Juuli Virumaa ajaloos:
2. juuli
1917 korraldas Narva Seltskondlik Komitee rahvaküsitluse, mille alusel enamus vastajatest pooldas Narva ümbruskonna eraldumist Jamburgi maakonnast ja omaette Narva maakonna loomist Eestimaa koosseisus. Kas ei tule tuttav ette lähiajaloost seoses Sillamäe linnaga, mis tahtis ka ju vabalinna staatust.
1932 külastas Kiviõli Põlevkivitööstust Rootsi kroonprints Gustav Adolf.
3. juuli
1932 peeti JÕHVI IV laulupäeva 16 laulu- ja 7 pasunakoori osavõtul, kokku 700 asja-osalist.
4. juuli
1277 aastal ilmus esimene ajalooline tõendus NARVA linnuse olemasolust, kui Taani sõjapealik Eylard OBERGE nimetab ennast „capitaneus per Estoniam, Narviam atque Revaliam”
7. juuli
1922 aastal sündis Erra vallas äriteenija Helmar PILDEN. Soomepoiss aastast 20.12.1943. Suri 26.09.1972, maetud Lüganuse kalmistule.
1972 oli meeskoor „Kaevuril” 245 avalik kontsert ja seda Kirovski kaevanduse punanurgas.
9. juuli
1892 sündis Kalvi vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Andres KITSEL, kes veltveeblina võitles 5.jalaväerügemendi koosseisus. Suri 23.05.1947, on maetud Viru- Nigula kalmistule.
10. juuli
1932 oli Perjatsi rannas Ida-Alutaguse laulupäev, mis lõppes kohaliku näitekirjaniku C.Rutoffi näidendi „ Väimehed” esietendusega.
14. juuli
1912 sündis Narvas raudteelasest soomepoiss Konstantin KÕRVE. 1944.a. pääses Ameerikasse; oli kaua aega Los Angeles Timesi juures trükitööliseks.
16. juuli
1897 sündis Peetri vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Eduard SANDER. Suri Venemaal 24.04.1947.
19. juuli
1902 sündis Narvas tisler Bernhard SILK, ÜENÜ Jõhvi piirkonna rekordite omanik tõstmises(kahe käega tõukamine 94 kg, surumine 78 kg ja rebimine 52 kg).
1962 sündis Kohtla-Järvel sisearhitekt ja mõõblikunstnik Taso MÄHAR, kelle üheks parimaks tööks on Rotermanni soolalao kujundus arhitektuurimuuseumiks
20. juuli
1922 sündis Narvas soomepoiss Voldemar SIIRO. Suri Kohtla-Järvel 06.06.1962, on maetud Jõhvi kalmistule.
1952 oli Narvas NARVA LINNA LAULUPÄEV.
1957 oli Toilas JÕHVI RAJOONI LAULUPÄEV.
23. juulil
1822 avati Tartu Ülikooli juures Zooloogiamuuseum, kus oli rohkesti põlevkivikivistisi.
25. juulil
1897 sündis Avinurme vallas Lepiksaare külas mullateadlane Alfred LILLEMAA (enne eestistamist BLUMBERG). 1947.aastal sai ENSV Riikliku preemia ja 1957 ENSV teenilise teadlase aunimetuse. Suri Tallinnas 13.12.1965.1987. aastal püstitati talle kodukohas mälestusmärk.
27. juuli
1952 oli KIVIÕLI rajooni laulupäev.
28. juuli
1882 algas 16. septembrini kestnud Narva linna tööliste streik.
1897 sündis ENSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister Arnold KRESS. Suri Tallinnas 25.12.1974.
1907 sündis Dno linnas Linda TÜNDER, Jõhvi Gümnaasiumi joonistamise ja joonestamise õpetaja. Suri Tallinnas 02.03.2002.
30. juuli
1897 sündis Jõhvi vallas pedagoog Salme MARDI, ENSV II Ülemnõukogu liige 1947-1951.
31. juuli
1927 toimus 2. Jõhvi laulu- ja muusikapäev, mille tulu läks Jõhvi rajatava vabadussõja mälestussamba fondi.
1932 oli Toilas laulupäev, millega tähistati Toila laulukoori 70., muusikakoori 65. ja maateatri 50. aastapäeva. Osales ligi 600 tegelast 6000 kuulajale.
Samal päeval võttis doktor Lasberg Viru maavalitsuselt üle Jõhvi haigemaja.
Isiklike väljakirjutiste alusel ARTHUR RUUSMAA.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Juuli Virumaa ajaloos
Juuli Virumaa ajaloos:
2. juuli
1917 korraldas Narva Seltskondlik Komitee rahvaküsitluse, mille alusel enamus vastajatest pooldas Narva ümbruskonna eraldumist Jamburgi maakonnast ja omaette Narva maakonna loomist Eestimaa koosseisus. Kas ei tule tuttav ette lähiajaloost seoses Sillamäe linnaga, mis tahtis ka ju vabalinna staatust.
1932 külastas Kiviõli Põlevkivitööstust Rootsi kroonprints Gustav Adolf.
3. juuli
1932 peeti JÕHVI IV laulupäeva 16 laulu- ja 7 pasunakoori osavõtul, kokku 700 asja-osalist.
4. juuli
1277 aastal ilmus esimene ajalooline tõendus NARVA linnuse olemasolust, kui Taani sõjapealik Eylard OBERGE nimetab ennast „capitaneus per Estoniam, Narviam atque Revaliam”
7. juuli
1922 aastal sündis Erra vallas äriteenija Helmar PILDEN. Soomepoiss aastast 20.12.1943. Suri 26.09.1972, maetud Lüganuse kalmistule.
1972 oli meeskoor „Kaevuril” 245 avalik kontsert ja seda Kirovski kaevanduse punanurgas.
9. juuli
1892 sündis Kalvi vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Andres KITSEL, kes veltveeblina võitles 5.jalaväerügemendi koosseisus. Suri 23.05.1947, on maetud Viru- Nigula kalmistule.
10. juuli
1932 oli Perjatsi rannas Ida-Alutaguse laulupäev, mis lõppes kohaliku näitekirjaniku C.Rutoffi näidendi „ Väimehed” esietendusega.
14. juuli
1912 sündis Narvas raudteelasest soomepoiss Konstantin KÕRVE. 1944.a. pääses Ameerikasse; oli kaua aega Los Angeles Timesi juures trükitööliseks.
16. juuli
1897 sündis Peetri vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Eduard SANDER. Suri Venemaal 24.04.1947.
19. juuli
1902 sündis Narvas tisler Bernhard SILK, ÜENÜ Jõhvi piirkonna rekordite omanik tõstmises(kahe käega tõukamine 94 kg, surumine 78 kg ja rebimine 52 kg).
1962 sündis Kohtla-Järvel sisearhitekt ja mõõblikunstnik Taso MÄHAR, kelle üheks parimaks tööks on Rotermanni soolalao kujundus arhitektuurimuuseumiks
20. juuli
1922 sündis Narvas soomepoiss Voldemar SIIRO. Suri Kohtla-Järvel 06.06.1962, on maetud Jõhvi kalmistule.
1952 oli Narvas NARVA LINNA LAULUPÄEV.
1957 oli Toilas JÕHVI RAJOONI LAULUPÄEV.
23. juulil
1822 avati Tartu Ülikooli juures Zooloogiamuuseum, kus oli rohkesti põlevkivikivistisi.
25. juulil
1897 sündis Avinurme vallas Lepiksaare külas mullateadlane Alfred LILLEMAA (enne eestistamist BLUMBERG). 1947.aastal sai ENSV Riikliku preemia ja 1957 ENSV teenilise teadlase aunimetuse. Suri Tallinnas 13.12.1965.1987. aastal püstitati talle kodukohas mälestusmärk.
27. juuli
1952 oli KIVIÕLI rajooni laulupäev.
28. juuli
1882 algas 16. septembrini kestnud Narva linna tööliste streik.
1897 sündis ENSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister Arnold KRESS. Suri Tallinnas 25.12.1974.
1907 sündis Dno linnas Linda TÜNDER, Jõhvi Gümnaasiumi joonistamise ja joonestamise õpetaja. Suri Tallinnas 02.03.2002.
30. juuli
1897 sündis Jõhvi vallas pedagoog Salme MARDI, ENSV II Ülemnõukogu liige 1947-1951.
31. juuli
1927 toimus 2. Jõhvi laulu- ja muusikapäev, mille tulu läks Jõhvi rajatava vabadussõja mälestussamba fondi.
1932 oli Toilas laulupäev, millega tähistati Toila laulukoori 70., muusikakoori 65. ja maateatri 50. aastapäeva. Osales ligi 600 tegelast 6000 kuulajale.
Samal päeval võttis doktor Lasberg Viru maavalitsuselt üle Jõhvi haigemaja.
Isiklike väljakirjutiste alusel ARTHUR RUUSMAA.