Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Narvas 75 aastat tagasi.
Vabariigi XIV aastapäeva pühitsemine Narvas möödus elevalt ja meeleolurikkalt. Linn lipuehtes, kaitseväe asutised (asusid Hermanni kindluses –A.R.) ja seltskondlikud hooned kaunistatud rohelisega ja ilutulestikuga. Äride vaateaknad päevakohaselt dekoreeritud. Pidulik tunne kõijal.
Hommikul olid kirikutes jumalateenistused, millest osavõtt rohke. Keskpäeval peeti Peetri platsil kaitseväe paraadi. Peale kohaliku garnisoni väeosade olid paraadil platsile üles rivistatud kaitseliidu ja piirivalve osad ja tuletõrje organisatsioonid. Paraadi võttis vastu 1.diviisi ülem kindralmajor A.Tõnisson, staabiülem kolonel P. Triigi ja abilinnapea A.Bachmanni saatel. Paraadkõne ütles diviisiülem, märkides ära päeva tähtsust ja tuletades meele Vaabdussõjas langenud kangelasi. Vaatamata kaunis külmale ilmale oli paraadi tulnud pealt vaatama mitmetuhande pealine hulk rahvast.
Teiseks väga pidulikuks sündmuseks iseseisvuspäeva pühitsemisel Narvas kujunes rahvaaktus Aleksandri kirikus. Viietuhande inimese mahutusega kirik oli rahvast puupüsti täis. Aktusekõne pidas Riigikogu liige Jaan Lattik, rajades oma kõne sisu armastusele riigi ja rahva vastu. Kõnele järgnesid ettekanded kohalikult Meestelaulu seltsi koorilt ja solistidelt.
Iseseisvuspäeva õhtul oli garnisoni ohvitseride kasiinos Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonna traditsiooniline aastapidu, millest sissetulek määratud Narva Vabadustammiku ehitamisega seotud kulude katteks. (Tammik avatigi sama aasta mais -A.R.) Vabadusristi Vendade pidu on olnud alati Narvas oodatud peoks ja ka käesoleval aastal oli temast osavõtt elav.
(Tekst säilitatud originaalis. Väljavõtte ajakirjast Sõdur” nr.9/10 1932.aastal tegi Arthur Ruusmaa).
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Narvas 75 aastat tagasi
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Narvas 75 aastat tagasi.
Vabariigi XIV aastapäeva pühitsemine Narvas möödus elevalt ja meeleolurikkalt. Linn lipuehtes, kaitseväe asutised (asusid Hermanni kindluses –A.R.) ja seltskondlikud hooned kaunistatud rohelisega ja ilutulestikuga. Äride vaateaknad päevakohaselt dekoreeritud. Pidulik tunne kõijal.
Hommikul olid kirikutes jumalateenistused, millest osavõtt rohke. Keskpäeval peeti Peetri platsil kaitseväe paraadi. Peale kohaliku garnisoni väeosade olid paraadil platsile üles rivistatud kaitseliidu ja piirivalve osad ja tuletõrje organisatsioonid. Paraadi võttis vastu 1.diviisi ülem kindralmajor A.Tõnisson, staabiülem kolonel P. Triigi ja abilinnapea A.Bachmanni saatel. Paraadkõne ütles diviisiülem, märkides ära päeva tähtsust ja tuletades meele Vaabdussõjas langenud kangelasi. Vaatamata kaunis külmale ilmale oli paraadi tulnud pealt vaatama mitmetuhande pealine hulk rahvast.
Teiseks väga pidulikuks sündmuseks iseseisvuspäeva pühitsemisel Narvas kujunes rahvaaktus Aleksandri kirikus. Viietuhande inimese mahutusega kirik oli rahvast puupüsti täis. Aktusekõne pidas Riigikogu liige Jaan Lattik, rajades oma kõne sisu armastusele riigi ja rahva vastu. Kõnele järgnesid ettekanded kohalikult Meestelaulu seltsi koorilt ja solistidelt.
Iseseisvuspäeva õhtul oli garnisoni ohvitseride kasiinos Vabadusristi Vendade Ühenduse Narva osakonna traditsiooniline aastapidu, millest sissetulek määratud Narva Vabadustammiku ehitamisega seotud kulude katteks. (Tammik avatigi sama aasta mais -A.R.) Vabadusristi Vendade pidu on olnud alati Narvas oodatud peoks ja ka käesoleval aastal oli temast osavõtt elav.
(Tekst säilitatud originaalis. Väljavõtte ajakirjast Sõdur” nr.9/10 1932.aastal tegi Arthur Ruusmaa).