|
Tema sõnul õnnetus väikeste ja kompaktsete e-süsteemidega Eestil oma küberruumi süsteemide elujõud säilitada. Samas võib järgmine rünnak olla veelgi tugevam.
«Järgmine küberrünnak Eesti või mõne teise riigi vastu kujuneda juba nii massiivseks ning kõikehõlmavaks, et märklaudriigi e-süsteemid ei pruugi sellele vastu pidada,» hoiatas ta.
Ergma väljendas tänu ja heameelt ELi riikide ja institutsioonide poolt Eestile osutatud toetuse eest.
Riigikogu esimees tõi esile, et küberrünnakud, mis algasid samaaegselt ülesässitatud sovjetimeelsete jõukude huligaanitsemisega Tallinnas aprilli lõpus, ei ole juhuslik kokkulangevus, vaid on süsteemne ja koordineeritud vaenutegevus.
«Kuigi küberründed võivad kulgeda meieni füüsiliselt kogu maailmas laiali paiknevate arvutite kaudu, on alust arvata, et mainitud ründed Eesti vastu on valdavalt organiseeritud ja hästi koordineeritud,» sõnas ta.
Riigikogu esimehe sõnul kinnitavad praegused rünnakud Eesti vastu veel kord tähtsate infosüsteemide kaitse tugevdamise vajadust ning ühise poliitika ja ühtsete põhimõtete kujundamise olulisust.
Ta pakkus välja, et lisaks meie tehniliste küberohutuse abinõude pidevale uuendamisele on vaja defineerida põhimõttelised õiguslikud seisukohad, mis sätestaksid küberrünnete olemuse: millal on tegu poliitilise vandaalitsemise, millal terrorismi ja millal agressiooniga riigi vastu.
Ühtlasi on vaja määratleda neile vastumeetmed ja luua küberrünnete alane hoiatussüsteem ELis.
Toimetas Martin Šmutov, PM online
|
Uudised
VE: küberrünnakud
25.05.2007 17:38
Riigikogu esimees Ene Ergma, kes osaleb Slovakkias Bratislavas Euroopa Liidu riikide parlamentide esimeeste konverentsil, ütles täna, et mastaapne küberrünnak Eesti riigi küberruumi vastu ei jää viimaseks ELi või NATO riigi küberuumi vastu suunatud ründeks.
Foto: Margus Ansu
Tema sõnul õnnetus väikeste ja kompaktsete e-süsteemidega Eestil oma küberruumi süsteemide elujõud säilitada. Samas võib järgmine rünnak olla veelgi tugevam.
«Järgmine küberrünnak Eesti või mõne teise riigi vastu kujuneda juba nii massiivseks ning kõikehõlmavaks, et märklaudriigi e-süsteemid ei pruugi sellele vastu pidada,» hoiatas ta.
Ergma väljendas tänu ja heameelt ELi riikide ja institutsioonide poolt Eestile osutatud toetuse eest.
Riigikogu esimees tõi esile, et küberrünnakud, mis algasid samaaegselt ülesässitatud sovjetimeelsete jõukude huligaanitsemisega Tallinnas aprilli lõpus, ei ole juhuslik kokkulangevus, vaid on süsteemne ja koordineeritud vaenutegevus.
«Kuigi küberründed võivad kulgeda meieni füüsiliselt kogu maailmas laiali paiknevate arvutite kaudu, on alust arvata, et mainitud ründed Eesti vastu on valdavalt organiseeritud ja hästi koordineeritud,» sõnas ta.
Riigikogu esimehe sõnul kinnitavad praegused rünnakud Eesti vastu veel kord tähtsate infosüsteemide kaitse tugevdamise vajadust ning ühise poliitika ja ühtsete põhimõtete kujundamise olulisust.
Ta pakkus välja, et lisaks meie tehniliste küberohutuse abinõude pidevale uuendamisele on vaja defineerida põhimõttelised õiguslikud seisukohad, mis sätestaksid küberrünnete olemuse: millal on tegu poliitilise vandaalitsemise, millal terrorismi ja millal agressiooniga riigi vastu.
Ühtlasi on vaja määratleda neile vastumeetmed ja luua küberrünnete alane hoiatussüsteem ELis.
Toimetas Martin Šmutov, PM online