Jaht Lennuk purjetab ümber maailma
Eestlastest ümbermaailmapurjetajad lahkuvad täna poolteiseks aastaks Tallinna sadamast
16.10.1999 Postimees, KERSTI NEIMAN
Esimese Eesti purjelaevana ümber maailma seilav Lennuk stardib täna Pirita jahisadamast ja teeb kuue ja poole miljoni krooni abil poolteise aastaga maakerale tiiru peale.
Seitsmeliikmelise meeskonnaga maailmareisi ette võttev Lennuk läbib poolteise aastaga enam kui 35 000 meremiili, peatudes 25 riigi 43 sadamas.
Kodusadamas loodab laev randuda 2001. aasta märtsis.
«Meie eesmärk pole mitte võimalikult kiiresti distants läbi purjetada, vaid kindla peale välja minna,» kinnitas kapten Mart Saarso. «Kava ainulaadsus seisnebki selles, et reis on algusest lõpuni eestlaste tehtud. Meeskonna kuus liiget on eestlased, jaht on tehtud Saaremaal firmas Saare Paat ja sponsorid valdavalt Eesti ettevõtted.»
Laev sõidab üle Atlandi ookeani, purjetab ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani ja tuleb ümber Aafrika koduvetesse tagasi. Kaheksateist kuu jooksul jõuab Lennuk randuda Kopenhaagenis, South Hamptonis Inglismaal, sambalinnas Rio de Janeiros, Argentiina pealinnas Buenos Aireses, inimsööjate poolest tuntud Paapua Uus-Guineas, seilata üle India ookeani Kaplinna ja lasta meeskonna maale pidutsema Tallinna sõpruslinnas Kielis.
Reisi juhatab okeanoloogiharidusega ja neli korda laeval ookeani ületanud Saarso. Vanemtüürimeheks on seitsmeaastaselt purjetamisega alustanud Aarne Tuisk. Teiseks tüürimeheks on purjetaja Tiit Riisalo, kolmandaks Margus Kastehein ja madruse staatusega peavad poolteist aastat leppima Tiit Pruuli ja endine siseminister Kaido Kama.
Meeskonna seitsmes liige hakkab etapikaupa vahetuma. Võimalus oma võimed ühe etapiga proovile panna avaneb näiteks välisministeeriumi kantsleril Indrek Tarandil, Fontese juhatuse esimehel Tõnis Arrol, Kuku raadio toimetajal Tiit Karuksil ja Eesti Televisiooni pearezhissööril Jaanus Nõgistol. «Asendusliikmetel on samuti seljataga purjetamiskogemusi, valge lehena ei astu paati ükski mees,» rääkis kaugpurjetamise seltsi Thetis juhatuse esimees ja teine tüürimees Riisalo. «Kõigil on oma varumees, nii et tühjaks paat ei jää, kui keegi ära langeb.»
Ohtlikud jäämäed
Kapten pidas kõige raskemaks etapiks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu ehk Kap Hoorni purjetamist. «Päris tõsiselt tuleb suhtuda ka neemele lähenevasse jäämäesse, millest viimastel päevadel on palju räägitud,» sõnas Saarso. «Põhimäest eraldub veel üsna suuri tükikesi ehk siis väikseid jäämägesid, mille suhtes tuleb valvas olla.»
Samas hindas kapten kõige tähtsamaks psühholoogilist vastupidavust. «Meestel tuleb poolteist aastat kodust eemal olla ja seitsmekesi 13,5 meetri pikkusele laevale ära mahtuda,» tõdes ta.
Mugavuse ja toidupoolise kohta ei teinud kapten illusioone. «Jahil on üsna monotoonne elu, ei mingit viskijoomist ja peesitamist,» kinnitas Saarso. «Meeskonnaliikmed peavad ilma konditsioneerita hakkama saama. Pikkadel etappidel sööme kuubikutest tehtud suppi ja konserve. Paarikümnepäevastel etappidel tuleb meestel nelja liitri mageda veega päevas hakkama saada.»
Tüürimees Riisalo kinnitas, et purjetamine on üldjuhul lihtne, ja kui midagi kriitilist ei juhtu, pole meeskonnaliikmetel erioskusi vaja. «Kogu vastutus on kaptenil ja tema käsku tuleb kohe täita, kui asi kriitiliseks läheb,» rääkis Riisalo. «Tavaline päev ookeanil on üheülbaline. Neli tundi oled vahis ja kohendad purjesid, neli tundi teed süüa, koristad või veedad vaba aega ja neli tundi läheb magamiseks. Nii see rütm ketrab.»
Kapten Saarso kinnitusel proovisid mehed kümnepäevast ulgumerel purjetamist ja on nii moraalselt kui ka füüsiliselt 18-kuiseks jõukatsumiseks valmis.
Tonga kuningale külla
Päevade ja vastuvõttude kohta sadamates ütles Riisalo, et paljud neist on juba kokku lepitud. «Igas sadamas, kus on Eesti esindus, korraldavad nemad Eestit tutvustava programmi,» märkis Saarso. «Saaremaa Merekultuuri Selts on ühendust võtnud vähemalt ühe eestlasega igast sadamast, kus diplomaatilist esindust pole.»
Kapten ütles, et uhkeid pidustusi vastuvõtjad enamasti ei korralda, kuid Tongal elavad väliseestlased on lubanud Lennuki meeskonna lausa sealse kuninga vastuvõtule kutsuda.
«Valdavalt kuluvad paaripäevased peatused sadamates toidu varumisele ja jahi kohendamisele,» nentis Saarso. «Kindlasti tekib ka kohapeal sadu kontakte, igatahes kasutame kõiki võimalusi Eesti ja eestlaste tutvustamiseks.»
Enne Eestist lahkumist saab Lennukit näha veel Hiiumaal Lehtma sadamas homme varahommikul ning Saaremaal Roomassaare sadamas esmaspäeva varahommikul. «Teatavasti on maailmas kolm juhtivat mereriiki, need on Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa,» sõnas Saarso. «Kuna me neist mööda sõidame, siis ei taha neid solvata ja seepärast otsustasime ka sisse põigata.»
Reisile kulub 6,5 miljonit krooni, millest põhiosa said meresõitjad toetusena eraettevõtjatelt. Lennuki kulgemist maailma meredel saab jälgida ka internetiaadressil www.lennuk.xxl.ee.
Enne maailmareisi ootab Lennuki meeskond kõiki huvilisi täna kella üheks Pirita jahisadamasse, et pidada tund aega enne starti lahkumispidu.
XXX
Allikas: http://www.lennuk.ee/src/avaleht.php3?L1=index&;L2=index
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: “Lennukil” ümber maailma
Jaht Lennuk purjetab ümber maailma
Eestlastest ümbermaailmapurjetajad lahkuvad täna poolteiseks aastaks Tallinna sadamast
16.10.1999 Postimees, KERSTI NEIMAN
Esimese Eesti purjelaevana ümber maailma seilav Lennuk stardib täna Pirita jahisadamast ja teeb kuue ja poole miljoni krooni abil poolteise aastaga maakerale tiiru peale.
Seitsmeliikmelise meeskonnaga maailmareisi ette võttev Lennuk läbib poolteise aastaga enam kui 35 000 meremiili, peatudes 25 riigi 43 sadamas.
Kodusadamas loodab laev randuda 2001. aasta märtsis.
«Meie eesmärk pole mitte võimalikult kiiresti distants läbi purjetada, vaid kindla peale välja minna,» kinnitas kapten Mart Saarso. «Kava ainulaadsus seisnebki selles, et reis on algusest lõpuni eestlaste tehtud. Meeskonna kuus liiget on eestlased, jaht on tehtud Saaremaal firmas Saare Paat ja sponsorid valdavalt Eesti ettevõtted.»
Laev sõidab üle Atlandi ookeani, purjetab ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani ja tuleb ümber Aafrika koduvetesse tagasi. Kaheksateist kuu jooksul jõuab Lennuk randuda Kopenhaagenis, South Hamptonis Inglismaal, sambalinnas Rio de Janeiros, Argentiina pealinnas Buenos Aireses, inimsööjate poolest tuntud Paapua Uus-Guineas, seilata üle India ookeani Kaplinna ja lasta meeskonna maale pidutsema Tallinna sõpruslinnas Kielis.
Reisi juhatab okeanoloogiharidusega ja neli korda laeval ookeani ületanud Saarso. Vanemtüürimeheks on seitsmeaastaselt purjetamisega alustanud Aarne Tuisk. Teiseks tüürimeheks on purjetaja Tiit Riisalo, kolmandaks Margus Kastehein ja madruse staatusega peavad poolteist aastat leppima Tiit Pruuli ja endine siseminister Kaido Kama.
Meeskonna seitsmes liige hakkab etapikaupa vahetuma. Võimalus oma võimed ühe etapiga proovile panna avaneb näiteks välisministeeriumi kantsleril Indrek Tarandil, Fontese juhatuse esimehel Tõnis Arrol, Kuku raadio toimetajal Tiit Karuksil ja Eesti Televisiooni pearezhissööril Jaanus Nõgistol. «Asendusliikmetel on samuti seljataga purjetamiskogemusi, valge lehena ei astu paati ükski mees,» rääkis kaugpurjetamise seltsi Thetis juhatuse esimees ja teine tüürimees Riisalo. «Kõigil on oma varumees, nii et tühjaks paat ei jää, kui keegi ära langeb.»
Ohtlikud jäämäed
Kapten pidas kõige raskemaks etapiks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu ehk Kap Hoorni purjetamist. «Päris tõsiselt tuleb suhtuda ka neemele lähenevasse jäämäesse, millest viimastel päevadel on palju räägitud,» sõnas Saarso. «Põhimäest eraldub veel üsna suuri tükikesi ehk siis väikseid jäämägesid, mille suhtes tuleb valvas olla.»
Samas hindas kapten kõige tähtsamaks psühholoogilist vastupidavust. «Meestel tuleb poolteist aastat kodust eemal olla ja seitsmekesi 13,5 meetri pikkusele laevale ära mahtuda,» tõdes ta.
Mugavuse ja toidupoolise kohta ei teinud kapten illusioone. «Jahil on üsna monotoonne elu, ei mingit viskijoomist ja peesitamist,» kinnitas Saarso. «Meeskonnaliikmed peavad ilma konditsioneerita hakkama saama. Pikkadel etappidel sööme kuubikutest tehtud suppi ja konserve. Paarikümnepäevastel etappidel tuleb meestel nelja liitri mageda veega päevas hakkama saada.»
Tüürimees Riisalo kinnitas, et purjetamine on üldjuhul lihtne, ja kui midagi kriitilist ei juhtu, pole meeskonnaliikmetel erioskusi vaja. «Kogu vastutus on kaptenil ja tema käsku tuleb kohe täita, kui asi kriitiliseks läheb,» rääkis Riisalo. «Tavaline päev ookeanil on üheülbaline. Neli tundi oled vahis ja kohendad purjesid, neli tundi teed süüa, koristad või veedad vaba aega ja neli tundi läheb magamiseks. Nii see rütm ketrab.»
Kapten Saarso kinnitusel proovisid mehed kümnepäevast ulgumerel purjetamist ja on nii moraalselt kui ka füüsiliselt 18-kuiseks jõukatsumiseks valmis.
Tonga kuningale külla
Päevade ja vastuvõttude kohta sadamates ütles Riisalo, et paljud neist on juba kokku lepitud. «Igas sadamas, kus on Eesti esindus, korraldavad nemad Eestit tutvustava programmi,» märkis Saarso. «Saaremaa Merekultuuri Selts on ühendust võtnud vähemalt ühe eestlasega igast sadamast, kus diplomaatilist esindust pole.»
Kapten ütles, et uhkeid pidustusi vastuvõtjad enamasti ei korralda, kuid Tongal elavad väliseestlased on lubanud Lennuki meeskonna lausa sealse kuninga vastuvõtule kutsuda.
«Valdavalt kuluvad paaripäevased peatused sadamates toidu varumisele ja jahi kohendamisele,» nentis Saarso. «Kindlasti tekib ka kohapeal sadu kontakte, igatahes kasutame kõiki võimalusi Eesti ja eestlaste tutvustamiseks.»
Enne Eestist lahkumist saab Lennukit näha veel Hiiumaal Lehtma sadamas homme varahommikul ning Saaremaal Roomassaare sadamas esmaspäeva varahommikul. «Teatavasti on maailmas kolm juhtivat mereriiki, need on Inglismaa, Saaremaa ja Hiiumaa,» sõnas Saarso. «Kuna me neist mööda sõidame, siis ei taha neid solvata ja seepärast otsustasime ka sisse põigata.»
Reisile kulub 6,5 miljonit krooni, millest põhiosa said meresõitjad toetusena eraettevõtjatelt. Lennuki kulgemist maailma meredel saab jälgida ka internetiaadressil www.lennuk.xxl.ee.
Enne maailmareisi ootab Lennuki meeskond kõiki huvilisi täna kella üheks Pirita jahisadamasse, et pidada tund aega enne starti lahkumispidu.
XXX
Lennuki meeskond kolib mälestusi
Lennukit võttis vastu juubeldav rahvahulk
Postimehe reportaazh: Lennuki ööpäevane teekond enne kojujõudmist
Ilm väntsutas Lennukit hilinema koduste rüppe
Tere tulemast koju, Lennuk!
Lennukit käiakse vaatamas üksi ja perekonniti
Lennuki meeskond hakkas kolima
Kõigepealt pesema, siis kusagile pidusse!
Lennuk jõuab kodusadamasse ilmselt kella 1 paiku öösel
President Lennart Meri otsustab vastumineku tund enne Lennuki saabumist sadamasse
President Meri läheb südaöösel Pirita sadamasse Lennukile vastu
Lennuk kohtus merel sadamakapteni jahiga: veel 20 minutit sõitu sadamani
Naised lubaksid mehed taas maailmareisile
Kuidas Pruuli tüürimehe iget lõikas
Paremat Eestit otsides
Psühholoog teadis ette nõrka meest
Piirivalve saadab Lennukile laeva julgestuseks merepiirile vastu
Margus Kastehein: flegmaatik sobib imehästi ümber ilma purjetajaks
Kaido Kama: ma nägin maailmas tõelist vaesust
Lennukil sõitnud Jaanus Nõgisto: mind peeti homopealikuks
Lennuki meeskonna naispere: Oli igatsust, ootust ja omaette mõtlemist.
Ilm ei ole Lennukile soodne
Lennuk hilineb ilma tõttu
Lennukit ootab saluut
Lennukit ohustab jäätumine
Maailmareisil seigelnud Lennuk võtab suuna koju
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Oostende – Göteborg
Lennuk jõuab homme pärastlõunal Rootsi randa
Lennuk saabub kodusadamasse
Lennuk jõuab Eestisse kavandatust varem
Lennuk lahkub õhtul Belgiast Göteborgi poole
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Ponta Delgada – Oostende
Restoraniomanik Anttila kartis mässu puhkemist purjeka pardal
Kuus meest paadis, naistest rääkimata
Mehed lõbutsevad bordellis
Himma Kama: “Nad on vintsked mehed!”
Varem pole selliseid mehi olnud…
Eesti Antarktika ekspeditsioonile!
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Banjul – Ponta Delgada
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Georgetown – Banjul
Pruuli ja Kama lõikasid ulgumerel sõpra
Napoleoni ja eestlaste jälil Püha Helena saarel
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Jamestown – Georgetown
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Kapliin – Jamestown
Jõulud Atlandil
Lennuk jätab koduteel merre 40 pudelikirja
Kapten Saarso kirjad ookeanilt
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: East London – Kapliin
Tants hindude tähtsaimal pühal
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Louis – East London
Turistidest rikkumata Rodriguese saar
Lennukikandja keset India ookeani
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Mathurin – Port Louis
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Direction – Port Mathurin
Lennuk on olnud merel täpselt aasta
Lennuk pildistas Kookossaartel haisid
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Benoa – Direction
“Lennuk” leidis aborigeenide aladelt eestlasi
Lennuk jõudis ohtlikesse vetesse
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Moresby – Darwin
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Port Vila – Port Moresby
Lennuk ootab tormis purunenud detaili asemele uut
Lennuk pelgab Fidžit
Lennuk purjetas üle Tonga sügaviku
Tahiitil lõhuti Lennuki püügivahendid
Tsivilisatsioonist rikutud Polüneesia
Lennuk on hea kaasa
Pitcairnil, Vaikse ookeani üksildasel saarel
Jaanus Kitarripoja saaga
Jaanus Nõgisto läheb kuldkõrvarõngaga hauda
Kaido Kama ümbreilma reiskirä: Valdivia – Vina del Mar
Ladina-Ameerikat seob jalgpall
Kaido Kama ümbreilmä reisikirä: Puerto Williams – Valdivia
Kas Tšiilit sümboliseerib Augusto Pinochet?
Hotellidirektor Lennukil
Kap Hoorni ületamise eest kuldsõrmus vasakusse kõrva!
Alar Volmer lasi vastu tuult
Lennuk läks teele, Tuisk tuli koju
Aarne Tuisk on jälle kodus
Ümberilmasõitjad jõudsid Vaiksesse ookeani
Tüürimees Tuisk ravib kriisi
Patagoonia pärismaalased
Meie ümber ujuvad kalad
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Ushuaia – Puerto Williams
Kolmapäeval Kloostri Aidas.
Aarne Tuisk katkestas Lennuki maailmareisi tervise tõttu
Lennuki missioon jätkub – reis kestab
Kaido Kama ümbreilma reisikirä: Buenos Aires – Ushuaia
Jaanus Nõgisto mõtleb mõrvale
Kuulsime kummalisest eestlasest
Lennuk näeb – maailm on täis üllatusi
Meremehe naise päevikud rändavad ookeanile
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Maldonado – Buenos Aires
Kõne Lennukilt kestab 40 sekundit
Varumees Kirss pääses Lennukile
Lennuk jätkab teekonda. Ümbermaailmapurjetajate naised oma meestes ei kahtle
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Rio de Janeiro – Maldonado
Lennukil kehtib kuiv seadus
Lennuk ootab grootpoomi
Uusaasta kolme värvika persooniga
Lennukil purunes grootpoom
Ümberilma purjetajate naised kohtuvad kaasadega Brasiilias
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Salvador – Rio de Janeiro
AARNE TUISU PÄEVIK
AARNE TUISU PÄEVIK: Külalislahke ja kaunis Inglismaa
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Mindelo – Salvador
Lennuki meeskonna konservid roostetavad ja lasevad läbi
Peeter Laum: leke Lennukil pole ohtlik
Kaido Kama aukartus ookeani ees kasvab ja kahaneb
Lennuk ühines euroliiduga
Lennuk jõudis läänepoolkerale
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Funchal -Mindelo
Eesti kõrgtehnoloogid murdsid maailma tippklassi
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Cowes – Funchal
Kantsler Tarand läheb purjetama
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Harlingen – Cowes
Kruiisipurjekas kannab lippu
“Lennuki” tüürimees võttis Friisimaal naise
“Lennuki” tee ümber maailma
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Kopenhaagen – Harlingen
Hollandlaste peolembus pidurdab Lennuki sõitu
Lennuk sai tormis viga ja kaotas juhitavuse
Lennuk Taani väinas tormivangis
Lennuki kaheksas liige on merehädaline Paul
KAIDO KAMA ÜMBREILMA REISIKIRÄ: Tallinn – Kopenhaagen
Eestlased ja Hemingway
Lennuk startis paduvihmas
Ümbermaailmareis algab 16. oktoobril
Taskuraha – Sõnumileht, Marko Liibak
Finest Hotel Group toetab ümbermaailmareisi
Ümbermaailmapurjekas ootab sügistorme
Jahi kiirus vaimustab ümbermaailmasõitjaid
446 päevaga ümber maailma
Seal silmapiiri taga on vabadus…
Lennuk ootab seiklust
Lennuk pandi laeval nimeks
Maailmapurjekas pääseb vette
Ümbermaallmareisi jaht saab valmis mai lõpuks
Läti seilajad edestavad Eestit
Purjetajad lunivad valitsuselt miljonit
Seilamine Eesti moodi
President Meri hakkas eestlaste ümbermaailmareisi patrooniks
Maailmareis kogub toetust
Eestlased lähevad ümbermaailmareisile
Reisipurjekas saab viimase lihvi
Ümbermaailmajaht jõuab homme Eestisse
Maailmareisi purjeka kere sai Soomes valmis
Allikas: http://www.lennuk.ee/src/avaleht.php3?L1=index&;L2=index