|
Lennukad ideed tekivad, kui silmapiiril terendavad valimised. Haridusminister Mailis Repsi riiklik õpilaste sõidutamise kava lähiaastail teeb nõutuks: 100 miljonit krooni igal aastal Colosseumi, Louvre’i, Versailles’ lossi, Ermitaaži ja Tretjakovi galeriiga tutvumiseks, samal ajal kui maal lagunevad haridustemplid ja koolilõuna on probleem.
Eestis on küllalt koolimaju, kus tuleohutusolukord on allapoole arvestust. Kulukate reiside asemel saaksime soetada uued tulekaitseseadmed, praegu peavad koolid selleks ise oma pingelisest eelarvest raha leidma.
Kümne miljoniga saaks praeguste hindade juures Tallinnas või Tartus vahetada ühel koolimajal katuse ja aknad ning teha soojustuse. Maal ajaks läbi ehk kaheksa miljoniga, sest hinnad on madalamad. Aastas saaksime korda kümmekond hoonet ja neljaks aastaks planeeritud 400 miljoni eest oleks meil 30 värskema ilmega koolimaja.
Raha riigist välja
Säärane suurejooneline maailma avastamine viib sajad miljonid kroonid Eestist välja. Lennukitega Pariisi või Rooma saabuvatele lastele tuleb lennujaama vastu tellida kümneid busse. Selle teenimisvõimaluse üle rõõmustavad Prantsuse ja Itaalia bussifirmad.
Võib ju öelda, et see raha läheb ELi, sest oleme siit aastaid abi saanud. Kuid mida ütlevad rahvuslikult meelestatud jõud, kui Eesti riigieelarve kroonid Venemaale satuvad? Ka Moskvas ja Peterburis tuleb lapsed lennujaamast või vaksalist ära toimetada, neid mitu päeva linnas ringi sõidutada.
Lisaks voolavad rahajõed kohalikke ekskursioonijuhte vahendavate firmade kukrusse. Omaalgatuslikult meie giidid Pariisis või Moskvas ekskursioone teha ei tohi! Lisame veel ööbimiskohtade maksumuse.
Koduse lennufirma Estonian Airi juhatuse liige ei soostunud võimalikke tellitavaid tšarterlende kommenteerima, sest asja pole arutatudki. Lennufirma peab hoolitsema ennekõike oma liinilendude eest, alles siis tulevad kõne alla tellimused. Ka pole õhusõidukite park praegu selline, et igas kuus hakata korraldama kümneid tšarterlende. Vaevalt selleks uusi õhusõidukeid hakatakse liisima, kui projekt end mõne aasta pärast ammendab.
Kui ministeerium räägib reisibüroode suurest huvist ja plaanitavast riigihankest, siis palun proua ministril avalikkusele välja öelda, kes on need firmad, kellega kõnelusi peetakse.
Siiani on koolid ise valinud reisikorraldaja, kellega sõitma minnakse. Õpetajad panevad grupid kokku, poolte vahel sõlmitakse vastutuse leping ning reis tehakse ära. Kõik on rahul. Ministeeriumi kava kohaselt tahetakse tulevikus soosida monopoli, kes võtab ülejäänud reisikorraldajatelt senise leiva. Tegemist on sel juhul väikeettevõtluse hävitamisega.
Haridusministri mõtteavaldusi lugedes tundub, et vajadusel on riik valmis kultuurireise ise korraldama. Kust võetakse kümned atesteeritud giidid, kes on volitatud välisriigis ekskursioone tegema?
Lähiajal Pariisi lennutatavatest kunstiajaloo õpetajatest jääb väheseks. Prantslased, itaallased ja venelased kaitsevad kiivalt oma turismiturgu ning võõraid seda solkima ei lasta. Peab olema vastavas riigis aktsepteeritav giidi litsentsi ning Venemaa puhul ka tööluba.
Mailis Repsi kava kohaselt trügitakse vägisi võõrale mängumaale, mis toob kaasa suured pahandused. Pariisis võib libagiidile Prantsuse turismiministeeriumi kontroll teha 5000 – 6000 euro suuruse trahvi. Kas seda hakkab maksma ekskursiooni tegev atesteerimata õpetaja või haridusministeerium?
Võime ette kujutada, kuidas reageeriks meie turismifirmade ja giidide liit, kui poolakad, leedulased või venelased tuleksid oma õpilasgruppidega siia ning hakkaksid ise rääkima Eesti ajaloost, kultuurist, traditsioonidest ja vaatamisväärsustest.
Enne Pariisi Nuustakule
Iga riik kaitseb oma turgu ja kindlasti teeks seda Eesti, kui meie giidide leiba hakkavad haukama võõrad. See pool on kas teadlikult kahe silma vahele jäetud või lihtsalt unustatud.
Rahvatarkuski ütleb: enne Pariisi käi Nuustakul. Paljud lapsed pole seni käinud Virumaal asuvas põlevkivimuuseumis ega imetlenud päikeseloojangut Sõrve säärel. Gümnaasiumi astmes võetagu ette sõit Riiga või Leedu merevaigurannikule, kiigata võib ka üle mere Rootsi ja Soome.
Viime õppurid Kumusse, näitame neile oma Eesti kunsti, tutvume vabaõhumuuseumi või Lahemaa rahvuspargiga. Kui sellega edukalt ühel pool oleme, siis lähme Pariisi ja Roomat avastama.
Kas maksame õpilasele kogu reisi kinni või jääb osa vanema kanda, on vaidlemise koht õpetajate ja ametnike vahel. Vahet tuleb teha ka vanemate sissetulekute vahel. Jõukamatest peredest pärit lastele võiks riik tasuda poole reisikuludest, kehvematest kodudest lastele võiks riik maksta kogu sõidu.
Eesti turul tegutsevatel reisifirmadel peavad olema kindlad tagatised deposiidina pangas, mis ettevõtjale tulu ei anna või peab neil olema kindlustusseltsi abil kallis poliis. Kui seda pole, on riik ettevõtjal turjas ja ähvardab kopsaka trahviga, sest rikutakse seadust.
Kord kvartalis esitavad reisibürood tarbijakaitsele oma käibe ja riigiametnikud jälgivad, et käive oleks vastavuses tagatisega. Kus on haridusministeeriumi tagatis reiside korraldamisel ja kes selle kinni maksab?
Reiside tagatistest ei sõnagi
Maksumaksja taskust kellegi ambitsioonika idee teostamine on taunitav. Kui asi tõesti läheb nii, nagu minister plaanib, on tegutsevatelt firmadelt tagatiste nõudmine näkku sülitamine. Ministeeriumi kava tähendab ka turismiseaduse muutmist. Riikliku reisikava koostaja on kas juriidiliselt täielik võhik või pole sellele üldse mõeldud.
Kui vanem saadab oma lapse reisile, teeb ta reisibürooga lepingu ning firma vastutab, et kõik laabuks ja laps jõuaks tervena tagasi. Sellest, kuidas käituda Mailis Repsi kava korral, pole silpigi. Kas lapsevanem peab sõlmima lepingu riigiga? Vaevalt see kõne alla tuleb.
Lahtisi otsi on piisavalt ja vastuseta küsimused tekitavad uusi. Õigus on turismifirmade liidu juhil Daisi Järval, kui ta tõdeb, iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Reisikorraldajad on saanud õpilasreiside korraldamisega siiani hakkama ja saavad tulevikuski.
Minister Repsil aga soovitaksin rohkem Eesti koolides ringi sõita ning tegeliku olukorraga tutvuda.
|
Uudised
VE: Paavo, Vambola – raadiomees Tartus
Vambola Paavo: Haridusminister reisikorraldajaks
07.02.2007 00:01Vambola Paavo, Eesti Raadio Tartu stuudio juhataja
Lennukad ideed tekivad, kui silmapiiril terendavad valimised. Haridusminister Mailis Repsi riiklik õpilaste sõidutamise kava lähiaastail teeb nõutuks: 100 miljonit krooni igal aastal Colosseumi, Louvre’i, Versailles’ lossi, Ermitaaži ja Tretjakovi galeriiga tutvumiseks, samal ajal kui maal lagunevad haridustemplid ja koolilõuna on probleem.
Eestis on küllalt koolimaju, kus tuleohutusolukord on allapoole arvestust. Kulukate reiside asemel saaksime soetada uued tulekaitseseadmed, praegu peavad koolid selleks ise oma pingelisest eelarvest raha leidma.
Kümne miljoniga saaks praeguste hindade juures Tallinnas või Tartus vahetada ühel koolimajal katuse ja aknad ning teha soojustuse. Maal ajaks läbi ehk kaheksa miljoniga, sest hinnad on madalamad. Aastas saaksime korda kümmekond hoonet ja neljaks aastaks planeeritud 400 miljoni eest oleks meil 30 värskema ilmega koolimaja.
Raha riigist välja
Säärane suurejooneline maailma avastamine viib sajad miljonid kroonid Eestist välja. Lennukitega Pariisi või Rooma saabuvatele lastele tuleb lennujaama vastu tellida kümneid busse. Selle teenimisvõimaluse üle rõõmustavad Prantsuse ja Itaalia bussifirmad.
Võib ju öelda, et see raha läheb ELi, sest oleme siit aastaid abi saanud. Kuid mida ütlevad rahvuslikult meelestatud jõud, kui Eesti riigieelarve kroonid Venemaale satuvad? Ka Moskvas ja Peterburis tuleb lapsed lennujaamast või vaksalist ära toimetada, neid mitu päeva linnas ringi sõidutada.
Lisaks voolavad rahajõed kohalikke ekskursioonijuhte vahendavate firmade kukrusse. Omaalgatuslikult meie giidid Pariisis või Moskvas ekskursioone teha ei tohi! Lisame veel ööbimiskohtade maksumuse.
Koduse lennufirma Estonian Airi juhatuse liige ei soostunud võimalikke tellitavaid tšarterlende kommenteerima, sest asja pole arutatudki. Lennufirma peab hoolitsema ennekõike oma liinilendude eest, alles siis tulevad kõne alla tellimused. Ka pole õhusõidukite park praegu selline, et igas kuus hakata korraldama kümneid tšarterlende. Vaevalt selleks uusi õhusõidukeid hakatakse liisima, kui projekt end mõne aasta pärast ammendab.
Kui ministeerium räägib reisibüroode suurest huvist ja plaanitavast riigihankest, siis palun proua ministril avalikkusele välja öelda, kes on need firmad, kellega kõnelusi peetakse.
Siiani on koolid ise valinud reisikorraldaja, kellega sõitma minnakse. Õpetajad panevad grupid kokku, poolte vahel sõlmitakse vastutuse leping ning reis tehakse ära. Kõik on rahul. Ministeeriumi kava kohaselt tahetakse tulevikus soosida monopoli, kes võtab ülejäänud reisikorraldajatelt senise leiva. Tegemist on sel juhul väikeettevõtluse hävitamisega.
Haridusministri mõtteavaldusi lugedes tundub, et vajadusel on riik valmis kultuurireise ise korraldama. Kust võetakse kümned atesteeritud giidid, kes on volitatud välisriigis ekskursioone tegema?
Lähiajal Pariisi lennutatavatest kunstiajaloo õpetajatest jääb väheseks. Prantslased, itaallased ja venelased kaitsevad kiivalt oma turismiturgu ning võõraid seda solkima ei lasta. Peab olema vastavas riigis aktsepteeritav giidi litsentsi ning Venemaa puhul ka tööluba.
Mailis Repsi kava kohaselt trügitakse vägisi võõrale mängumaale, mis toob kaasa suured pahandused. Pariisis võib libagiidile Prantsuse turismiministeeriumi kontroll teha 5000 – 6000 euro suuruse trahvi. Kas seda hakkab maksma ekskursiooni tegev atesteerimata õpetaja või haridusministeerium?
Võime ette kujutada, kuidas reageeriks meie turismifirmade ja giidide liit, kui poolakad, leedulased või venelased tuleksid oma õpilasgruppidega siia ning hakkaksid ise rääkima Eesti ajaloost, kultuurist, traditsioonidest ja vaatamisväärsustest.
Enne Pariisi Nuustakule
Iga riik kaitseb oma turgu ja kindlasti teeks seda Eesti, kui meie giidide leiba hakkavad haukama võõrad. See pool on kas teadlikult kahe silma vahele jäetud või lihtsalt unustatud.
Rahvatarkuski ütleb: enne Pariisi käi Nuustakul. Paljud lapsed pole seni käinud Virumaal asuvas põlevkivimuuseumis ega imetlenud päikeseloojangut Sõrve säärel. Gümnaasiumi astmes võetagu ette sõit Riiga või Leedu merevaigurannikule, kiigata võib ka üle mere Rootsi ja Soome.
Viime õppurid Kumusse, näitame neile oma Eesti kunsti, tutvume vabaõhumuuseumi või Lahemaa rahvuspargiga. Kui sellega edukalt ühel pool oleme, siis lähme Pariisi ja Roomat avastama.
Kas maksame õpilasele kogu reisi kinni või jääb osa vanema kanda, on vaidlemise koht õpetajate ja ametnike vahel. Vahet tuleb teha ka vanemate sissetulekute vahel. Jõukamatest peredest pärit lastele võiks riik tasuda poole reisikuludest, kehvematest kodudest lastele võiks riik maksta kogu sõidu.
Eesti turul tegutsevatel reisifirmadel peavad olema kindlad tagatised deposiidina pangas, mis ettevõtjale tulu ei anna või peab neil olema kindlustusseltsi abil kallis poliis. Kui seda pole, on riik ettevõtjal turjas ja ähvardab kopsaka trahviga, sest rikutakse seadust.
Kord kvartalis esitavad reisibürood tarbijakaitsele oma käibe ja riigiametnikud jälgivad, et käive oleks vastavuses tagatisega. Kus on haridusministeeriumi tagatis reiside korraldamisel ja kes selle kinni maksab?
Reiside tagatistest ei sõnagi
Maksumaksja taskust kellegi ambitsioonika idee teostamine on taunitav. Kui asi tõesti läheb nii, nagu minister plaanib, on tegutsevatelt firmadelt tagatiste nõudmine näkku sülitamine. Ministeeriumi kava tähendab ka turismiseaduse muutmist. Riikliku reisikava koostaja on kas juriidiliselt täielik võhik või pole sellele üldse mõeldud.
Kui vanem saadab oma lapse reisile, teeb ta reisibürooga lepingu ning firma vastutab, et kõik laabuks ja laps jõuaks tervena tagasi. Sellest, kuidas käituda Mailis Repsi kava korral, pole silpigi. Kas lapsevanem peab sõlmima lepingu riigiga? Vaevalt see kõne alla tuleb.
Lahtisi otsi on piisavalt ja vastuseta küsimused tekitavad uusi. Õigus on turismifirmade liidu juhil Daisi Järval, kui ta tõdeb, iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Reisikorraldajad on saanud õpilasreiside korraldamisega siiani hakkama ja saavad tulevikuski.
Minister Repsil aga soovitaksin rohkem Eesti koolides ringi sõita ning tegeliku olukorraga tutvuda.