1500 last on koolide nimekirjast kadunud
28. august 2007 kl 10:19 10.32
Foto: Riigikontroll 
Maakondlik jaotus koolikohustuslikest lastest, kes puudusid koolide nimekirjadest, kelle elukoht oli registreeritud Eestis ja kelle eest maksti lapsetoetust (01.01.2007. a seisuga).
Eestis puudub vähemalt 1500 lapse kohta info, miks nad pole ühegi kooli nimekirjas, kuid samal ajal saavad nad riigilt siiski lapsetoetust.
Endiselt kukub ka igal aastal põhikoolist välja ligi 1000 last, kes seetõttu ei omanda põhiharidust. See arv pole viimastel aastatel oluliselt vähenenud.
Riigikontrolli äsja lõppenud audit ei näita olulist edasiminekut koolikohustuse täitmise vallas võrreldes 2002. aastaga.
Lisaks põhikoolist väljalangemisele on oluliseks probleemiks ka puudumised ning edasijõudmatus õppetöös. Riigikontrolli analüüs näitas, et keskmiselt puudub põhikooli õpilane koolist aastas kolm nädalat, millest ühe nädala moodustavad põhjendamata puudumised.
Selliseid noori, kes puudusid põhjendamata koolist süstemaatiliselt (vähemalt 20% tundidest ühe õppeveerandi jooksul), oli eelmisel õppeaastal ligikaudu 3100.
Kõige rohkem puudusid koolist põhikooli viimase astme õpilased, kuid ka iga esimese klassi õpilase kohta oli põhjendamata puudutud tunde ligi ühe õppepäeva jagu.
Oluliseks probleemiks on riigikontrolli hinnangul ka õpilaste edasijõudmatus õppetöös. Tervelt viiendikul 7.–9. klassi õpilastest on puudulikke veerandihindeid ja üle 7% neist sai vähemalt ühe puuduliku aastahinde.
Lisaks selgus auditist, et riigil pole ülevaadet kõigi põhikooliealiste laste haridusteest. Õpilaste nimekirjade võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega selgus, et rahvastikuregistrisse oli kantud ligi 4000 koolikohustuslikus eas olevat last, keda polnud ühegi kooli nimekirjas.
Neist ligi 1500 lapse eest maksis Eesti riik lapsetoetust, mis tähendab, et neil lastel on side Eestiga olemas.
Riigikontrolli auditijuht Külli Nõmm ütles: „On lubamatu, et me ei suuda välja selgitada, kas Eesti riigilt lapsetoetust saav laps ka täidab talle pandud koolikohustust. Riigikontroll loodab, et haridus- ja teadusministeerium hakkab siiski koostöös siseministeeriumi ning kohalike omavalitsustega välja selgitama, kuhu on kadunud need lapsed, ning usutavasti tuleb juba algaval õppeaastal selles osas rohkem selgust.”
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on koostöös siseministeeriumiga plaanis luua töörühm, et täpsustada kohalike omavalitsuste ülesandeid nn kadunud laste otsimisel. “Tuleb kaaluda politsei kaasamist (kuigi lapsed ei pruugi olla reaalselt kadunud, vaid nende andmed on andmebaasides puudulikud), kuna kohalike omavalitsuste ametnike käsutuses olevad andmebaasid ei pruugi võimaldada õpilaste asukohtade tuvastamist.”
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Koolile kadunud lapsed
1500 last on koolide nimekirjast kadunud
Eestis puudub vähemalt 1500 lapse kohta info, miks nad pole ühegi kooli nimekirjas, kuid samal ajal saavad nad riigilt siiski lapsetoetust.
Endiselt kukub ka igal aastal põhikoolist välja ligi 1000 last, kes seetõttu ei omanda põhiharidust. See arv pole viimastel aastatel oluliselt vähenenud.
Riigikontrolli äsja lõppenud audit ei näita olulist edasiminekut koolikohustuse täitmise vallas võrreldes 2002. aastaga.
Lisaks põhikoolist väljalangemisele on oluliseks probleemiks ka puudumised ning edasijõudmatus õppetöös. Riigikontrolli analüüs näitas, et keskmiselt puudub põhikooli õpilane koolist aastas kolm nädalat, millest ühe nädala moodustavad põhjendamata puudumised.
Selliseid noori, kes puudusid põhjendamata koolist süstemaatiliselt (vähemalt 20% tundidest ühe õppeveerandi jooksul), oli eelmisel õppeaastal ligikaudu 3100.
Kõige rohkem puudusid koolist põhikooli viimase astme õpilased, kuid ka iga esimese klassi õpilase kohta oli põhjendamata puudutud tunde ligi ühe õppepäeva jagu.
Oluliseks probleemiks on riigikontrolli hinnangul ka õpilaste edasijõudmatus õppetöös. Tervelt viiendikul 7.–9. klassi õpilastest on puudulikke veerandihindeid ja üle 7% neist sai vähemalt ühe puuduliku aastahinde.
Lisaks selgus auditist, et riigil pole ülevaadet kõigi põhikooliealiste laste haridusteest. Õpilaste nimekirjade võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega selgus, et rahvastikuregistrisse oli kantud ligi 4000 koolikohustuslikus eas olevat last, keda polnud ühegi kooli nimekirjas.
Neist ligi 1500 lapse eest maksis Eesti riik lapsetoetust, mis tähendab, et neil lastel on side Eestiga olemas.
Riigikontrolli auditijuht Külli Nõmm ütles: „On lubamatu, et me ei suuda välja selgitada, kas Eesti riigilt lapsetoetust saav laps ka täidab talle pandud koolikohustust. Riigikontroll loodab, et haridus- ja teadusministeerium hakkab siiski koostöös siseministeeriumi ning kohalike omavalitsustega välja selgitama, kuhu on kadunud need lapsed, ning usutavasti tuleb juba algaval õppeaastal selles osas rohkem selgust.”
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on koostöös siseministeeriumiga plaanis luua töörühm, et täpsustada kohalike omavalitsuste ülesandeid nn kadunud laste otsimisel. “Tuleb kaaluda politsei kaasamist (kuigi lapsed ei pruugi olla reaalselt kadunud, vaid nende andmed on andmebaasides puudulikud), kuna kohalike omavalitsuste ametnike käsutuses olevad andmebaasid ei pruugi võimaldada õpilaste asukohtade tuvastamist.”