| Teadlased on seostanud Kanada põhjaosas asuva meretee jäävabaks muutumise ja asjaolu, et kliimasoojenemine võib toimuda ennustatust kiiremini, vahendab BBC.
Loodeväil (kollakas) ja seni veel osaliselt jääs olev Kirdeväil (sinakas). Foto: AFP / Scanpix
Ajalooliselt on Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav Loodeväil olnud aastaringselt jäävangis, kuid kosmoseagentuuri teatel on jääkate pidevalt õhenenud ja jõudnud sel aastal uue ohtliku tähiseni.
Alates 1978. aastast, mil jälgimine algas, pole väil olnud kunagi täielikult navigeeritav, nagu ta on seda praegu, teatas ESA.
Loodeväil ehk meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Ameerika põhjarannikut läbi Kanada Arktika saarestiku väinade on üks legendaarsemaid mereteid maailmas, sest kui see poleks jääs, saaks seda kaudu transportida kaupu näiteks Hiinast Eestisse oluliselt lühemat mereteed pidi kui seni.
Loodeväila pikkus on umbes 5700 kilomeetrit ja selle otsingud algasid juba 16. sajandil.
Esimesena läbis Loodeväila R. Amundsen aastatel 1903-1906. Rasked jääolud on seni takistanud korrapärast sõitu Loodeväilal.
Toimetas Alo Raun, Postimees.ee
|
Uudised
VE: Loodeväil on laevatatav
Otseseim meretee Euroopast Aasiasse sulas laevatatavaks 15.09.2007 19:03
Kliimasoojenemine mõjutas Loodeväila
Esimest korda ligi 30 vaatlusaasta jooksul muutus kõige otsesem Aasia ja Euroopa vaheline laevatee ehk Loodeväil täiesti jäävabaks, teatas Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).
Ajalooliselt on Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav Loodeväil olnud aastaringselt jäävangis, kuid kosmoseagentuuri teatel on jääkate pidevalt õhenenud ja jõudnud sel aastal uue ohtliku tähiseni.
Alates 1978. aastast, mil jälgimine algas, pole väil olnud kunagi täielikult navigeeritav, nagu ta on seda praegu, teatas ESA.
Loodeväil ehk meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Ameerika põhjarannikut läbi Kanada Arktika saarestiku väinade on üks legendaarsemaid mereteid maailmas, sest kui see poleks jääs, saaks seda kaudu transportida kaupu näiteks Hiinast Eestisse oluliselt lühemat mereteed pidi kui seni.
Loodeväila pikkus on umbes 5700 kilomeetrit ja selle otsingud algasid juba 16. sajandil.
Esimesena läbis Loodeväila R. Amundsen aastatel 1903-1906. Rasked jääolud on seni takistanud korrapärast sõitu Loodeväilal.
Toimetas Alo Raun, Postimees.ee