Presidendi vahetumine
Valimiskogu valis 23. septembril esimeses hääletusvoorus presidendiks Toomas Hendrik Ilvese, kes sai 174 valijamehe poolthääle ehk ühe hääle enam kui võiduks vaja. Ametisolev riigipea Arnold Rüütel ei kandideerinud eelnenud kolmes valimisvoorus riigikogus. Paljude vaatlejate hinnangul peegeldas valimissüsteemi nõrkust farsiks kujunenud ühise kandidaadi otsing riigikogus. Samuti ei õnnestunud mitmete vaatlejate hinnangul Eesti ajakirjandusel tervikuna kandidaatide tasakaalustatud käsitlemine kuigi hästi.
Lennart Meri lahkumine
Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart-Georg Meri suri 14. märtsil. Järelehüüetes meenutati teda eeskätt kui Eesti rahvusvahelise positsiooni kindlustajat, Eesti NATO- ja Euroopa Liidu liikmelisusele alusepanijat ning Eesti riigi tasakaalustajat. Lennart-Georg Meri sängitati Metsakalmistule 26. märtsil.
Suurreostused looderannikul ja Vaindloo lähedal
Jaanuari lõpus avastati Harju- ja Läänemaal Eesti kõigi aegade suurimaid naftareostusi, mille tõttu hukkus tuhandeid veelinde. Vaindloo saare lähedal uppus märtsi algul kaubalaev Runner-4, mis tekitas Tallinna lahel ulatusliku reostuse. Eesti riik lasi novembris Runner-4 kütusest tühjaks pumbata, selle kulud loodab riik laeva lasti omanikult ning reostustõrje kulud laeva omanikult kohtu kaudu tagasi saada.
Majanduse kiire kasv
Eesti majanduskasv oli üks Euroopa Liidu kõrgemaid, ulatudes aasta esimesel kolmel kvartalil 11-12 protsendini ja põhinedes peamiselt eratarbimisel ja Rootsi emapankadest sissevoolaval odaval laenurahal. Töövõtjate jaoks tähendas see üha kiirenevat palgakasvu ja tööpuuduse kahanemist minimaalseks, tööandjatele aga tööjõukulude kasvu, kasumisurve ja võõrtööjõu sissetoomise küsimuse kasvavat aktuaalsust. Hoolimata keskpanga meetmetest jätkus ettevõtete ja eraisikute kiire laenukasv ning majandust ohustab ülekuumenemine. Aasta lõpuks ilmnesid siiski üha selgemad märgid kinnisvaraturu jahenemisest ja hinnakasvu peatumisest.
Briti kuninganna ja USA presidendi visiidid
Rahvusvahelise tunnustuse ühe silmatorkavama märgina toimus sügisel kaks taasiseseisvumisaja kõrgetasemelisemat visiiti Eestisse. Briti kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip külastasid oktoobris Balti riike, sealhulgas 19. ja 20. oktoobril Eestit. Kuninganna pidas kõne tema auks korraldatud õhtusöögil Mustpeade majas ning kohtus rahvaga Raekoja platsil. USA president George W. Bush külastas 27. ja 28. novembril Eestit, lubades muuhulgas teha pingutusi viisavabaduse kiiremaks kehtestamiseks.
Maa-ameti maadevahetuse-afäär
Harju maakohus andis 5. oktoobril loa vahistada maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ning ärimehed Einar Vettus ja Tarmo Pedjasaar seoses võimalike korruptsioonijuhtumitega, mis puudutavad looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamist riigile kuuluvate kinnistute vastu. Kuna maa-amet asub keskkonnaministeeriumi haldusalas, astus keskkonnaminister Villu Reiljan 6. oktoobril tagasi.
Tüli pronkssõduri üleTõnismäel asuva pronkssõduri ümber lahvatasid taas kired 9. mail, mil politsei pidi monumendi juures lahutama II Maailmasõja lõppu tähistanud punaveterane ja kahte Eesti lipu ja okupeerimist meenutanud plakatiga vehkinud meest. Ägenev vastasseis mõlema poole radikaalsemate esindajate vahel nõudis monumendi juures politseivalvet oktoobrini ning taas tõstatud küsimus pronkssõduri eemaldamisest Tõnismäelt on kujunemas üheks valimisküsimuseks.
Eesti Raudtee taasriigistamine
Riigikogu kiitis 6. detsembril heaks Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise ja raudtee enamusaktsiate tagasiostu Baltic Rail Services’ilt 2,35 miljardi krooni eest. Tagasiostu põhjendati peamiselt puudujääkidega erastamislepingu täitmisel, mida BRS samas eitab. Praeguse koalitsiooni hinnangul peaks riik kaugemas tulevikus operaatorteenuse erastada, jättes riigile vaid raudtee infrastruktuuri.
Eurole ülemineku tähtaja edasilükkamine teadmatusse
Valitsus lükkas aprillis euro kasutuselevõtu tähtaja 2007. aastast 2008. aastasse, sest kõrge inflatsioon ei võimaldanud täita inflatsioonikriteeriumi. Aasta teiseks pooleks olid nii erasektori majandusanalüütikud kui ka keskpanga esindajad jõudnud seisukohale, et euro kasutuselevõtt on ebatõenäoline isegi 2009. aastal, ning novembri lõpus kiitis valitsus heaks Eesti uuendatud konvergentsiprogrammi, milles rahandusministeeriumi ettepanekul ei fikseeritud konkreetset euro kasutuselevõtu kuupäeva.
KUMU valmimine
Veebruaris avati Kadriorus isesiesva Eesti suurim kunstiehitis kunstimuuseum Kumu, mille rajamiseks kulus üle 10 aasta ja 700 miljonit krooni. Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud muuseumil on ligi 24 000 ruutmeetrit üldpinda ja selles eksponeeritakse ligi 50 000 taiest.
Sisejulgeoleku jõudmine kriisiolukorda
Siseminister Kalle Laanet nimetas oma haldusoala olukorda märtsis kriitiliseks, kuna madalad palgad sunnivad lahkuma nii politseinikke, päästeametnikke kui piirivalvureid. Hoolimata uues eelarves sisejulgeolekule eraldatavatest summadest on politseinike ja päästeametnike lahkumine sügisel jätkunud, mis näitab palgatõusulubaduste ebapiisavust. Sisejulgeoleku kriisi taustal on jätkuv kaadrivoolavus kogu avalikus sektoris, sealhulgas meditsiinis ja hariduses.
Schengeni viisaruumiga liitumise edasilükkumine
ELi ministrite nõukogu töörühm tutvustas septembris kava, mille järgi ollakse uute liikmesriikide süsteemide integreerimiseks valmis senise 2006. aasta lõpu asemel 2008. aasta juunis, sest viisatsooni teise põlvkonna infosüsteemi SIS II valmimine lükkub edasi. ELi siseministrid otsustasid detsembris aga laiendada praegust infosüsteemi SIS I, mis annab uusliikmetele võimaluse ühineda Schengeniga 2007. aasta lõpus.
Tallinki Silja ost
Aasta tagasi börsile tulnud Tallinki omanikud viisid läbi Eesti ettevõtluse ajaloo suurima ostutehingu, omandades enam kui seitsme miljardi krooni eest Soome laevafirma Silja Line’i kuus reisilaeva ja kaubamärgi. Kasvav võlakoorem ja aastalõpus lahvatanud skandaal tüli üle laevatöötajatega sundisid Tallinki aktsiad aasta lõikes siiski oluliselt odavnema.
Roheliste Erakonna teke
Novembri lõpus pidas asutamiskoosolekut otsedemokraatia ja taastuvenergeetika olulist laiendamist pooldav Erakond Eestimaa Rohelised, kelle eesmärgiks ületada riigikogu valimistel valimiskünnis ja moodustada fraktsioon, milleks on vaja vähemalt viit liiget. Erakonna algatusrühm suutis paari sügiskuu jooksul leida tuhatkond uut liiget, ehkki politoloogid ei ennusta rohelistele kiiret tähelendu.
Jaak Aaviksoo siirdumine poliitikasse
Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo teatas septembri alguses, et nõustus kandideerima Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks ja ühtlasi loobuma rektorikohast. Ühenderakonna juhi koha pärast puhkenud sisevõitlus jättis siiski oktoobris uue erakonna mainele pleki.
Noortepeod Kadrioru lossis
18. jaanuaril näidatud ETV saate “Pealtnägija” alusel lahvatas aasta alguses skandaal läinud oktoobrist alates presidendilossis peetud noortepidude üle. Skandaal kõigutas vaatlejate hinnangul nii presidendi institutsiooni usaldusväärsust kui ka Eesti rahvusvahelist mainet, ehkki mitmed vaatlejad tõstatasid küsimusi selle skandaali rollist presidendivalimiste kampaanias.
Valmis joonisfilm Leiutajateküla LotteKolm ja pool aastat 220 inimese tööd nõudnud täispikk joonisfilm Leiutajateküla Lotte jõudis Eesti kinodesse 1. septembril. Eestis vaadatavusedetabelite tipu jõudnud ja paljudesse välisriikidesse müüdud filmi on mitmel pool juba jõutud nimetada Eesti Nokiaks. Seda iseloomustab traditsioonilise hea ja halva võitluse asemel läbiv positiivsus ning pildiline detailirohkus.
Kaitseväe juhataja vahetumine
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts teatas augusti lõpus ametist lahkumisest ja liitumisest IRLiga. Lahkumise põhjuseks sai paljude poliitikute sõnul mõnda aega hõõgunud tüli kaitseminister Ligiga, mis tipnesid süüdistustega käsuliinide rikkumise osas, ehkki Kõuts eitas teenistusliku juurdluse järeldusi seadusrikkumiste osas. Detsembri algul nimetas Riigikogu uueks kaitseväe juhiks kindralmajaor Ants Laaneotsa, kes ütles ajakirjandusele, et näeb suurima ohuna Eestile Venemaad.
Eesti Energia liitumine Leedu tuumajaama projektiga
Eesti Energia asus koos teiste Balti energiafirmadega märtsis uurima uue tuumajaama Leetu rajamise võimalikkust ning detsembri lõpus otsustati projekti jätkata kolme osapoolega, kes võivad teha ärilisi otsuseid võimalike partnerite, näiteks Poola energiafirmade, kaasamise kohta. Eestis on projektiga liitumine kohanud vastuseisu eeskätt uuelt Roheliste Erakonnalt.
Tants Sakala keskuse ümber
Oktoobris lahvatas tüli Sakala keskuse uue omaniku, linnalt keskuse lammutamiseks loa saanud AS Uus Sakala ja lammutamise vastu olevate loomeliitude esindajate vahel. Küsimus on juba kujunenud ka näiteks sotisaaldemokraatliku erakonna üheks valimisvõitluse osaks. Pikettide tulemusena on lammutamine lühiajaliselt peatatud, kuid kultuuriministri sõnul ei ole kehtivaid lepinguid võimalik tühistada ning lammutamise peatamine läheks riigile maksma 150 miljonit krooni.
Äriliidrite varajane lahkumine
7. oktoobril suri 67aastasena Eesti mõjukamaid ettevõtjaid Aadu Luukas, kes oli ühtlasi väga aktiivne ühiskonnategelane. Luukas oli transiidiettevõtte Pakterminal asutaja ning juhtis pikka aega Ühiskonliku leppe sihtasutuse tööd
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov, kes oli pikka aega tegev ka panganduses, hukkus 25. juuli hommikul Jõgevamaal liiklusõnnetuses, esialgsetel andmetel oli õnnetuse hetkel lahti Jostovi turvavöö. 47aastane Jostov oli kogu Eesti energeetika üks eestvedajaid.
Riigikogu liige, metalliäriga tuntuks saanud Robert Lepikson suri 1. juulil 54aastasena. Lepikson, kes kogus populaarust oma otsekoheste ütlemistega, jõudis töötada ka siseministri ja Tallinna linnapeana.
Piirisabad idapiiril
Nii Eesti kui teiste Venemaaga külgnevate ELi riikide piiridel olid suvel ja sügisel kohati mõnekümne kilomeetri pikkused järjekorrad. Seda põhjendati peamiselt suurenenud kaubavoogude ja Vene tolli aeglusega, tolliprotseduure kiirendavat elektrooniliseks muutmist takistab vajadus võtta vastav otsus vastu ELi tasandil.
Tankeri Probo Koala juhtum24. septmebril soovis tanker Probo Koala Paldiski sadamas üle anda umbes 600 kuupmeetrit kütusetankide pesuvett. Rahvusvahelise meedia kaudu jõudsid Eesti teated süüdistused, et Probo jäätmed põhjustasid Elevandiluuranniku metropolis Abidjanis haiguslaine, milles keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace andmetel hukkus seitse ja arstiabi vajas 44 000 inimest. Laev arestiti 27. septembril, kui selgus, et kütusetankide pesuvee koostis sisaldab liigselt mürkaineid. Jäätmete ümberpumpamise järel lasti laeval 15. oktoobril Eestist lahkuda.
Eesti teater 100
Augustis ja septembris tähistasid esmalt Vanemuise teater ja siis Estonia teater saja aasta möödumist kutselise teatrina alustamisest.
Uudised
Eesti olulised sündmused 2006
Eesti aastal 2006
ETV24 järgi
Valimiskogu valis 23. septembril esimeses hääletusvoorus presidendiks Toomas Hendrik Ilvese, kes sai 174 valijamehe poolthääle ehk ühe hääle enam kui võiduks vaja. Ametisolev riigipea Arnold Rüütel ei kandideerinud eelnenud kolmes valimisvoorus riigikogus. Paljude vaatlejate hinnangul peegeldas valimissüsteemi nõrkust farsiks kujunenud ühise kandidaadi otsing riigikogus. Samuti ei õnnestunud mitmete vaatlejate hinnangul Eesti ajakirjandusel tervikuna kandidaatide tasakaalustatud käsitlemine kuigi hästi.
Lennart Meri lahkumine
Taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart-Georg Meri suri 14. märtsil. Järelehüüetes meenutati teda eeskätt kui Eesti rahvusvahelise positsiooni kindlustajat, Eesti NATO- ja Euroopa Liidu liikmelisusele alusepanijat ning Eesti riigi tasakaalustajat. Lennart-Georg Meri sängitati Metsakalmistule 26. märtsil.
Suurreostused looderannikul ja Vaindloo lähedal
Jaanuari lõpus avastati Harju- ja Läänemaal Eesti kõigi aegade suurimaid naftareostusi, mille tõttu hukkus tuhandeid veelinde. Vaindloo saare lähedal uppus märtsi algul kaubalaev Runner-4, mis tekitas Tallinna lahel ulatusliku reostuse. Eesti riik lasi novembris Runner-4 kütusest tühjaks pumbata, selle kulud loodab riik laeva lasti omanikult ning reostustõrje kulud laeva omanikult kohtu kaudu tagasi saada.
Majanduse kiire kasv
Eesti majanduskasv oli üks Euroopa Liidu kõrgemaid, ulatudes aasta esimesel kolmel kvartalil 11-12 protsendini ja põhinedes peamiselt eratarbimisel ja Rootsi emapankadest sissevoolaval odaval laenurahal. Töövõtjate jaoks tähendas see üha kiirenevat palgakasvu ja tööpuuduse kahanemist minimaalseks, tööandjatele aga tööjõukulude kasvu, kasumisurve ja võõrtööjõu sissetoomise küsimuse kasvavat aktuaalsust. Hoolimata keskpanga meetmetest jätkus ettevõtete ja eraisikute kiire laenukasv ning majandust ohustab ülekuumenemine. Aasta lõpuks ilmnesid siiski üha selgemad märgid kinnisvaraturu jahenemisest ja hinnakasvu peatumisest.
Briti kuninganna ja USA presidendi visiidid
Rahvusvahelise tunnustuse ühe silmatorkavama märgina toimus sügisel kaks taasiseseisvumisaja kõrgetasemelisemat visiiti Eestisse. Briti kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip külastasid oktoobris Balti riike, sealhulgas 19. ja 20. oktoobril Eestit. Kuninganna pidas kõne tema auks korraldatud õhtusöögil Mustpeade majas ning kohtus rahvaga Raekoja platsil. USA president George W. Bush külastas 27. ja 28. novembril Eestit, lubades muuhulgas teha pingutusi viisavabaduse kiiremaks kehtestamiseks.
Maa-ameti maadevahetuse-afäär
Harju maakohus andis 5. oktoobril loa vahistada maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ning ärimehed Einar Vettus ja Tarmo Pedjasaar seoses võimalike korruptsioonijuhtumitega, mis puudutavad looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamist riigile kuuluvate kinnistute vastu. Kuna maa-amet asub keskkonnaministeeriumi haldusalas, astus keskkonnaminister Villu Reiljan 6. oktoobril tagasi.
Tüli pronkssõduri üleTõnismäel asuva pronkssõduri ümber lahvatasid taas kired 9. mail, mil politsei pidi monumendi juures lahutama II Maailmasõja lõppu tähistanud punaveterane ja kahte Eesti lipu ja okupeerimist meenutanud plakatiga vehkinud meest. Ägenev vastasseis mõlema poole radikaalsemate esindajate vahel nõudis monumendi juures politseivalvet oktoobrini ning taas tõstatud küsimus pronkssõduri eemaldamisest Tõnismäelt on kujunemas üheks valimisküsimuseks.
Eesti Raudtee taasriigistamine
Riigikogu kiitis 6. detsembril heaks Eesti Raudtee erastamislepingu lõpetamise ja raudtee enamusaktsiate tagasiostu Baltic Rail Services’ilt 2,35 miljardi krooni eest. Tagasiostu põhjendati peamiselt puudujääkidega erastamislepingu täitmisel, mida BRS samas eitab. Praeguse koalitsiooni hinnangul peaks riik kaugemas tulevikus operaatorteenuse erastada, jättes riigile vaid raudtee infrastruktuuri.
Eurole ülemineku tähtaja edasilükkamine teadmatusse
Valitsus lükkas aprillis euro kasutuselevõtu tähtaja 2007. aastast 2008. aastasse, sest kõrge inflatsioon ei võimaldanud täita inflatsioonikriteeriumi. Aasta teiseks pooleks olid nii erasektori majandusanalüütikud kui ka keskpanga esindajad jõudnud seisukohale, et euro kasutuselevõtt on ebatõenäoline isegi 2009. aastal, ning novembri lõpus kiitis valitsus heaks Eesti uuendatud konvergentsiprogrammi, milles rahandusministeeriumi ettepanekul ei fikseeritud konkreetset euro kasutuselevõtu kuupäeva.
KUMU valmimine
Veebruaris avati Kadriorus isesiesva Eesti suurim kunstiehitis kunstimuuseum Kumu, mille rajamiseks kulus üle 10 aasta ja 700 miljonit krooni. Soome arhitekti Pekka Vapaavuori projekteeritud muuseumil on ligi 24 000 ruutmeetrit üldpinda ja selles eksponeeritakse ligi 50 000 taiest.
Sisejulgeoleku jõudmine kriisiolukorda
Siseminister Kalle Laanet nimetas oma haldusoala olukorda märtsis kriitiliseks, kuna madalad palgad sunnivad lahkuma nii politseinikke, päästeametnikke kui piirivalvureid. Hoolimata uues eelarves sisejulgeolekule eraldatavatest summadest on politseinike ja päästeametnike lahkumine sügisel jätkunud, mis näitab palgatõusulubaduste ebapiisavust. Sisejulgeoleku kriisi taustal on jätkuv kaadrivoolavus kogu avalikus sektoris, sealhulgas meditsiinis ja hariduses.
Schengeni viisaruumiga liitumise edasilükkumine
ELi ministrite nõukogu töörühm tutvustas septembris kava, mille järgi ollakse uute liikmesriikide süsteemide integreerimiseks valmis senise 2006. aasta lõpu asemel 2008. aasta juunis, sest viisatsooni teise põlvkonna infosüsteemi SIS II valmimine lükkub edasi. ELi siseministrid otsustasid detsembris aga laiendada praegust infosüsteemi SIS I, mis annab uusliikmetele võimaluse ühineda Schengeniga 2007. aasta lõpus.
Tallinki Silja ost
Aasta tagasi börsile tulnud Tallinki omanikud viisid läbi Eesti ettevõtluse ajaloo suurima ostutehingu, omandades enam kui seitsme miljardi krooni eest Soome laevafirma Silja Line’i kuus reisilaeva ja kaubamärgi. Kasvav võlakoorem ja aastalõpus lahvatanud skandaal tüli üle laevatöötajatega sundisid Tallinki aktsiad aasta lõikes siiski oluliselt odavnema.
Roheliste Erakonna teke
Novembri lõpus pidas asutamiskoosolekut otsedemokraatia ja taastuvenergeetika olulist laiendamist pooldav Erakond Eestimaa Rohelised, kelle eesmärgiks ületada riigikogu valimistel valimiskünnis ja moodustada fraktsioon, milleks on vaja vähemalt viit liiget. Erakonna algatusrühm suutis paari sügiskuu jooksul leida tuhatkond uut liiget, ehkki politoloogid ei ennusta rohelistele kiiret tähelendu.
Jaak Aaviksoo siirdumine poliitikasse
Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo teatas septembri alguses, et nõustus kandideerima Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks ja ühtlasi loobuma rektorikohast. Ühenderakonna juhi koha pärast puhkenud sisevõitlus jättis siiski oktoobris uue erakonna mainele pleki.
Noortepeod Kadrioru lossis
18. jaanuaril näidatud ETV saate “Pealtnägija” alusel lahvatas aasta alguses skandaal läinud oktoobrist alates presidendilossis peetud noortepidude üle. Skandaal kõigutas vaatlejate hinnangul nii presidendi institutsiooni usaldusväärsust kui ka Eesti rahvusvahelist mainet, ehkki mitmed vaatlejad tõstatasid küsimusi selle skandaali rollist presidendivalimiste kampaanias.
Valmis joonisfilm Leiutajateküla LotteKolm ja pool aastat 220 inimese tööd nõudnud täispikk joonisfilm Leiutajateküla Lotte jõudis Eesti kinodesse 1. septembril. Eestis vaadatavusedetabelite tipu jõudnud ja paljudesse välisriikidesse müüdud filmi on mitmel pool juba jõutud nimetada Eesti Nokiaks. Seda iseloomustab traditsioonilise hea ja halva võitluse asemel läbiv positiivsus ning pildiline detailirohkus.
Kaitseväe juhataja vahetumine
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts teatas augusti lõpus ametist lahkumisest ja liitumisest IRLiga. Lahkumise põhjuseks sai paljude poliitikute sõnul mõnda aega hõõgunud tüli kaitseminister Ligiga, mis tipnesid süüdistustega käsuliinide rikkumise osas, ehkki Kõuts eitas teenistusliku juurdluse järeldusi seadusrikkumiste osas. Detsembri algul nimetas Riigikogu uueks kaitseväe juhiks kindralmajaor Ants Laaneotsa, kes ütles ajakirjandusele, et näeb suurima ohuna Eestile Venemaad.
Eesti Energia liitumine Leedu tuumajaama projektiga
Eesti Energia asus koos teiste Balti energiafirmadega märtsis uurima uue tuumajaama Leetu rajamise võimalikkust ning detsembri lõpus otsustati projekti jätkata kolme osapoolega, kes võivad teha ärilisi otsuseid võimalike partnerite, näiteks Poola energiafirmade, kaasamise kohta. Eestis on projektiga liitumine kohanud vastuseisu eeskätt uuelt Roheliste Erakonnalt.
Tants Sakala keskuse ümber
Oktoobris lahvatas tüli Sakala keskuse uue omaniku, linnalt keskuse lammutamiseks loa saanud AS Uus Sakala ja lammutamise vastu olevate loomeliitude esindajate vahel. Küsimus on juba kujunenud ka näiteks sotisaaldemokraatliku erakonna üheks valimisvõitluse osaks. Pikettide tulemusena on lammutamine lühiajaliselt peatatud, kuid kultuuriministri sõnul ei ole kehtivaid lepinguid võimalik tühistada ning lammutamise peatamine läheks riigile maksma 150 miljonit krooni.
Äriliidrite varajane lahkumine
7. oktoobril suri 67aastasena Eesti mõjukamaid ettevõtjaid Aadu Luukas, kes oli ühtlasi väga aktiivne ühiskonnategelane. Luukas oli transiidiettevõtte Pakterminal asutaja ning juhtis pikka aega Ühiskonliku leppe sihtasutuse tööd
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov, kes oli pikka aega tegev ka panganduses, hukkus 25. juuli hommikul Jõgevamaal liiklusõnnetuses, esialgsetel andmetel oli õnnetuse hetkel lahti Jostovi turvavöö. 47aastane Jostov oli kogu Eesti energeetika üks eestvedajaid.
Riigikogu liige, metalliäriga tuntuks saanud Robert Lepikson suri 1. juulil 54aastasena. Lepikson, kes kogus populaarust oma otsekoheste ütlemistega, jõudis töötada ka siseministri ja Tallinna linnapeana.
Piirisabad idapiiril
Nii Eesti kui teiste Venemaaga külgnevate ELi riikide piiridel olid suvel ja sügisel kohati mõnekümne kilomeetri pikkused järjekorrad. Seda põhjendati peamiselt suurenenud kaubavoogude ja Vene tolli aeglusega, tolliprotseduure kiirendavat elektrooniliseks muutmist takistab vajadus võtta vastav otsus vastu ELi tasandil.
Tankeri Probo Koala juhtum24. septmebril soovis tanker Probo Koala Paldiski sadamas üle anda umbes 600 kuupmeetrit kütusetankide pesuvett. Rahvusvahelise meedia kaudu jõudsid Eesti teated süüdistused, et Probo jäätmed põhjustasid Elevandiluuranniku metropolis Abidjanis haiguslaine, milles keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace andmetel hukkus seitse ja arstiabi vajas 44 000 inimest. Laev arestiti 27. septembril, kui selgus, et kütusetankide pesuvee koostis sisaldab liigselt mürkaineid. Jäätmete ümberpumpamise järel lasti laeval 15. oktoobril Eestist lahkuda.
Eesti teater 100
Augustis ja septembris tähistasid esmalt Vanemuise teater ja siis Estonia teater saja aasta möödumist kutselise teatrina alustamisest.