Duuma asespiiker: Venemaa loobub tavarelvastusleppest 12. detsembril
16.10.2007 19:40
Venemaa kuulutab Euroopa tavarelvastusleppele 12. detsembril moratooriumi, kinnitas Vene riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska.
|
|
| «Meie riik kuulutab 12. detsembril moratooriumi sellele leppele. Oleme sunnitud selle sammu astuma,» ütles Sliska täna Euroopa Parlamentaarse Assamblee delegatsiooniga kohtudes, vahendas Interfaks.
Toimetas Aivar Õepa, Postimees.ee
|
xxx
Moskva nõuab taas Baltimaade liitumist tavarelvastusleppega
19.09.2007 14:57
Balti riikide mitteühinemine Euroopa tavarelvastuse piiramise leppega on Venemaale tõsiseks ohuks, leiab Vene välisministeerium.
Balti riigid, sealhulgas Eesti, ei ole tavarelvastuslepinguga liituda saanud, kuna Moskva pole täitnud selle allakirjutamisel võetud kohustusi.
Vene asevälisminister Sergei Kisljak nimetas praegust olukorda «täiesti vastuvõetamatuks». Tema sõnul ei kanna Balti riigid pärast Nõukogude Liidu lagunemist tavarelvastusleppega seoses mitte mingisuguseid kohustusi, vahendas RIA Novosti.
«Meie piiride vahetus läheduses on tsoon kolmest riigist (Leedu, Läti, Eesti), kus pole mingeid piirangid tavarelvastusele ja lahingutehnikale,» rääkis aseminister täna riigiduumas.
«Meie lääne partnerite vaatepunktist võivad nad sinna paigutada sellise koguse relvastust, kui palju nende riikide territoorium võimaldab,» märkis Kisljak, lisades samas, et praegu seda veel ei tehta, kuna konfrontatsiooni ei ole.
Kisljaki sõnul peab tavarelvastuslepe olema mehhanismiks, mis kaitseb kõiki lepingu osapooli.
«Tänasel päeval, kui me elame vana lepinguga, millele kirjutati alla NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastasseisu tingimustes, on Venemaa maksimaalselt survestatav, samas kui meie partnerid NATOs kasutavad maksimaalselt ära isiklikke interpretatsioone lepingust, et hoida võimalust oma jõudude suurendamiseks, kui selleks tekib vajadus,» märkis aseminister.
1990. aastal alla kirjutatud Euroopa tavarelvastuse piiramise leping (CFE – Conventional Forces in Europe) seab piirid tankide, raskesuurtükkide ja sõjalennukite arvu Atlandi ookeani ja Uurali mägede vahel. Lepingu täiendatud versioonile (ACFE – Adapted Conventional Armed Forces in Europe Treaty), milles arvestatakse külma sõja lõppemise järel kujunenud olukorda, kirjutati alla 1999. aastal.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on Eesti korduvalt kõrgel tasemel väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga ühinemiseks, kui Venemaa täidab oma kohustused ja NATO liikmesmaad selle ratifitseerivad.
NATO liikmed on aga keeldunud kohandatud lepingut ratifitseerimast, kuni Venemaa pole täitnud nn Istanbuli kohustusi ehk lubadust viia oma väed välja Moldovast ja Gruusiast. See omakorda takistab uute riikide liitumist lepinguga.
Venemaa president Vladimir Putin ähvardas juba kevadel vastuseks külmutada lepingu täitmise ning kirjutas vastavale ukaasile alla 13. juulil. See jõustub 150 päeva möödumisel. Vene välisministeerium teatas järgmisel päeval, et Venemaa peatab leppes osalemise, «kuni NATO riigid ei ratifitseeri adapteeritud kokkulepet ja ei alusta selle dokumendi kohusetundlikku täitmist».
Vene kaitseministeeriumi esindaja Vladimir Nikišin kinnitas täna duumasaadikutele, et Venemaa võib lahkuda Euroopa tavarelvastusleppest 12. ja 13. detsembri vahelisel ööl, kui läbirääkimised lääne partneritega ei too tulemusi.
See tähendaks relvastuse inspekteerimise lõpetamist Venemaal ja teistes riikides, samuti ei edastaks Venemaa enam sõjalist informatsiooni lääne partneritele, märkis Vene kaitseministeeriumi sõjalise koostöö osakonna asejuht.
Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Euroopa tavarelvastuse piiramise leping (CFE)
Duuma asespiiker: Venemaa loobub tavarelvastusleppest 12. detsembril
16.10.2007 19:40
Venemaa kuulutab Euroopa tavarelvastusleppele 12. detsembril moratooriumi, kinnitas Vene riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska.
Toimetas Aivar Õepa, Postimees.ee
xxx
Moskva nõuab taas Baltimaade liitumist tavarelvastusleppega
19.09.2007 14:57
Balti riikide mitteühinemine Euroopa tavarelvastuse piiramise leppega on Venemaale tõsiseks ohuks, leiab Vene välisministeerium.
Balti riigid, sealhulgas Eesti, ei ole tavarelvastuslepinguga liituda saanud, kuna Moskva pole täitnud selle allakirjutamisel võetud kohustusi.
Vene asevälisminister Sergei Kisljak nimetas praegust olukorda «täiesti vastuvõetamatuks». Tema sõnul ei kanna Balti riigid pärast Nõukogude Liidu lagunemist tavarelvastusleppega seoses mitte mingisuguseid kohustusi, vahendas RIA Novosti.
«Meie piiride vahetus läheduses on tsoon kolmest riigist (Leedu, Läti, Eesti), kus pole mingeid piirangid tavarelvastusele ja lahingutehnikale,» rääkis aseminister täna riigiduumas.
«Meie lääne partnerite vaatepunktist võivad nad sinna paigutada sellise koguse relvastust, kui palju nende riikide territoorium võimaldab,» märkis Kisljak, lisades samas, et praegu seda veel ei tehta, kuna konfrontatsiooni ei ole.
Kisljaki sõnul peab tavarelvastuslepe olema mehhanismiks, mis kaitseb kõiki lepingu osapooli.
«Tänasel päeval, kui me elame vana lepinguga, millele kirjutati alla NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastasseisu tingimustes, on Venemaa maksimaalselt survestatav, samas kui meie partnerid NATOs kasutavad maksimaalselt ära isiklikke interpretatsioone lepingust, et hoida võimalust oma jõudude suurendamiseks, kui selleks tekib vajadus,» märkis aseminister.
1990. aastal alla kirjutatud Euroopa tavarelvastuse piiramise leping (CFE – Conventional Forces in Europe) seab piirid tankide, raskesuurtükkide ja sõjalennukite arvu Atlandi ookeani ja Uurali mägede vahel. Lepingu täiendatud versioonile (ACFE – Adapted Conventional Armed Forces in Europe Treaty), milles arvestatakse külma sõja lõppemise järel kujunenud olukorda, kirjutati alla 1999. aastal.
Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul on Eesti korduvalt kõrgel tasemel väljendanud oma põhimõttelist valmisolekut kohandatud tavarelvastuslepinguga ühinemiseks, kui Venemaa täidab oma kohustused ja NATO liikmesmaad selle ratifitseerivad.
NATO liikmed on aga keeldunud kohandatud lepingut ratifitseerimast, kuni Venemaa pole täitnud nn Istanbuli kohustusi ehk lubadust viia oma väed välja Moldovast ja Gruusiast. See omakorda takistab uute riikide liitumist lepinguga.
Venemaa president Vladimir Putin ähvardas juba kevadel vastuseks külmutada lepingu täitmise ning kirjutas vastavale ukaasile alla 13. juulil. See jõustub 150 päeva möödumisel. Vene välisministeerium teatas järgmisel päeval, et Venemaa peatab leppes osalemise, «kuni NATO riigid ei ratifitseeri adapteeritud kokkulepet ja ei alusta selle dokumendi kohusetundlikku täitmist».
Vene kaitseministeeriumi esindaja Vladimir Nikišin kinnitas täna duumasaadikutele, et Venemaa võib lahkuda Euroopa tavarelvastusleppest 12. ja 13. detsembri vahelisel ööl, kui läbirääkimised lääne partneritega ei too tulemusi.
See tähendaks relvastuse inspekteerimise lõpetamist Venemaal ja teistes riikides, samuti ei edastaks Venemaa enam sõjalist informatsiooni lääne partneritele, märkis Vene kaitseministeeriumi sõjalise koostöö osakonna asejuht.
Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee