Rahvapärimustes on Avinurme kohanimi seotud Kalevipojaga. Nii kurtnud Avinurme rahvas vanasti Kalevipojale, et neil kala pole saada. Kalevipoeg võtnud nende häda kuulda ning ajanud Peipsi järvest mööda Avijõge nii palju havisid üles, et nurmed neid suurvee aegu täis saanud. Sellest ajast kutsutaksegi paika Avinurmeks.
Loodus on tinginud selle, et põllumaad ja asustus on koondunud kõrgematele moreeni-kühmudele, soosaartele. Avinurme ümbruses on seetõttu rohkesti saarelõpulisi kohanimesid (Kaevussaare, Sälliksaare, Änniksaare, Tammessaare, Rehessaare jt)
Avinurme valla asutamise aastad ulatuvad üsna kaugele minevikku.
Kindlamad teated pärinevad 16 saj lõpust ja 17 saj teisest poolest. Avinurmes oli 17 saj teisel poolel juba nii tähelepandav asustus, et siia rajati 1666.a. Laiuse mõisa abimõis.
1811.a. hingeloenduse andmeil oli Avinurmes 1937 talupoega (loendati ainult mehed)
1821.a. loendati kogu rahvastik, mille järgi oli 2292 hinge.
1866. aastal, kui talurahvas vabastati, moodustati peamiselt mõisate kaupa, territoriaalsete haldusüksustena vallad. Avinurme valda kuulusid ka Lohusuu rannakülad.
1870.a. jaotati suur Avinurme vald kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks.
1920.a. moodustati Avinurme kihelkond, mis oli väikseim ja noorim Eestis.
1928.a. kihelkond likvideeriti.
1930.a. oli Avinurme vallas 43 küla, 1931.a. 843 talu, millest 326 talundit ca 40 % tegelesid puutööga.
1. oktoobril 1950 aastal likvideeriti vallad kogu Eestimaal. Kohapealseteks haldusüksusteks jäid Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud, mis allutati Mustvee rajoonile.
13. veebruaril 1992.a.Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium kinnitas taas Avinurme valla omavalitsusliku staatuse.
OLULISI SÜNDMUSI AVINURMES LÄBI AEGADE
1599- Poola revisjon. Esmakordselt on mainitud Avinurme, Vadi, Maetsma, Karasi, Laekannu ja Adraku külad.
1624- Rootsi revisjon. Esmakordselt mainitud Piilsi küla.
1666- Asutati Laiuse mõisa Avinurme abimõis
1684- Rootsi revisjon. Esmakordselt mainitud Ulvi ja Kõveriku külad.
1775- Vadil hakati lastele kirjatarkust õpetama
1831- Ehitati Avinurme magasiait
1860- Maetsmas hakati lastele kirjatarkust õpetama
1864- valmis Maetsma koolimaja
1866- Loodi Avinurme vald
1870-1880 – Talude põriseks ostmine Avinurme mõisast. Esimesed talud osteti Kiissa külas.
1881- Asutati tulekahju korral vastastikuse abistamise selts (Tulekassa)
1897- Rajati Avinurme surnuaed
1903- Loodi Avinurme kogudus. Pastoriks tuli Martin Nurm
1905- Valmis Avinurme pastoraat
1906- Jaotati taludeks Avinurme mõisa süda, mõis likvideeriti, tekkis Mõisaküla.
1906- Alustati kiriku ehitamist
1907- Loodi Avinurme Tuletõrje Selts
1909- Valmis Avinurme kirik, mis õnnistati 15.juulil
1910- Ehitati Avinurme seltsimaja
1911- 31. mail põles Avinurme mõisa elumaja ja laut
1912- Valmis Avinurme uus vallamaja
1913- Asutati Avinurme Kaubatarvitajate Ühisus “Abi ”
1917- Loodi Laekannus raamatukogu selts
1918- Loodi Maetsmas raamatukogu selts
1919- Loodi Avinurmes põllumeeste selts
1920- Asutati Avinurme kõrgem algkool ja Pärniku algkool
1923- Loodi Pärniku raamatukogu selts
1926- Valmis Sonda-Avinurme-Mustvee raudtee
1926- Loodi Avinurme Piimaühisus. Endisest magasiaidast ehitati meierei
1928- Hävis tules Maetsma koolimaja. Kool viidi üle Avinurme ja liideti Avinurme kõrgema algkooliga.
1940- Valmis Piilsi uus koolimaja
1945- Asutati Avinurme Tarbijate Kooperatiiv endise Raja kaupluse ruumides
1948- Loodi Ulvile kolhoos
1958- Alustati Avinurme tünnitoostuse ehitamist, mis valmis 6. septembril 1961.a.
1962- Avinurme sai elektivalguse
1963- Likvideeriti Vadi algkool
Avinurme valla kodulehelt Avo Blankin
xxx
| Avinurmes avati korraga ujula ja kino |
|
  |
|
|
|
|
|
Tänu kultuuriministeeriumi toetusele on Avinurme kultuurikeskuses nii ujumise kui ka kino vaatamise võimalus. Kultuuriminister Urmas Paeti hinnangul on tegemist mõistlike investeeringutega, sest ujumine on tervisespordiks parim ala ning filmivaatamise traditsioon suurelt ekraanilt väärib taaselustamist.
|
Kuigi ujula on olnud Avinurme elanike käsutuses juba veebruari keskpaigast, andis kultuuriminister Urmas Paet eile vilega esimese ametliku stardi.
|
“Ma ei ole küll arst, aga olen arstidega rääkinud ja nemad ütlevad, et ujumine on tervisespordiks üldse kõige parem,” ütles Urmast Paet ujula avamisel. ” Ta lisas, et üha rohkem omavalitsusi on sellest aru saanud ja ujulaid tekib aina juurde.
Avinurme ujula on ebastandardsete mõõtudega – 16,7 meetrit pikk ja 6 meetrit lai –, kuid Paeti sõnul polegi mõtet üle pingutada, vaid tuleb lähtuda tegelikest vajadustest. “Tihti on ettekujutus, et ujula peab olema 50 meetri pikkune ja vähemalt 6-7 rada kõrvuti, aga see ei ole nii.”
Ujula läks maksma 3,5 miljonit krooni, millest 1,8 miljonit tuli kultuuriministeeriumilt ja 1,7 miljonit valla eelarvest, milleks võeti kümneks aastaks laenu.
Kino vaatamise võimaluse loomiseks kultuurikeskuse saalis eraldas ministeerium 240 000 krooni ning vald panustas 88 000 krooniga. Kino näitamise ruumid olid kultuurikeskuse hoonesse projekteeritud, kuid need tuli välja ehitada ja helitehnika muretseda, selgitas vallavanem Indrek Kullam. Kino näitamise aparatuur ja ekraan olid vallal olemas.
“Kino näitamiseks on meil selles mõttes unikaalne võimalus, et meil on üks keskkoolipoiss, kes on seda õppinud ja läheb veel õppima. Tänapäeval on kino näitamine väga kallis, sest kui laenutatud filmilint juhtub katki minema, tuleb maksta 35 000 krooni trahvi. Nii et kino näitamiseks peab professionaal olema,” rääkis Kullam.
Filmide laenutuseks on kokkulepe firmaga BDG. Kultuurikeskuse direktori Aime Salmistu sõnul on esialgu kavas näidata filme kaks korda kuus. “Kõik oleneb sellest, kuidas see rahvale peale läheb, võib-olla peab iga nädal näitama.”
Esimesena sai kuni 300kohalises kultuurikeskuse saalis vaadata lõiku tummfilmist Avinurme puutööst 1936. aastal. Laiemale publikule linastus eile õhtul “Kristiina Lauritsatütar”.
“Kinos käimise ja filmide kinoekraanilt vaatamise harjumus on Eestis väga paljudes kohtades viimase 15 aasta jooksul kadunud ning laste ja noorte näol on tulnud peale terve põlvkond, kellel see kogemus puudub,” nentis Urmas Paet. “Loodan, et Avinurme ja ümbruskonna elanikud leiavad selle hea võimaluse filmivaatamiseks üles. Ega see üleöö juhtu, aga seda harjumust tulebki taas tekitada.”
SIRLE SOMMER-KALDA
Põhjarannik, laupäev, 20.03.2004
|
|
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Avinurme
Rahvapärimustes on Avinurme kohanimi seotud Kalevipojaga. Nii kurtnud Avinurme rahvas vanasti Kalevipojale, et neil kala pole saada. Kalevipoeg võtnud nende häda kuulda ning ajanud Peipsi järvest mööda Avijõge nii palju havisid üles, et nurmed neid suurvee aegu täis saanud. Sellest ajast kutsutaksegi paika Avinurmeks.
Loodus on tinginud selle, et põllumaad ja asustus on koondunud kõrgematele moreeni-kühmudele, soosaartele. Avinurme ümbruses on seetõttu rohkesti saarelõpulisi kohanimesid (Kaevussaare, Sälliksaare, Änniksaare, Tammessaare, Rehessaare jt)
Avinurme valla asutamise aastad ulatuvad üsna kaugele minevikku.
Kindlamad teated pärinevad 16 saj lõpust ja 17 saj teisest poolest. Avinurmes oli 17 saj teisel poolel juba nii tähelepandav asustus, et siia rajati 1666.a. Laiuse mõisa abimõis.
1811.a. hingeloenduse andmeil oli Avinurmes 1937 talupoega (loendati ainult mehed)
1821.a. loendati kogu rahvastik, mille järgi oli 2292 hinge.
1866. aastal, kui talurahvas vabastati, moodustati peamiselt mõisate kaupa, territoriaalsete haldusüksustena vallad. Avinurme valda kuulusid ka Lohusuu rannakülad.
1870.a. jaotati suur Avinurme vald kaheks: Avinurme metsa- ja rannavallaks.
1920.a. moodustati Avinurme kihelkond, mis oli väikseim ja noorim Eestis.
1928.a. kihelkond likvideeriti.
1930.a. oli Avinurme vallas 43 küla, 1931.a. 843 talu, millest 326 talundit ca 40 % tegelesid puutööga.
1. oktoobril 1950 aastal likvideeriti vallad kogu Eestimaal. Kohapealseteks haldusüksusteks jäid Avinurme, Ulvi, Vadi, Laekannu ja Piilsi külanõukogud, mis allutati Mustvee rajoonile.
13. veebruaril 1992.a.Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium kinnitas taas Avinurme valla omavalitsusliku staatuse.
OLULISI SÜNDMUSI AVINURMES LÄBI AEGADE
1599- Poola revisjon. Esmakordselt on mainitud Avinurme, Vadi, Maetsma, Karasi, Laekannu ja Adraku külad.
1624- Rootsi revisjon. Esmakordselt mainitud Piilsi küla.
1666- Asutati Laiuse mõisa Avinurme abimõis
1684- Rootsi revisjon. Esmakordselt mainitud Ulvi ja Kõveriku külad.
1775- Vadil hakati lastele kirjatarkust õpetama
1831- Ehitati Avinurme magasiait
1860- Maetsmas hakati lastele kirjatarkust õpetama
1864- valmis Maetsma koolimaja
1866- Loodi Avinurme vald
1870-1880 – Talude põriseks ostmine Avinurme mõisast. Esimesed talud osteti Kiissa külas.
1881- Asutati tulekahju korral vastastikuse abistamise selts (Tulekassa)
1897- Rajati Avinurme surnuaed
1903- Loodi Avinurme kogudus. Pastoriks tuli Martin Nurm
1905- Valmis Avinurme pastoraat
1906- Jaotati taludeks Avinurme mõisa süda, mõis likvideeriti, tekkis Mõisaküla.
1906- Alustati kiriku ehitamist
1907- Loodi Avinurme Tuletõrje Selts
1909- Valmis Avinurme kirik, mis õnnistati 15.juulil
1910- Ehitati Avinurme seltsimaja
1911- 31. mail põles Avinurme mõisa elumaja ja laut
1912- Valmis Avinurme uus vallamaja
1913- Asutati Avinurme Kaubatarvitajate Ühisus “Abi ”
1917- Loodi Laekannus raamatukogu selts
1918- Loodi Maetsmas raamatukogu selts
1919- Loodi Avinurmes põllumeeste selts
1920- Asutati Avinurme kõrgem algkool ja Pärniku algkool
1923- Loodi Pärniku raamatukogu selts
1926- Valmis Sonda-Avinurme-Mustvee raudtee
1926- Loodi Avinurme Piimaühisus. Endisest magasiaidast ehitati meierei
1928- Hävis tules Maetsma koolimaja. Kool viidi üle Avinurme ja liideti Avinurme kõrgema algkooliga.
1940- Valmis Piilsi uus koolimaja
1945- Asutati Avinurme Tarbijate Kooperatiiv endise Raja kaupluse ruumides
1948- Loodi Ulvile kolhoos
1958- Alustati Avinurme tünnitoostuse ehitamist, mis valmis 6. septembril 1961.a.
1962- Avinurme sai elektivalguse
1963- Likvideeriti Vadi algkool
Avinurme valla kodulehelt Avo Blankin
xxx
“Ma ei ole küll arst, aga olen arstidega rääkinud ja nemad ütlevad, et ujumine on tervisespordiks üldse kõige parem,” ütles Urmast Paet ujula avamisel. ” Ta lisas, et üha rohkem omavalitsusi on sellest aru saanud ja ujulaid tekib aina juurde.
Avinurme ujula on ebastandardsete mõõtudega – 16,7 meetrit pikk ja 6 meetrit lai –, kuid Paeti sõnul polegi mõtet üle pingutada, vaid tuleb lähtuda tegelikest vajadustest. “Tihti on ettekujutus, et ujula peab olema 50 meetri pikkune ja vähemalt 6-7 rada kõrvuti, aga see ei ole nii.”
Ujula läks maksma 3,5 miljonit krooni, millest 1,8 miljonit tuli kultuuriministeeriumilt ja 1,7 miljonit valla eelarvest, milleks võeti kümneks aastaks laenu.
Kino vaatamise võimaluse loomiseks kultuurikeskuse saalis eraldas ministeerium 240 000 krooni ning vald panustas 88 000 krooniga. Kino näitamise ruumid olid kultuurikeskuse hoonesse projekteeritud, kuid need tuli välja ehitada ja helitehnika muretseda, selgitas vallavanem Indrek Kullam. Kino näitamise aparatuur ja ekraan olid vallal olemas.
“Kino näitamiseks on meil selles mõttes unikaalne võimalus, et meil on üks keskkoolipoiss, kes on seda õppinud ja läheb veel õppima. Tänapäeval on kino näitamine väga kallis, sest kui laenutatud filmilint juhtub katki minema, tuleb maksta 35 000 krooni trahvi. Nii et kino näitamiseks peab professionaal olema,” rääkis Kullam.
Filmide laenutuseks on kokkulepe firmaga BDG. Kultuurikeskuse direktori Aime Salmistu sõnul on esialgu kavas näidata filme kaks korda kuus. “Kõik oleneb sellest, kuidas see rahvale peale läheb, võib-olla peab iga nädal näitama.”
Esimesena sai kuni 300kohalises kultuurikeskuse saalis vaadata lõiku tummfilmist Avinurme puutööst 1936. aastal. Laiemale publikule linastus eile õhtul “Kristiina Lauritsatütar”.
“Kinos käimise ja filmide kinoekraanilt vaatamise harjumus on Eestis väga paljudes kohtades viimase 15 aasta jooksul kadunud ning laste ja noorte näol on tulnud peale terve põlvkond, kellel see kogemus puudub,” nentis Urmas Paet. “Loodan, et Avinurme ja ümbruskonna elanikud leiavad selle hea võimaluse filmivaatamiseks üles. Ega see üleöö juhtu, aga seda harjumust tulebki taas tekitada.”
SIRLE SOMMER-KALDA
Põhjarannik, laupäev, 20.03.2004