|
«Kusagil struktuurides on kallutatud jõud.»
Villu Reiljan 2006
Täpselt aasta tagasi andis Rahvaliidu endine juht, toona just keskkonnaministri ameti maha pannud Villu Reiljan tollasele Eesti Päevalehe, praegusele Postimehe ajakirjanikule Kai Kalamehele pikema intervjuu.
Muu seas andis ta mõista, et maadevahetuse skandaali uurimine jääb poliitilistel põhjustel venima ja enesel ta mingit süüd ei näinud.
«Ilmselt on kellegi eesmärk uurida viis aastat. Kahjuks on kuskil struktuurides jõud, kes on kallutatud,» ütles Reiljan intervjuus. Eesti Päevaleht trükkis ära oma esiküljel legendiks saanud lause, mida teavad nüüd une pealt kõik vähegi päevasündmustega kursis olevad inimesed: «Kusagil struktuurides on kallutatud jõud.»
Filmiklassikas «Siin me oleme» ütles psühhiaater Aadu Kadakas Tallinna suvitajale, et kui sind pannakse laulu sisse, siis ei võta sealt sind ükski vägi enam välja. Ka see Reiljani lause jõudis ärapanijate Mart Juure ja Peeter Oja repertuaari viisil «Rohelised niidud».
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Toompead rünnatakse! Ma kordan – Toompead rünnatakse!»
Edgar Savisaar 1990
1990. aasta 15. mail valgus interrinne Tallinnas Toompea hoone ette. Olukord oli ärev ning valitsusjuht Edgar Savisaar palus toonasel siseministril Olev Laanjärvel isegi näidata, kuidas seifis olev revolver töötab.
Savisaar tegi eesti rahvale raadiopöördumise, milles ütles hingestatud häälega: «Toompead rünnatakse! Ma kordan – Toompead rünnatakse.» Selle peale tulid eestimeelsed Toompeale ning interrinne oli sunnitud lahkuma.
/Aastaid hiljem sai 15. maist … Tallinna päev.ab/
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Juriidiliselt on kõik korrektne.»
Andrus Ansip ja Rein Lang 2005
2005. aasta tõi lisaks kõigele muule eesti rahva sõnavarasse väljendi «Juriidiliselt on kõik korrektne».
Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ostis ettevõtja Oliver Kruudalt 500 000 krooniga Keila-Joal suvila, mida eksperdid hindasid kolm korda turuhinnast madalamaks ostuhinnaks. Et Keskerakonna ja Kruuda vahel jooksis mitmeid punaseid ohuniite, näiteks rentis politseiamet Keskerakonna käsul Kruudalt 35 miljoni krooni eest aastas endise Kalevi kommivabriku ruume, näis avalikkuse õiglustundele selline «suvilakingitus» enam kui kahtlane.
Peaminister Andrus Ansip kaitses oma kabineti liikme Savisaare käitumist väitega, et «juriidiliselt on kõik korrektne». Sama nentis ka justiitsminister Rein Lang. Ansip valis toona küll hoolega Savisaare õigustuseks sõnu, kuid tema hoiak on selge – juriidiliselt ei saa ju midagi ette heita.
Sellest kasvas välja tänu Äripäeva juhtkirjale lühend JOKK, mis tähistab praegu kõike seda, mis tavaarusaama mööda on igati taunitav ning korruptsioonihõnguline, kuid juriidilisest vaatenurgast igati korrektne.
Juriidilise korrektsusega õigustatakse nüüd oma tegusid, ironiseeritakse konkurentide tegude üle ning kasutatakse isegi valimiskampaanias. «JOKK jätta!» oli nimelt sotside valimiskampaania loosung.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Ei pea ju oma tilli kuhu iganes toppima!»
Toomas Vilosius 2001
2001. aasta juulis teatas toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest esimees Toomas Vilosius Postimehele antud telefoniusutluses, et riik ei peaks kulutama aidsi tõrjeks sentigi rohkem, kui on seni kavandanud.
Aidsi haigestumist nimetas Vilosius inimese enda rumaluseks: «Ma ei pea ju oma tilli kuhu iganes toppima ega pea endale narkootikumi süstima.»
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Eestile on kombeks üks president korraga.»
Lennart Meri 1993
Samasuguse elegantsiga nagu Lennart Meri kritseldas Washingtonis USA presidendi gloobusele risti, leidis ta lahendusi Eestis sisepoliitilistele probleemidele. Ja Meri võis olla halastamatu ka neile, kes ta presidendiks aitasid ning selle eest erilist kohtlemist ootasid. «Olen tänulik neile, kes seadsid mind üles Isamaa kandidaadina riigipea kohale. Olen samas pettunud neis, kes lootsid selle kaudu kujundada käepikendust valitsusele, täitevvõimule,» noomis Meri.
Aasta pärast Meri valimist presidendiks – oktoobris 1993 – võttis ta Mart Laari valitsust avalikult noomida, öeldes hiljem ka lauluridadeks saanud sõnad: «Eestile on kombeks üks president korraga.»
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.»
Villu Reiljan 2006
Aasta eest ütles toonane Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kommentaariks 80 kultuuritegelase üleskutsele toetada presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest, et kultuuritegelased võiksid jääda oma liistude juurde. «Ma olen seda meelt, et nad on päris head kunstnikud ja nende liistude juurde jäämine teeks kõvasti au. Me teame päris palju kunstnikke, kelle hinnangul on Arnold Rüütel väga hea president,» ütles Reiljan, teenides ära kultuuriavalikkuse valju hukkamõistu.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Tule taevas appi!»
Lennart Meri 2001
President Lennart Meri nimetas 24. veebruaril 2001 Eesti iseseisvuspäeval peetud kõnes Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pildi tulistamist poliitilise kultuurituse märgiks.
«Meil (st Eesti riigikogus – toim) naerdakse üksteise üle. See on poliitilise kultuurituse märk. Siia ritta kuulub ka riigikogu liikme pildi ülespanek ja selle pildi pihta tulistamine,» ütles Meri. «Tule taevas appi! Paugutamine põhimõtete asemel?»
Samast juhtumist on tulnud ka teine üsna tuntud poliitlause toonaselt peaministrilt Mart Laarilt, mille elus hoidmise eest hoolitseb ka Raadio 2 saade «Olukorrast riigis». Nimelt kõlab selle saate alguses Laari ebakindel lause: «Mul on väga kahju ja ma vabandan.» Savisaar seda toona väga usutavaks ei pidanud.
Sellel aastal on näiteks Tõstamaa inimestele esinenud külaõhtutel korduvalt ansambel, mille nimeks samuti Tule taevas appi! Ja isegi beebifoorumites võib leida noorte emade sissekandeid: «Meil keskmine poja tsiteerib kah klassikuid – ka tema lemmikväljend viimasel ajal on «tule taevas appi!»»
|
Uudised
VE: surematud tsitaadid
Surematud poliitlaused, mis elavad edasi lauludeski
22.10.2007 00:01Tuuli Koch, Postimees
Surematud tsitaadid ei sünni rahva seas ainult armastatud filmidest, vaid ka ettekirjutamata stsenaariumiga poliitikaseriaalidest. Kuidas on sündinud sellised oma elu elama hakkavad ütlused, uuris Tuuli Koch.
«Kusagil struktuurides on kallutatud jõud.»
Villu Reiljan 2006
Täpselt aasta tagasi andis Rahvaliidu endine juht, toona just keskkonnaministri ameti maha pannud Villu Reiljan tollasele Eesti Päevalehe, praegusele Postimehe ajakirjanikule Kai Kalamehele pikema intervjuu.
Muu seas andis ta mõista, et maadevahetuse skandaali uurimine jääb poliitilistel põhjustel venima ja enesel ta mingit süüd ei näinud.
«Ilmselt on kellegi eesmärk uurida viis aastat. Kahjuks on kuskil struktuurides jõud, kes on kallutatud,» ütles Reiljan intervjuus. Eesti Päevaleht trükkis ära oma esiküljel legendiks saanud lause, mida teavad nüüd une pealt kõik vähegi päevasündmustega kursis olevad inimesed: «Kusagil struktuurides on kallutatud jõud.»
Filmiklassikas «Siin me oleme» ütles psühhiaater Aadu Kadakas Tallinna suvitajale, et kui sind pannakse laulu sisse, siis ei võta sealt sind ükski vägi enam välja. Ka see Reiljani lause jõudis ärapanijate Mart Juure ja Peeter Oja repertuaari viisil «Rohelised niidud».
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Toompead rünnatakse! Ma kordan – Toompead rünnatakse!»
Edgar Savisaar 1990
1990. aasta 15. mail valgus interrinne Tallinnas Toompea hoone ette. Olukord oli ärev ning valitsusjuht Edgar Savisaar palus toonasel siseministril Olev Laanjärvel isegi näidata, kuidas seifis olev revolver töötab.
Savisaar tegi eesti rahvale raadiopöördumise, milles ütles hingestatud häälega: «Toompead rünnatakse! Ma kordan – Toompead rünnatakse.» Selle peale tulid eestimeelsed Toompeale ning interrinne oli sunnitud lahkuma.
/Aastaid hiljem sai 15. maist … Tallinna päev.ab/
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Juriidiliselt on kõik korrektne.»
Andrus Ansip ja Rein Lang 2005
2005. aasta tõi lisaks kõigele muule eesti rahva sõnavarasse väljendi «Juriidiliselt on kõik korrektne».
Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ostis ettevõtja Oliver Kruudalt 500 000 krooniga Keila-Joal suvila, mida eksperdid hindasid kolm korda turuhinnast madalamaks ostuhinnaks. Et Keskerakonna ja Kruuda vahel jooksis mitmeid punaseid ohuniite, näiteks rentis politseiamet Keskerakonna käsul Kruudalt 35 miljoni krooni eest aastas endise Kalevi kommivabriku ruume, näis avalikkuse õiglustundele selline «suvilakingitus» enam kui kahtlane.
Peaminister Andrus Ansip kaitses oma kabineti liikme Savisaare käitumist väitega, et «juriidiliselt on kõik korrektne». Sama nentis ka justiitsminister Rein Lang. Ansip valis toona küll hoolega Savisaare õigustuseks sõnu, kuid tema hoiak on selge – juriidiliselt ei saa ju midagi ette heita.
Sellest kasvas välja tänu Äripäeva juhtkirjale lühend JOKK, mis tähistab praegu kõike seda, mis tavaarusaama mööda on igati taunitav ning korruptsioonihõnguline, kuid juriidilisest vaatenurgast igati korrektne.
Juriidilise korrektsusega õigustatakse nüüd oma tegusid, ironiseeritakse konkurentide tegude üle ning kasutatakse isegi valimiskampaanias. «JOKK jätta!» oli nimelt sotside valimiskampaania loosung.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Ei pea ju oma tilli kuhu iganes toppima!»
Toomas Vilosius 2001
2001. aasta juulis teatas toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni reformierakondlasest esimees Toomas Vilosius Postimehele antud telefoniusutluses, et riik ei peaks kulutama aidsi tõrjeks sentigi rohkem, kui on seni kavandanud.
Aidsi haigestumist nimetas Vilosius inimese enda rumaluseks: «Ma ei pea ju oma tilli kuhu iganes toppima ega pea endale narkootikumi süstima.»
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Eestile on kombeks üks president korraga.»
Lennart Meri 1993
Samasuguse elegantsiga nagu Lennart Meri kritseldas Washingtonis USA presidendi gloobusele risti, leidis ta lahendusi Eestis sisepoliitilistele probleemidele. Ja Meri võis olla halastamatu ka neile, kes ta presidendiks aitasid ning selle eest erilist kohtlemist ootasid. «Olen tänulik neile, kes seadsid mind üles Isamaa kandidaadina riigipea kohale. Olen samas pettunud neis, kes lootsid selle kaudu kujundada käepikendust valitsusele, täitevvõimule,» noomis Meri.
Aasta pärast Meri valimist presidendiks – oktoobris 1993 – võttis ta Mart Laari valitsust avalikult noomida, öeldes hiljem ka lauluridadeks saanud sõnad: «Eestile on kombeks üks president korraga.»
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.»
Villu Reiljan 2006
Aasta eest ütles toonane Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kommentaariks 80 kultuuritegelase üleskutsele toetada presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest, et kultuuritegelased võiksid jääda oma liistude juurde. «Ma olen seda meelt, et nad on päris head kunstnikud ja nende liistude juurde jäämine teeks kõvasti au. Me teame päris palju kunstnikke, kelle hinnangul on Arnold Rüütel väga hea president,» ütles Reiljan, teenides ära kultuuriavalikkuse valju hukkamõistu.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
«Tule taevas appi!»
Lennart Meri 2001
President Lennart Meri nimetas 24. veebruaril 2001 Eesti iseseisvuspäeval peetud kõnes Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pildi tulistamist poliitilise kultuurituse märgiks.
«Meil (st Eesti riigikogus – toim) naerdakse üksteise üle. See on poliitilise kultuurituse märk. Siia ritta kuulub ka riigikogu liikme pildi ülespanek ja selle pildi pihta tulistamine,» ütles Meri. «Tule taevas appi! Paugutamine põhimõtete asemel?»
Samast juhtumist on tulnud ka teine üsna tuntud poliitlause toonaselt peaministrilt Mart Laarilt, mille elus hoidmise eest hoolitseb ka Raadio 2 saade «Olukorrast riigis». Nimelt kõlab selle saate alguses Laari ebakindel lause: «Mul on väga kahju ja ma vabandan.» Savisaar seda toona väga usutavaks ei pidanud.
Sellel aastal on näiteks Tõstamaa inimestele esinenud külaõhtutel korduvalt ansambel, mille nimeks samuti Tule taevas appi! Ja isegi beebifoorumites võib leida noorte emade sissekandeid: «Meil keskmine poja tsiteerib kah klassikuid – ka tema lemmikväljend viimasel ajal on «tule taevas appi!»»