Näiteks leiab veebis ringi kolades sageli märkuse, et see või teine asi on beeta- ehk müügiks veel mitte valmis toode, mida autor huviliste peal katsetab, kasutades saadud tagasisidet arenduses ja turunduses. Versioon 2.0 on aga staatilise ja tsentraalse toote edasiarendus, sotsiaalsete funktsioonidega lahendus, millele annavad olulise lisaväärtuse tarbijatest välja kasvanud osalejad.
Kohe saab kolm nädalat infosõja jõudmisest uue versiooni beetafaasi ning senised märgid näitavad selle selget üleolekut varasemast “reliisist”. Võrgu turvajad teevad tublit tööd, nagu spetsautobaas ootamatult saabunud talvega võideldes, aga kütteperioodi pole keskkomitee veel taibanud välja kuulutada, see-eest räägitakse küberkuritegevuse vastasest konventsioonist, viiendast artiklist ja muust varem õpitust. Tõsi, kohe alguses tuli paar head pauku, kui suudeti jagada nimekirju meid rünnanud Kremli arvutite IP-aadressidega, aga innovaatiline mõtlemine soikus kiiresti. Vahest oleks selle taaskäivitamisele abiks, kui mõned mõisted üle käiksime.
Asümmeetriline konflikt
Suurt väge on pisikestel partisanidel lihtne tabada, jäädes ise laiale pinnale hajutatult raskesti rünnatavaks. Ainus viis toime tulla on adapteeruda ja saata mänguväljale pisikesed üksused, mis looksid konfliktist puudutatud keskkonnas usalduslikud sidemed kohalikku keelt rääkides ning kommetest aru saades.
Infosõjas on sama lugu: kahur, NATO ja ÜRO on diplomaatilises väitluses olulised positsioonid, aga miskipärast tundub mulle vastaspoole mänguväljakuks olevat Livejournal, Youtube ja News.google.com, kus kodanike sõnavõtud või sõltumatu agentuur Itar-TASS on tihti esikohal.
Mis me teeme? Novosti. etv24.ee on tore ettevõtmine, aga paraku nagu katse Afganistani külapealikega Viru keskuses ühist keelt otsida: koht on kergesti rünnatav ja lootus teist osapoolt trehvata minimaalne. Kindlasti oleks vaja süsteemset tegevust, mis tagaks info jõudmise osalusmeediasse, kus kodanikud praegu omapäi madistavad. Aga võiduks sellest ei piisa – vastasest tuleks ette jõuda. Õppematerjaliks sobib näiteks Sergei Rastorgujevi “Filosofia informatsionnoi voinõ” (http://www.pobeda.ru/ cyberwars/infowar/filos.htm), mille lingi sain Hansapanga “küber-turvapealikult” Jaan Priisalult.
Saatsin pooliku teksti Jaanile ning sain kommentaariks: “Selle venelase loos on üks õpetlik punkt […]: väiksema infotöötlusvõimega vastase ellujäämise võimalus infosõjas – käituda irratsionaalselt – on tegelikult rakendatav ka küberkonfliktis. Sa pead tulema välja millegagi, mida ei oodata. Kui ei tea, mida teha, siis vali esimene pähetulev asi. Isegi töötab.” See kõik on Cert.ee küberkaitsjatel kindlasti teada ja kasutusel, paraku pole jäänud silma kõrgema taseme ootamatuid liigutusi.
Iseterroriseeruv ühiskond
Kunagi ammu oli terroristidel kombeks korda saata midagi koledat, mille eesmärk oli esile kutsuda hirmu ja õudust. Tänu massimeediale jõuab üldsuse ette nii Kuressaares mahapudenenud valge jahu kui ka Sussexi politsei operatsioon nahkhiire-detektori kahjutustamiseks ja iseennast ergutav tagasiside garanteerib jätkuva terroritunde tagumikus.
Infosõja eesmärk on muu hulgas eraldada meid maailmast. Eesti on piisavalt internetistunud ja kõigi torude ummistamine on raske – üsna kergesti saavutab aga selle, et me ise enda küberpiirid kinni keerame ning vastaspoolele eesmärgi saavutamise täie efektiivsusega tagame. Kräkker teeb “Urr!” ja Eesti tõmbab jäsemed kõhu alla peitu.
Kolisin hetkeks virtuaalselt Inglismaale ja mis ma sealt näen: Rus.postimees.ee on jälle nähtamatu, Valitsus.ee esilehel värskeim uudis 02.05.2007 jne. Kui The Economist tsiteerib anonüümset internetispetsi ütlemas: “Me oleme tagasi kivi-ajas, teavitame maailma meil toimuvast telefoni ja faksiga”, siis on kiviaeg ennekõike meie peades: viitsimatus uuega kohaneda ja ennast veidi kaugemalt vaadata.
Tsiteerin veel kord Jaani: “[…] palju hullem lugu on infosõja ülim eesmärk. Nimelt tõestab [Rastorgujev], et igas iseõppivas mehhanismis peab olema enesehävitusmehhanism. Infosõja ülimaks eesmärgiks on see mehhanism käivitada.”
Veel sõnu
Jätkame õppimist kiirendatud tempos. Agiilne arendus erineb klassikalisest kose- ehk analüüsime-plaanime-kavandame-jne-mudelist selle poolest, et töö käib kiirete tsüklite kaupa ja klient saab tulemust proovida veel enne, kui see vananeb. Sai just proovitud, erasektor on täiesti suuteline sellises tempos tuge pakkuma, oleks vaid küsijaid piisavalt.
Net neutrality on interneti alustala, mille kohaselt võrk toimetab kõik paketid sisust sõltumatult kohale ning vanade meetoditega probleemi kallale minnes kiputakse peagi jõudma järeldusele, et õigem oleks see asendada Suure Hiina Tulemüüriga. Akamai Technologies Inc (NASDAQ: AKAM) on suurfirma, mis on spetsialiseerunud hajutatud missioonikriitilisele veebimajutusele, vahepeal oli kogenud silmale märgata ka mõne riikliku veebi serveerimist nende vahendusel. Kas me võiks kasutada väidet, et Kreml on selle kaudu rünnanud ka Ameerika Ühendriike?
RSS on arvutile arusaadav uudisvoog, mille leiab muu hulgas Eesti Päevalehe veebist kena oranzŽi ikooni tagant, samuti Postimehest ja mitmest muust kohast. Iga tänapäevane veebibrauser oskab neid meelde jätta ning teavitab sind kohe, kui tellitud kanalile midagi uut tekib. Selle abil saab aga muudki huvitavat teha, nt sisu levitada ja meie küberpindala kiiresti mitmekordistada. Kodune ülesanne – õpi kasutama, sest see aitab sul välja murda portaali-kesksest internetist ning saada aru asümmeetrilise ja asünkroonse kommunikatsiooni võludest. Õpeta sama ka tuttavale ajakirjanikule, ametnikule ja ettevõtjale. Viska pilk lähima riigiameti veebilehele, kui leiad RSS-i ja saada tunnustav kiri kommunikatsioonijuhile. Kui ei, siis saada sõbralik link viitega asutusele, millel see on. Lisada võid ka viite http://del.icio.us/ tom.al.icio.us/rss tõendamaks laiema kodanikeringi huvi. Ja mulle võib vihjata, kui peaksin RSS-i asemel midagi muud kilbile tõstma.
Kohtume veebis. Mind leiab vajadusel Google’ist sõltumata sellest, kas Eesti.ee on parasjagu püsti või pikali.
Uudised
VE: Marvet, Peeter – tehnokratt
PEETER MARVET: Sõja versioon 2.0 (beeta)
Tehnoloogia sunnib meid muu hulgas välja mõtlema uusi sõnu, neid kasutama õppima ning üksteisele õpetama.
Näiteks leiab veebis ringi kolades sageli märkuse, et see või teine asi on beeta- ehk müügiks veel mitte valmis toode, mida autor huviliste peal katsetab, kasutades saadud tagasisidet arenduses ja turunduses. Versioon 2.0 on aga staatilise ja tsentraalse toote edasiarendus, sotsiaalsete funktsioonidega lahendus, millele annavad olulise lisaväärtuse tarbijatest välja kasvanud osalejad.
Kohe saab kolm nädalat infosõja jõudmisest uue versiooni beetafaasi ning senised märgid näitavad selle selget üleolekut varasemast “reliisist”. Võrgu turvajad teevad tublit tööd, nagu spetsautobaas ootamatult saabunud talvega võideldes, aga kütteperioodi pole keskkomitee veel taibanud välja kuulutada, see-eest räägitakse küberkuritegevuse vastasest konventsioonist, viiendast artiklist ja muust varem õpitust. Tõsi, kohe alguses tuli paar head pauku, kui suudeti jagada nimekirju meid rünnanud Kremli arvutite IP-aadressidega, aga innovaatiline mõtlemine soikus kiiresti. Vahest oleks selle taaskäivitamisele abiks, kui mõned mõisted üle käiksime.
Asümmeetriline konflikt
Suurt väge on pisikestel partisanidel lihtne tabada, jäädes ise laiale pinnale hajutatult raskesti rünnatavaks. Ainus viis toime tulla on adapteeruda ja saata mänguväljale pisikesed üksused, mis looksid konfliktist puudutatud keskkonnas usalduslikud sidemed kohalikku keelt rääkides ning kommetest aru saades.
Infosõjas on sama lugu: kahur, NATO ja ÜRO on diplomaatilises väitluses olulised positsioonid, aga miskipärast tundub mulle vastaspoole mänguväljakuks olevat Livejournal, Youtube ja News.google.com, kus kodanike sõnavõtud või sõltumatu agentuur Itar-TASS on tihti esikohal.
Mis me teeme? Novosti. etv24.ee on tore ettevõtmine, aga paraku nagu katse Afganistani külapealikega Viru keskuses ühist keelt otsida: koht on kergesti rünnatav ja lootus teist osapoolt trehvata minimaalne. Kindlasti oleks vaja süsteemset tegevust, mis tagaks info jõudmise osalusmeediasse, kus kodanikud praegu omapäi madistavad. Aga võiduks sellest ei piisa – vastasest tuleks ette jõuda. Õppematerjaliks sobib näiteks Sergei Rastorgujevi “Filosofia informatsionnoi voinõ” (http://www.pobeda.ru/ cyberwars/infowar/filos.htm), mille lingi sain Hansapanga “küber-turvapealikult” Jaan Priisalult.
Saatsin pooliku teksti Jaanile ning sain kommentaariks: “Selle venelase loos on üks õpetlik punkt […]: väiksema infotöötlusvõimega vastase ellujäämise võimalus infosõjas – käituda irratsionaalselt – on tegelikult rakendatav ka küberkonfliktis. Sa pead tulema välja millegagi, mida ei oodata. Kui ei tea, mida teha, siis vali esimene pähetulev asi. Isegi töötab.” See kõik on Cert.ee küberkaitsjatel kindlasti teada ja kasutusel, paraku pole jäänud silma kõrgema taseme ootamatuid liigutusi.
Iseterroriseeruv ühiskond
Kunagi ammu oli terroristidel kombeks korda saata midagi koledat, mille eesmärk oli esile kutsuda hirmu ja õudust. Tänu massimeediale jõuab üldsuse ette nii Kuressaares mahapudenenud valge jahu kui ka Sussexi politsei operatsioon nahkhiire-detektori kahjutustamiseks ja iseennast ergutav tagasiside garanteerib jätkuva terroritunde tagumikus.
Infosõja eesmärk on muu hulgas eraldada meid maailmast. Eesti on piisavalt internetistunud ja kõigi torude ummistamine on raske – üsna kergesti saavutab aga selle, et me ise enda küberpiirid kinni keerame ning vastaspoolele eesmärgi saavutamise täie efektiivsusega tagame. Kräkker teeb “Urr!” ja Eesti tõmbab jäsemed kõhu alla peitu.
Kolisin hetkeks virtuaalselt Inglismaale ja mis ma sealt näen: Rus.postimees.ee on jälle nähtamatu, Valitsus.ee esilehel värskeim uudis 02.05.2007 jne. Kui The Economist tsiteerib anonüümset internetispetsi ütlemas: “Me oleme tagasi kivi-ajas, teavitame maailma meil toimuvast telefoni ja faksiga”, siis on kiviaeg ennekõike meie peades: viitsimatus uuega kohaneda ja ennast veidi kaugemalt vaadata.
Tsiteerin veel kord Jaani: “[…] palju hullem lugu on infosõja ülim eesmärk. Nimelt tõestab [Rastorgujev], et igas iseõppivas mehhanismis peab olema enesehävitusmehhanism. Infosõja ülimaks eesmärgiks on see mehhanism käivitada.”
Veel sõnu
Jätkame õppimist kiirendatud tempos. Agiilne arendus erineb klassikalisest kose- ehk analüüsime-plaanime-kavandame-jne-mudelist selle poolest, et töö käib kiirete tsüklite kaupa ja klient saab tulemust proovida veel enne, kui see vananeb. Sai just proovitud, erasektor on täiesti suuteline sellises tempos tuge pakkuma, oleks vaid küsijaid piisavalt.
Net neutrality on interneti alustala, mille kohaselt võrk toimetab kõik paketid sisust sõltumatult kohale ning vanade meetoditega probleemi kallale minnes kiputakse peagi jõudma järeldusele, et õigem oleks see asendada Suure Hiina Tulemüüriga. Akamai Technologies Inc (NASDAQ: AKAM) on suurfirma, mis on spetsialiseerunud hajutatud missioonikriitilisele veebimajutusele, vahepeal oli kogenud silmale märgata ka mõne riikliku veebi serveerimist nende vahendusel. Kas me võiks kasutada väidet, et Kreml on selle kaudu rünnanud ka Ameerika Ühendriike?
RSS on arvutile arusaadav uudisvoog, mille leiab muu hulgas Eesti Päevalehe veebist kena oranzŽi ikooni tagant, samuti Postimehest ja mitmest muust kohast. Iga tänapäevane veebibrauser oskab neid meelde jätta ning teavitab sind kohe, kui tellitud kanalile midagi uut tekib. Selle abil saab aga muudki huvitavat teha, nt sisu levitada ja meie küberpindala kiiresti mitmekordistada. Kodune ülesanne – õpi kasutama, sest see aitab sul välja murda portaali-kesksest internetist ning saada aru asümmeetrilise ja asünkroonse kommunikatsiooni võludest. Õpeta sama ka tuttavale ajakirjanikule, ametnikule ja ettevõtjale. Viska pilk lähima riigiameti veebilehele, kui leiad RSS-i ja saada tunnustav kiri kommunikatsioonijuhile. Kui ei, siis saada sõbralik link viitega asutusele, millel see on. Lisada võid ka viite http://del.icio.us/ tom.al.icio.us/rss tõendamaks laiema kodanikeringi huvi. Ja mulle võib vihjata, kui peaksin RSS-i asemel midagi muud kilbile tõstma.
Kohtume veebis. Mind leiab vajadusel Google’ist sõltumata sellest, kas Eesti.ee on parasjagu püsti või pikali.