«Georg» on tõsielufaktidel põhinev filmilugu Eesti nimekaima laulja Georg Otsa (1920-1975) saatusest, tema kunstniku- ja eraelust.

Film kõneleb kunstniku saatusest, mida vormisid keerulised ja muutlikud aastad. See on väga isiklik lugu armastusest, intriigidest ja perekonnast, vahendab filmi ametlik koduleht Georgfilm.

«Meil on ikka tõsine portreefilm. Hulluks teeb asja see, et kui filmi hakatakse näitama, siis suur osa nendest inimestest, kes saalis istuvad, teavad Georg Otsa palju paremini, täpsemalt ja lähemalt kui meie, kes me seda tegime,» on varemalt rääkinud filmi režissöör Simm Eesti Päevalehes.

Filmi peaosa mängib Marko Matvere, tema teist naist Asta Otsa kehastab Anastasia Makejeva.

Oma esimese tõsise filmirolli teeb Läti muusik Renars Kaupers. Kaasa teevad veel Elle Kull, Tõnu Kark, Mirtel Pohla ja Karin Touart.

Stsenaarium on kirjutanud Mati Põldre ja Aleksandr Borodjanski.

«Ka näitlejad olid meil erikeelsed – Nastja Makejeva näiteks, kes mängib Asta Otsa, räägib ainult vene keeles. Me tegime proovi, et õppigu repliigid selgeks eesti keeles – aga kaotused olid nii oluliselt suuremad,» kirjeldab režissöör võtteplatsil toimunut.

«Praegu tuleb filmist kindlalt kaks versiooni. Üks on see, millega me Eestis oleme harjunud – kõik inimesed räägivad selles keeles, mis on loogiline ja realistlik. Venelased omavahel vene keeles, eestlased venelastega suheldes ka vene keeles. Eestlased omavahel eesti keeles, soomlased soome keeles. Aga Venemaal on ju see traditsioon, et nemad peavad filmis kõigest kuuldes aru saama. Kui keegi on näiteks peegli peale midagi kirjutanud, siis see tuleb kursiivis subtiitrina.»

Asta osa on filmile dubleerinud Hele Kõre.

«Tema puhul ei teki tõrget hääle faktuuri ja näitlejanna füüsise vahel. Hele on väga musikaalne inimene, aga ta pole kunagi dubleerinud. Huvitaval kombel pole dubleerimise juures oluline mitte eelnev kogemus, vaid rütmitunne. Muusikainimestel on see olemas: vaatab lõigu kümme korda läbi – see on nagu meloodiakatkend – ja laulab selle teises keeles järele. Temaga ei ole mingit probleemi,» seletab Peeter Simm.

Lavastaja räägib, et nad ei seadnud endale eesmärki hakata kedagi paika panema või šokeerima.

«Mina ei ole see inimene, kes võiks öelda, kas on hea film, aga me ei seadnud endale eesmärki teha kunstfilmi, mis meeldib ainult iseendale ja mis on nii rafineeritud filmikeelega, et võiks kohe festivalile minna. See ei ole film, kus oleks festivalielemendid: peab olema üks vana mees, üks laps, üks koer (soovitavalt kolme jalaga).»