“Ma kutsun ennast robochick’iks,” ütleb Missouri osariigis elav 34-aastane Cheri Robertson.
19-aastaselt autoavariis silmad kaotanud Cheri ajju siirdati hiljuti Portugalis spetsiaalsed elektroodid, mis taastasid naise nägemise.
Bioonilist nägemist toetavad kaamera ja vööl kantav arvuti, mis kaaluvad koos juhtmetega kokku umbes viis kilo.
Mõõtmetelt 15 aasta tagust kantavat telefoni meenutav seade loodetakse tulevikus mahutada tänapäeva mobiiltelefoni suurusesse karpi. Biooniline silm tähendab kogu komplekti – nii kaamerat, ühendust ajuga kui ka sellega seotud vööl kantavat arvutit.
Cheri Robertson oli 16. inimene maailmas, kelle peal selline nägemise taastamise operatsioon läbi viidi. Operatsiooniga saab aidata neid, kes on kunagi varem nägijad olnud. Cheri biooniline silm läks maksma 120 000 USA dollarit ehk umbes 1,5 miljonit Eesti krooni. Operatsiooni toetas St. Louisi Lion’s Club.
1972. aastal kirjutas Martin Caidin jutustuse “Küborg”. Selle järgi vändati hiljem film ja teleseriaal “Kuue miljoni dollari mees”, milles napilt ellujäänud astronaut Steve Austin oli kaotanud peaaegu kõik elutähtsad organid peale aju. “Härrased, me suudame ta taastada. Meil on vajalik tehnika. Me suudame ehitada maailma esimese bioonilise mehe.” Samasugust süžeeliini järgib ka uuem seriaal “Robocop”. 35 aastat pärast Caidini menuromaani on unistustest saamas reaalsus.
Uus lootus pimedatele
Maailmas on hinnanguliselt 42 miljonit, USA-s üle üle miljoni ja Eestis umbes 20 000 pimedat. Igaühe lugu on erinev. Kõigi puhul ei ole nägemise taastamine võimalik. Kõik ei pruugi ka soovida nägijaks saada, tahtes harjumuspärasel viisil väärikalt elada.
Tehnika saab aidata kõigil oma elukvaliteeti parandada. Seda on teinud ka Tiigrihüppe raames vaegnägijate koolidele muretsetud Braille’ kirja printerid ja kuvarid, kõnesüntesaatorid, helisalvestised ja muud tehnilised abivahendid. Kuid neile, kel on soov bioonilist nägemist proovida, peaks tulevikus see võimalus avanema. On inimesi, kes on meie kõigi eest eluga riskides nägemise kaotanud ja kelle ees Eesti riigil on auvõlg.
Teadus ja headus
Meedias kõlanud arvude kõrval ei tundugi tehissilma hind kättesaamatu summana. Näiteks, leides Louvre’i külastusteks vahendeid programmist “Euroopa noored”, saaks säästetud 90 miljoni eest võimaluse avanedes nägemise taastada 60 inimesel. Reaalses elus osutub piiranguks pigem operatsioonide sagedus ja kättesaadavus, kuid see ettepanek näitab, kuidas siduda raha ja inimeste vajadusi omakasupüüdmatus headuse võtmes.
Palun andeks kõigilt, kelles see lugu võib tekitada lootusi, mis ei täitu. Aga oleks vale seda teadmist edastamata jätta, sest ainult julgus mõelda peaaegu võimatule võib mõned asjad tulevikus võimalikuks teha.
Teaduse ja tehnika saavutused, mis aitavad meie lähedasi, puudutavad meid isiklikult. Ka Eesti ees on lähinädalatel üks selle sajandi suurimaid valikuid: mil määral hakkab üldharidus toetama avastamist, teadust ja tehnikat, inimese enese ja looduse tundmist. Sellestki sõltuvad lähemas ja kaugemas tulevikus nii inimelud kui ka elukvaliteet.
Tehiskäsi tõi naise tavaellu tagasi
•• Mootorrattaõnnetuses vasakust käest ilma jäänud endine USA merejalaväelane Claudia Mitchell (26) sai mullu septembris endale bioonilise käe, mida ta suudab liigutada sõna otseses mõttes mõtte jõul.
•• Õlast saadik käest ilma jäänud Mitchelli tehiskäsi saab liigutusteks käsklusi varem päris kätt juhtinud närvidelt.
•• “Mul piisab vaid mõtelda, et ma tahan liigutada oma kätt küünarnukist üles-alla või siis peopesa avada, ja käsi teeb seda,” ütles Mitchell Briti telekanalile BBC.
•• Mitchell suudab oma uue käega näiteks riideid kokku panna, banaani süüa ja pesta.
•• Oma eelmise tehiskäega suutis ta teha vaid üht asja korraga – kas liigutada seda küünarnukist või siis avada kätt. Uuega saab neid toiminguid sooritada samaaegselt.
•• Esimene taoline tehiskäsi sobitati mõlemad käed kaotanud Jesse Sullivanile (vasakul) neli aastat varem.
•• Käe töötas välja Chicago rehabilitatsiooni instituut (RIC). Edaspidi loodab RIC arendada tehnika nii kaugele, et tehiskäe sõrmed tunneksid külma ja kuuma ning teravaid esemeid.
•• Chicago teadlaste hinnangul aitaks biooniline käsi näiteks Iraagis vigastada saanud sõjaveterane. BBC põhjal EPL
Uudised
VE: biooniline silm
Biooniline silm aitas pimedal naisel nägijaks saada
Tehissilm ja ajju siirdatud elektroodid andsid pimedale ameeriklannale nägemise tagasi.
“Ma kutsun ennast robochick’iks,” ütleb Missouri osariigis elav 34-aastane Cheri Robertson.
19-aastaselt autoavariis silmad kaotanud Cheri ajju siirdati hiljuti Portugalis spetsiaalsed elektroodid, mis taastasid naise nägemise.
Bioonilist nägemist toetavad kaamera ja vööl kantav arvuti, mis kaaluvad koos juhtmetega kokku umbes viis kilo.
Mõõtmetelt 15 aasta tagust kantavat telefoni meenutav seade loodetakse tulevikus mahutada tänapäeva mobiiltelefoni suurusesse karpi. Biooniline silm tähendab kogu komplekti – nii kaamerat, ühendust ajuga kui ka sellega seotud vööl kantavat arvutit.
Cheri Robertson oli 16. inimene maailmas, kelle peal selline nägemise taastamise operatsioon läbi viidi. Operatsiooniga saab aidata neid, kes on kunagi varem nägijad olnud. Cheri biooniline silm läks maksma 120 000 USA dollarit ehk umbes 1,5 miljonit Eesti krooni. Operatsiooni toetas St. Louisi Lion’s Club.
1972. aastal kirjutas Martin Caidin jutustuse “Küborg”. Selle järgi vändati hiljem film ja teleseriaal “Kuue miljoni dollari mees”, milles napilt ellujäänud astronaut Steve Austin oli kaotanud peaaegu kõik elutähtsad organid peale aju. “Härrased, me suudame ta taastada. Meil on vajalik tehnika. Me suudame ehitada maailma esimese bioonilise mehe.” Samasugust süžeeliini järgib ka uuem seriaal “Robocop”. 35 aastat pärast Caidini menuromaani on unistustest saamas reaalsus.
Uus lootus pimedatele
Maailmas on hinnanguliselt 42 miljonit, USA-s üle üle miljoni ja Eestis umbes 20 000 pimedat. Igaühe lugu on erinev. Kõigi puhul ei ole nägemise taastamine võimalik. Kõik ei pruugi ka soovida nägijaks saada, tahtes harjumuspärasel viisil väärikalt elada.
Tehnika saab aidata kõigil oma elukvaliteeti parandada. Seda on teinud ka Tiigrihüppe raames vaegnägijate koolidele muretsetud Braille’ kirja printerid ja kuvarid, kõnesüntesaatorid, helisalvestised ja muud tehnilised abivahendid. Kuid neile, kel on soov bioonilist nägemist proovida, peaks tulevikus see võimalus avanema. On inimesi, kes on meie kõigi eest eluga riskides nägemise kaotanud ja kelle ees Eesti riigil on auvõlg.
Teadus ja headus
Meedias kõlanud arvude kõrval ei tundugi tehissilma hind kättesaamatu summana. Näiteks, leides Louvre’i külastusteks vahendeid programmist “Euroopa noored”, saaks säästetud 90 miljoni eest võimaluse avanedes nägemise taastada 60 inimesel. Reaalses elus osutub piiranguks pigem operatsioonide sagedus ja kättesaadavus, kuid see ettepanek näitab, kuidas siduda raha ja inimeste vajadusi omakasupüüdmatus headuse võtmes.
Palun andeks kõigilt, kelles see lugu võib tekitada lootusi, mis ei täitu. Aga oleks vale seda teadmist edastamata jätta, sest ainult julgus mõelda peaaegu võimatule võib mõned asjad tulevikus võimalikuks teha.
Teaduse ja tehnika saavutused, mis aitavad meie lähedasi, puudutavad meid isiklikult. Ka Eesti ees on lähinädalatel üks selle sajandi suurimaid valikuid: mil määral hakkab üldharidus toetama avastamist, teadust ja tehnikat, inimese enese ja looduse tundmist. Sellestki sõltuvad lähemas ja kaugemas tulevikus nii inimelud kui ka elukvaliteet.
Tehiskäsi tõi naise tavaellu tagasi
•• Mootorrattaõnnetuses vasakust käest ilma jäänud endine USA merejalaväelane Claudia Mitchell (26) sai mullu septembris endale bioonilise käe, mida ta suudab liigutada sõna otseses mõttes mõtte jõul.
•• Õlast saadik käest ilma jäänud Mitchelli tehiskäsi saab liigutusteks käsklusi varem päris kätt juhtinud närvidelt.
•• “Mul piisab vaid mõtelda, et ma tahan liigutada oma kätt küünarnukist üles-alla või siis peopesa avada, ja käsi teeb seda,” ütles Mitchell Briti telekanalile BBC.
•• Mitchell suudab oma uue käega näiteks riideid kokku panna, banaani süüa ja pesta.
•• Oma eelmise tehiskäega suutis ta teha vaid üht asja korraga – kas liigutada seda küünarnukist või siis avada kätt. Uuega saab neid toiminguid sooritada samaaegselt.
•• Esimene taoline tehiskäsi sobitati mõlemad käed kaotanud Jesse Sullivanile (vasakul) neli aastat varem.
•• Käe töötas välja Chicago rehabilitatsiooni instituut (RIC). Edaspidi loodab RIC arendada tehnika nii kaugele, et tehiskäe sõrmed tunneksid külma ja kuuma ning teravaid esemeid.
•• Chicago teadlaste hinnangul aitaks biooniline käsi näiteks Iraagis vigastada saanud sõjaveterane. BBC põhjal EPL