Kalur püüdis eksikülalise
Autor: Aare Laine
Esmaspäev, 11. juuni 2007.
Unguma lahes sattus Reimo Saarkoppeli meetrisesse mõrda koos angerjaga põlistele kaluritele tundmatu mereelukas.
Kalamehed informeerisid leiust keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmust, kes „imeelukat“ viivitamatult vaatama sõitis. Selgus, et ligi neljakümneaastase staažiga kalamees Valdur Saarkoppel oli poja püünisega välja tõmmanud meie vetes haruldase merisuti.
Angerjaliste kehakujuga silmuliste sugukonda kuuluv Punasesse raamatusse kantud üks aplamaid vereimejaid (Pteromyson marimus) kaalus 760 grammi ja oli 71,5 cm pikk.
„Kolmapäeva õhtul käisime mõrda vaatamas. Juba rõõmustasin kahe angerja üle. Täpsemal uurimisel selgus, et teine ei olegi angerjas, oli selline täpiline ja iminapataolise suuga. Helistasin pojale Kuressaarde, et ta otsiks hea raamatu, mille abil kala määrata. Reimo läks keskkonnateenistusse Jaan Ärmuse juurde. Ärmus ütles, et tahab seda kala ise näha,“ rääkis Valdur Saarkoppel.
Jaan Ärmuse sõnul sattus merisutt Saaremaa vetes kalameeste püünisesse ka viis aastat tagasi. Tookord teavitas harulduse leiust Tiit Kelder. Nüüd Ungumalt püütud merisutt ootab sügavkülmas oma edasist „saatust“.
Merisutil on kaks seljauime, millest tagumine ulatub sabauimeni. Suuava ümbritseva imilehtri seintel on kaarjate ridadena üle saja terava sarvhamba. Röövkala nahk on sile ja limane.
Väljasuremisohus kala võib leida Euroopa rannikuvetes, Aafrika merest Põhja-Norrani ja Islandini, samuti Põhja-Ameerika rannikuvetes Floridast Labradori poolsaare põhjaosani ning Gröönimaani.
Läänemerre satub merisutt eksikülalisena. Viimase üheksakümne aasta jooksul on teda Eesti vetes tabatud kolmekümne isendi ümber. Enamik neist on kalameeste püünistesse sattunud Liivi ja Pärnu lahes ning Suures väinas.
Merisuti toitumisviis on parasiitlik. Agressiivne kala imeb end suuremate elusate kalade – tursa, lõhe ja mõnikord isegi hai või vaala – külge, puurides ohvri naha sarvhammastega läbi ning imedes verd ja peenestatud kudesid.
Tänavust kala-aastat peab Valdur Saarkoppel saakide poolest üsnagi normaalseks. „Kevadel saime ahvenat. Pärast keeluaja lõppu ka haugi.
Praegu valmistume angerjapüügiks,“ teavitas staažikas kalur.
Kaubalaeval merd sõitev Reimo Saarkoppel käib puhkuse ajal kutselise kalurina koduvetes kala püüdmas.
Uudised
VE: merisutt, Pteromyson marimus
Autor: Aare Laine
Esmaspäev, 11. juuni 2007.
Unguma lahes sattus Reimo Saarkoppeli meetrisesse mõrda koos angerjaga põlistele kaluritele tundmatu mereelukas.
Angerjaliste kehakujuga silmuliste sugukonda kuuluv Punasesse raamatusse kantud üks aplamaid vereimejaid (Pteromyson marimus) kaalus 760 grammi ja oli 71,5 cm pikk.
„Kolmapäeva õhtul käisime mõrda vaatamas. Juba rõõmustasin kahe angerja üle. Täpsemal uurimisel selgus, et teine ei olegi angerjas, oli selline täpiline ja iminapataolise suuga. Helistasin pojale Kuressaarde, et ta otsiks hea raamatu, mille abil kala määrata. Reimo läks keskkonnateenistusse Jaan Ärmuse juurde. Ärmus ütles, et tahab seda kala ise näha,“ rääkis Valdur Saarkoppel.
Jaan Ärmuse sõnul sattus merisutt Saaremaa vetes kalameeste püünisesse ka viis aastat tagasi. Tookord teavitas harulduse leiust Tiit Kelder. Nüüd Ungumalt püütud merisutt ootab sügavkülmas oma edasist „saatust“.
Merisutil on kaks seljauime, millest tagumine ulatub sabauimeni. Suuava ümbritseva imilehtri seintel on kaarjate ridadena üle saja terava sarvhamba. Röövkala nahk on sile ja limane.
Väljasuremisohus kala võib leida Euroopa rannikuvetes, Aafrika merest Põhja-Norrani ja Islandini, samuti Põhja-Ameerika rannikuvetes Floridast Labradori poolsaare põhjaosani ning Gröönimaani.
Läänemerre satub merisutt eksikülalisena. Viimase üheksakümne aasta jooksul on teda Eesti vetes tabatud kolmekümne isendi ümber. Enamik neist on kalameeste püünistesse sattunud Liivi ja Pärnu lahes ning Suures väinas.
Merisuti toitumisviis on parasiitlik. Agressiivne kala imeb end suuremate elusate kalade – tursa, lõhe ja mõnikord isegi hai või vaala – külge, puurides ohvri naha sarvhammastega läbi ning imedes verd ja peenestatud kudesid.
Tänavust kala-aastat peab Valdur Saarkoppel saakide poolest üsnagi normaalseks. „Kevadel saime ahvenat. Pärast keeluaja lõppu ka haugi.
Praegu valmistume angerjapüügiks,“ teavitas staažikas kalur.
Kaubalaeval merd sõitev Reimo Saarkoppel käib puhkuse ajal kutselise kalurina koduvetes kala püüdmas.