Sagadi mõisa nimetatakse esmakordselt 1469. aastal.
1687. aastast kuni 1939. aastani kuulus mõis Fockide suguvõsale. Mõisahoone ehitati kohaliku ehitusmeistri Walli poolt 1749-1750. Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid.
Arhitektuuriliselt oli eriti huvitav barokse katusega kellatorn, mis oli püstitatud Fockide esivanemate mälestuseks.
Ehitise seintes on säilinud plaadid Fockide suguvõsa liikmete nimedega. Ennistatud Sagadi mõisahoone koos kellatorni, kõrvalhoonete, sissesõiduhoovi, pargi ja tiikidega moodustab tänapäevalgi suurepärase terviku ja kuulub riigi kaitse alla.
Helmut Joonuks. Võsu. Eesti Raamat. Tln. 1975 järgi Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sagadi mõis
Sagadi mõisa nimetatakse esmakordselt 1469. aastal.
1687. aastast kuni 1939. aastani kuulus mõis Fockide suguvõsale. Mõisahoone ehitati kohaliku ehitusmeistri Walli poolt 1749-1750. Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid.
Arhitektuuriliselt oli eriti huvitav barokse katusega kellatorn, mis oli püstitatud Fockide esivanemate mälestuseks.
Ehitise seintes on säilinud plaadid Fockide suguvõsa liikmete nimedega. Ennistatud Sagadi mõisahoone koos kellatorni, kõrvalhoonete, sissesõiduhoovi, pargi ja tiikidega moodustab tänapäevalgi suurepärase terviku ja kuulub riigi kaitse alla.
Helmut Joonuks. Võsu. Eesti Raamat. Tln. 1975 järgi Avo Blankin