Siimon Söödi kaheksast lapsest valis vaid üks laps õpetaja elukutse
ja selleks oli vanuselt kolmas laps, poeg Richard-Woldemar, kes sündis 16.aprillil 1885.a. (v.k.j.).
Oma esimese õpetuse sai kodus isa käest, sellele järgnes Jõhvi Ministeeriumikool ja selle juures asuv pedagoogikaklass, mille ta lõpetas 1902.aastal. Siis oli aasta Sakal abiks õpetaja Petersonil ja sellele järgnes isesesev õpetaja töö Savalas kuni vabanes õpetajakoht Järvel, kuhu ta sai ka ametisse.
Vahepeal käis ka ise koolis ja 1913.a-l lõpetas Narva Gümnaasiumi.
Järvel asutas R. Sööt puhkpilliorkestri ja juhatas laulukoori (käis seega isa jälgedes) ja see harrastus jäi talle külge elu lõpuni.
15.01.1915.a. vabanes Jõhvis kõstri koht peale A. Reiljani surma ja
nüüd sai selle koha R. Sööt. Siin juhatas ta laulukoori (kiriku- ja segakoori), kutsus ellu sümfooniaorkestri, mis töötas kohaliku haridusseltsi juures (katust oli ju vaja).
Ka seda orkestrit juhtis ta veerand sajandit.
Pärast Jõhvi tulemist sai temast Jõhvi alevi algkooli õpetaja.
1940.aastal lahkus R. Sööt kõstri kohalt ja jäi ainult õpetajana tööle.
1944.a-l, pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis, sai R. Söödist Jõhvi Eesti Keskkooli ajalooõpetaja.
08.01.1947.aastal, õhtul pimedas koju tulles jäi ta teel auto alla ja suri.
R-W.Sööt on maetud Jõhvi kalmistule.
Richard-Woldemar Sööti peetakse viimaseks Jõhvi kõster-õpetajaks.
Kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma materjalide alusel
Arthur Ruusmaa.
Fotol Richard -Woldemar Sööt oma õpilaste keskel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Sööt, Richard-Woldemar – koolimees
Siimon Söödi kaheksast lapsest valis vaid üks laps õpetaja elukutse
ja selleks oli vanuselt kolmas laps, poeg Richard-Woldemar, kes sündis 16.aprillil 1885.a. (v.k.j.).
Oma esimese õpetuse sai kodus isa käest, sellele järgnes Jõhvi Ministeeriumikool ja selle juures asuv pedagoogikaklass, mille ta lõpetas 1902.aastal. Siis oli aasta Sakal abiks õpetaja Petersonil ja sellele järgnes isesesev õpetaja töö Savalas kuni vabanes õpetajakoht Järvel, kuhu ta sai ka ametisse.
Vahepeal käis ka ise koolis ja 1913.a-l lõpetas Narva Gümnaasiumi.
Järvel asutas R. Sööt puhkpilliorkestri ja juhatas laulukoori (käis seega isa jälgedes) ja see harrastus jäi talle külge elu lõpuni.
15.01.1915.a. vabanes Jõhvis kõstri koht peale A. Reiljani surma ja
nüüd sai selle koha R. Sööt. Siin juhatas ta laulukoori (kiriku- ja segakoori), kutsus ellu sümfooniaorkestri, mis töötas kohaliku haridusseltsi juures (katust oli ju vaja).
Ka seda orkestrit juhtis ta veerand sajandit.
Pärast Jõhvi tulemist sai temast Jõhvi alevi algkooli õpetaja.
1940.aastal lahkus R. Sööt kõstri kohalt ja jäi ainult õpetajana tööle.
1944.a-l, pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis, sai R. Söödist Jõhvi Eesti Keskkooli ajalooõpetaja.
08.01.1947.aastal, õhtul pimedas koju tulles jäi ta teel auto alla ja suri.
R-W.Sööt on maetud Jõhvi kalmistule.
Richard-Woldemar Sööti peetakse viimaseks Jõhvi kõster-õpetajaks.
Kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma materjalide alusel
Arthur Ruusmaa.
Fotol Richard -Woldemar Sööt oma õpilaste keskel.