Kaitseminister Jaak Aaviksoo võttis õhinaga vastu akadeemik Ülo Jaaksoo ettepaneku luua Eestisse küberkaitseliit, mis ühendaks vabatahtlikke huvilisi küberrünnakute ennetamisel ja takistamisel.
“Ma arvasin juba esimese reaktsioonina sellest ettepanekust hästi, sest just aprillirünnakute ajal tagas hea koostöö riiklike ja mitteriiklike struktuuride vahel meie kaitsevõime,” ütles Aaviksoo. Samal ajal pole praegu veel selge, milline võiks olla küberkaitseliidu või e-kaitseliidu sisu täpsemalt. “Ma ootan ettepanekuid ja arutlusi mitmelt inimeselt, mis vormis nemad näeksid seda organisatsiooni. Kaitseministri positsioon on positiivselt äraootav,” lausus Aaviksoo ning lisas, et ühtki administratiivotsust küberkaitseliidu loomiseks ei ole veel tehtud.
Ootab initsiatiivi altpoolt
Ministri sõnul võiks organisatsiooni liikmeks saada nii üksikisikud kui ka erinevad organisatsioonid, kes tunnevad huvi küberkaitse vastu. “Nende jaoks ei oleks see loomulikult põhitegevus, nagu küberkaitsekeskusel, vaid pigem tegeletaks eelnimetatud teemaga oma muu tegevuse kõrvalt.” Aaviksoo ütles, et praegu koostatakse ka küberkaitsestrateegiat. “See strateegia võiks pakkuda ka küberkaitseliidule konkreetse raamistiku,” lisas ta.
Kaitseminister ise aga liidu loomise initsiaatoriks ei soovi hakata. “Mitmed organisatsioonid ja inimesed on sellest teemast väga huvitatud, nii et minu meelest võiks see sündida ikkagi altpoolt üles initsiatiivil. Mul oleks hea meel, kui kokku kutsutakse algatuskoosolek ning ka mulle kutse saadetakse,” lausus ta ning lisas, et lubadus koosolekust osa võtta on antud aastase veksliga.
Mõtte küberkaitseliidu loomisest käis Aaviksoole välja informaatika akadeemik Ülo Jaaksoo, kes ütles, et organiseeritud küberrünnakutele peab olema ka organiseeritud vastupanu. “Õppustel võiks korraldada näitlikustatud ründeid ja õpetada, kuidas nende vastu võidelda. Liikmed saavad ise targemaks, panevad oma arvutite turvaaugud kinni ja teavitavad ohtudest ka teisi,” selgitaks Jaaksoo ning lisas, et küberkaitseliitlased varustataks ka vajaliku tarkvaraga.
Tema sõnul olekski ohtudest teavitamine liidu esimene ülesanne. “Bitid ja baidid on juba vahest mõjusamadki kui pommid ja püssid,” selgitas ta.
Kevadiste küberrünnakute tõrjet juhtinud Hillar Aarelaid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest ütles, et tegelikult toimis koostöö riiklike asutuste ning vabatahtlike vahel juba siis. “Selline vabatahtlik kaitse on iseenesest juba olemas, aga see ei ole ametlikult organiseeritud,” rääkis Aarelaid.
Tema sõnul saaksid vabatahtlikud küberkaitsjad ära teha väga suure hulga mahukat tööd, mille tegemiseks muidu ei pruugi tööjõudu lihtsalt jätkuda. “Näiteks saavad nad lugeda võõramaiseid foorumeid, kus õpetatakse ja organiseeritakse rünnakuid. Või läbi vaadata kas või koolide esilehti, kas sinna on sisse murtud ja sisu muudetud.”
Kaitseliidu avalike suhete osakonna ülem kapten Neeme Brus ütles, et ka kaitseliidus on inimesi, kes suudavad küberrünnakute teemal kaasa rääkida. “Me saame ideest aru ja see meeldib meile, aga kõik nõuab alles läbitöötamist,” lausus ta. Brusi sõnul nähakse praegu pigem ette, et küberkaitseliit peaks olema täiesti iseseisev organisatsioon, mitte kaitseliidu allasutus.
E-kaitseväe mõte veel õhus
•• Eelmisel nädalal toimunud konverentsil “Visioonist lahendusteni” käidi välja ka mõte luua kaitseväes küberüksused, kuid Jaak Aaviksoo sõnul kuulub see veel nii-öelda ulme valdkonda.
“Kui me tõepoolest arendame välja küberkaitsevõime, siis peaksid olema ka sõdurid, kes osaleksid tuleviku kübersõdades, aga see on veel ulmeline mõte,” ütles Aaviksoo. Samas lisas Aaviksoo, et mõte iseenesest ei ole kindlasti tühi ning ta ei mata seda maha.
•• “Tõepoolest võib öelda, et nii-öelda patsiga poisid võiksid metsas kaeviku kaevamise asemel hoopis arvuti taga tööd teha, aga selleks on vaja terve uus infrastruktuur luua,” arvas ta.
•• Samuti ütles Aaviksoo, et ta ei ole jõudnud küberüksuste mõtet arutada kaitseväe juhtkonnaga ning teema on selleks ka veel liiga toores.
VE: Küberkaitseliit (?!)
Aaviksood vaimustas mõte küberkaitseliidu loomisest
Küberkaitseliit oleks vabatahtlik organisatsioon, mis aitaks tõrjuda küberrünnakuid.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo võttis õhinaga vastu akadeemik Ülo Jaaksoo ettepaneku luua Eestisse küberkaitseliit, mis ühendaks vabatahtlikke huvilisi küberrünnakute ennetamisel ja takistamisel.
“Ma arvasin juba esimese reaktsioonina sellest ettepanekust hästi, sest just aprillirünnakute ajal tagas hea koostöö riiklike ja mitteriiklike struktuuride vahel meie kaitsevõime,” ütles Aaviksoo. Samal ajal pole praegu veel selge, milline võiks olla küberkaitseliidu või e-kaitseliidu sisu täpsemalt. “Ma ootan ettepanekuid ja arutlusi mitmelt inimeselt, mis vormis nemad näeksid seda organisatsiooni. Kaitseministri positsioon on positiivselt äraootav,” lausus Aaviksoo ning lisas, et ühtki administratiivotsust küberkaitseliidu loomiseks ei ole veel tehtud.
Ootab initsiatiivi altpoolt
Ministri sõnul võiks organisatsiooni liikmeks saada nii üksikisikud kui ka erinevad organisatsioonid, kes tunnevad huvi küberkaitse vastu. “Nende jaoks ei oleks see loomulikult põhitegevus, nagu küberkaitsekeskusel, vaid pigem tegeletaks eelnimetatud teemaga oma muu tegevuse kõrvalt.” Aaviksoo ütles, et praegu koostatakse ka küberkaitsestrateegiat. “See strateegia võiks pakkuda ka küberkaitseliidule konkreetse raamistiku,” lisas ta.
Kaitseminister ise aga liidu loomise initsiaatoriks ei soovi hakata. “Mitmed organisatsioonid ja inimesed on sellest teemast väga huvitatud, nii et minu meelest võiks see sündida ikkagi altpoolt üles initsiatiivil. Mul oleks hea meel, kui kokku kutsutakse algatuskoosolek ning ka mulle kutse saadetakse,” lausus ta ning lisas, et lubadus koosolekust osa võtta on antud aastase veksliga.
Mõtte küberkaitseliidu loomisest käis Aaviksoole välja informaatika akadeemik Ülo Jaaksoo, kes ütles, et organiseeritud küberrünnakutele peab olema ka organiseeritud vastupanu. “Õppustel võiks korraldada näitlikustatud ründeid ja õpetada, kuidas nende vastu võidelda. Liikmed saavad ise targemaks, panevad oma arvutite turvaaugud kinni ja teavitavad ohtudest ka teisi,” selgitaks Jaaksoo ning lisas, et küberkaitseliitlased varustataks ka vajaliku tarkvaraga.
Tema sõnul olekski ohtudest teavitamine liidu esimene ülesanne. “Bitid ja baidid on juba vahest mõjusamadki kui pommid ja püssid,” selgitas ta.
Kevadiste küberrünnakute tõrjet juhtinud Hillar Aarelaid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest ütles, et tegelikult toimis koostöö riiklike asutuste ning vabatahtlike vahel juba siis. “Selline vabatahtlik kaitse on iseenesest juba olemas, aga see ei ole ametlikult organiseeritud,” rääkis Aarelaid.
Tema sõnul saaksid vabatahtlikud küberkaitsjad ära teha väga suure hulga mahukat tööd, mille tegemiseks muidu ei pruugi tööjõudu lihtsalt jätkuda. “Näiteks saavad nad lugeda võõramaiseid foorumeid, kus õpetatakse ja organiseeritakse rünnakuid. Või läbi vaadata kas või koolide esilehti, kas sinna on sisse murtud ja sisu muudetud.”
Kaitseliidu avalike suhete osakonna ülem kapten Neeme Brus ütles, et ka kaitseliidus on inimesi, kes suudavad küberrünnakute teemal kaasa rääkida. “Me saame ideest aru ja see meeldib meile, aga kõik nõuab alles läbitöötamist,” lausus ta. Brusi sõnul nähakse praegu pigem ette, et küberkaitseliit peaks olema täiesti iseseisev organisatsioon, mitte kaitseliidu allasutus.
E-kaitseväe mõte veel õhus
•• Eelmisel nädalal toimunud konverentsil “Visioonist lahendusteni” käidi välja ka mõte luua kaitseväes küberüksused, kuid Jaak Aaviksoo sõnul kuulub see veel nii-öelda ulme valdkonda.
“Kui me tõepoolest arendame välja küberkaitsevõime, siis peaksid olema ka sõdurid, kes osaleksid tuleviku kübersõdades, aga see on veel ulmeline mõte,” ütles Aaviksoo. Samas lisas Aaviksoo, et mõte iseenesest ei ole kindlasti tühi ning ta ei mata seda maha.
•• “Tõepoolest võib öelda, et nii-öelda patsiga poisid võiksid metsas kaeviku kaevamise asemel hoopis arvuti taga tööd teha, aga selleks on vaja terve uus infrastruktuur luua,” arvas ta.
•• Samuti ütles Aaviksoo, et ta ei ole jõudnud küberüksuste mõtet arutada kaitseväe juhtkonnaga ning teema on selleks ka veel liiga toores.