega endise Nõukogude Liidu vabariikide pealinnades, käis ka Tallinnas. Teil oli samuti alles hiljuti juubel. Teie oleks võinud ka näiteks kutsuda oma vanu sõpru ja saada täissaalid.
Ei, see ei paku mulle huvi. Ehkki pean oma vanu sõpru meeles. «Aasta laul», suured miilitsapäeva kontserdid… Vanasti saime kõik seal kokku, lätlased, eestlased, teiste vabariikide esindajad. Võtsime napsu, suhtlesime.
Räägite sellest nukrusenoodiga hääles.
Me olime siis ju palju nooremad. Ja suhted olid soojad ja siirad. Oli ikka noil aegadel midagi head. Praegu on kõik muutunud. Raha, raha… Kes oskab, teenib raha, kes ei oska… Kõik on enda eest väljas.
Mind, tänu Jumalale, see ei huvita enam. Teenisin endale piisavalt, mulle aitab.
Vanade kolleegidega saate ikka kokku vahest?
Saame kord aastas kokku Jurmalas noorte lauljate konkursil «Uus laine» (New Wave).
Olite omal ajal selle konkursi üks asutajaid, nüüd soovite vist sellest distantseeruda?
See ei ole nii lihtne. Mulle öeldi, et mina olen seal nagu kaubamärk. Muide, tänavu oli konkurss päris heal tasemel.
Teine asi, mis selle konkursi ümber toimub, on see, et hulk inimesi tuleb ühe eesmärgiga – näidata oma ehteid, autosid, raha. Samas teenib Jurmala linn selle pealt päris hästi.
Venemaa kutsetele ütlete ära, kuid Lätis teete ikka midagi?
Kirjutasin muusikat ja laule meie Vene Draamateatri jaoks Isaak Babeli «Odessa lugudel» põhineva etenduse jaoks.
Ise mängin laval klaverit, kehastan 1920. aastate tapööri – kinosaalis filmi saateks mängivat pianisti. Nüüd ei oska keegi sellises stiilis mängida, sellepärast tulebki endal lavale minna.
Nii et Spivakovile endale ütlesite ära, aga Toivo Undi kutsele vastasite jaatavalt?
Väga sihikindel noormees. Kolm aastat käis pinda. Ja nüüd tulengi Tallinna. Võib-olla saab sellest minu viimane gastroll. Ehkki selle kavaga meelitatakse veel esinema ka Moskvas. Ei tea. Praegu on sihikul Tallinn.
Raimonds Pauls
• Sündis Riias 12.01.1936
• Helilooja, pianist, Läti tunnustatuim kergema žanri muusik
• Lõpetas Läti Riikliku Konservatooriumi 1958. aastal pianistina
• Hakkas 50ndate teisel poolel esitama ajaviitemuusikat, 60ndate alguses asutas oma jazztrio
• 1964 sai temast Riia kergemuusikaorkestri dirigent
• 60ndate lõpus said esimesed Paulsi laulud Lätis hittideks
• 1975 alustas üleliidulisi ringreise oma ansambliga Modo
• 70ndate lõpus sai laialt tuntuks üleliidulisel areenil. Mitmel korral oli just tema loodud Kesktelevisiooni valitud «Aasta laul»
• Tuntuim tema menulauludest oli 1980ndatel «Miljon roosi» (esitajaks Alla Pugatšova)
• Pauls sai Nõukogude Liidu rahvakunstniku tiitli 1985. aastal
• On noorte muusikute konkursside «Jurmala» ja «New Wave» asutajaid
• Oli aastatel 1989–1993 Läti kultuuriminister
• Läti Seimi saadik
• Läti Teaduste Akadeemia audoktor
• Raimonds Paulsi muusikat on ilmunud enam kui 80 heliplaadil