Venemaa president vastas EL-i kriitikale rünnakuga
25. november 2006
Autor: Ahto Lobjakas
Vene president Vladimir Putin kritiseeris Helsingis alanud Venemaa ja EL-i tippkohtumisel Baltimaade venekeelse vähemuse “kummalist olukorda”.
EL-i jaVenemaa eilne tippkohtumine Helsingis lõppes tähelepanuväärsemate tulemusteta pärast seda, kui Poola oli pannud veto kõnelustele uue strateegilise partnerlusleppe alustamiseks. Veto on vastuseks Venemaa impordikeelule Poola lihatoodete ja muu põllumajandustoodangu suhtes.
Venemaa president Vladimir Putin ei teinud probleemist numbrit, paistes pigem nautivat võimalust Euroopa Liidule selle kitsikuses küsimata nõu pakkuda. “Euroopa Komisjonil on mandaat rääkida meiega EL-i impordi küsimustes ja siin räägib euroliit ühe häälega, kuid tal pole mandaati ekspordi osas,” analüüsis Putin ühenduse probleeme.
Putin osatas otseselt ka Poola haldussuutlikkust, süüdistades sealseid võime suutmatuses kontrollida, mida eksporditakse. Putini väitel on osa ekspordist pärit Aasia riikidest ilma igasuguste sertifikaatideta ning see rikub ka Euroopa Liidu nõudeid.
Mõlemad pooled nõustusid eile, et uue partnerlusleppe viibimine ei ole katastroof. Poolte eelmisel tippkohtumisel Sot‰is selle aasta mais sedastati, et 1997. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepet võib edaspidi aasta kaupa pikendada. Uue leppe puudumine häirib enam EL-i, kes tahaks suhteid nüüdis-aegsemale alusele viia, seda eriti energeetika valdkonnas.
Suurem osa eilsest kohtumisest kulus tuntud teemadele: energiakoostöö, viisalihtsustus, kaubandussuhted. Midagi uut kohtumine ei toonud. Venemaa nõustus loobuma tasu nõudmast Siberi ülelendude eest, mis lähevad EL-i lennukompaniidele maksma 300 miljonit eurot aastas. Kokkulepe jõustub aga alles 2013. aastal.
Eksspiooni teema ärritas
Kohtumisjärgne pressikonverents möödus Putini domineerimise tähe all. Ta pareeris osavalt EL-i kriitikat ja läks ise rünnakule. Võõrustajate jutu inimõigustest ja demokraatiast taandas Venemaa president Balti riikide venekeelsete vähemuste “kummalisele olukorrale.”
Soome peaministri murele ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvaasja uurimise aeglase kulu pärast vastas Putin omapoolse murega. “Me ei tohi unustada ka teisi mõrvatud ajakirjanikke,” nõudis Putin. Ja läks siis vastupealetungile: ajakirjanike, poliitikute jt mõrvad olevat Venemaa ja EL-i ühine probleem.
Kõige isiklikumalt võttis Putin küsimusi Londonis mürgitusse surnud endise FSB agendi Aleksandr Litvinenko kohta. Toimunu eest asetas ta vastutuse Suurbritannia korrakaitseorganitele, kellel Putini sõnul tuleb tagada oma riigis viibivate isikute julgeolek, hoiatades läänt ühtlasi juhtunut ekspluateerimast “poliitilise kasu” nimel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Venemaa president
Venemaa president vastas EL-i kriitikale rünnakuga
Vene president Vladimir Putin kritiseeris Helsingis alanud Venemaa ja EL-i tippkohtumisel Baltimaade venekeelse vähemuse “kummalist olukorda”.
EL-i jaVenemaa eilne tippkohtumine Helsingis lõppes tähelepanuväärsemate tulemusteta pärast seda, kui Poola oli pannud veto kõnelustele uue strateegilise partnerlusleppe alustamiseks. Veto on vastuseks Venemaa impordikeelule Poola lihatoodete ja muu põllumajandustoodangu suhtes.
Venemaa president Vladimir Putin ei teinud probleemist numbrit, paistes pigem nautivat võimalust Euroopa Liidule selle kitsikuses küsimata nõu pakkuda. “Euroopa Komisjonil on mandaat rääkida meiega EL-i impordi küsimustes ja siin räägib euroliit ühe häälega, kuid tal pole mandaati ekspordi osas,” analüüsis Putin ühenduse probleeme.
Putin osatas otseselt ka Poola haldussuutlikkust, süüdistades sealseid võime suutmatuses kontrollida, mida eksporditakse. Putini väitel on osa ekspordist pärit Aasia riikidest ilma igasuguste sertifikaatideta ning see rikub ka Euroopa Liidu nõudeid.
Mõlemad pooled nõustusid eile, et uue partnerlusleppe viibimine ei ole katastroof. Poolte eelmisel tippkohtumisel Sot‰is selle aasta mais sedastati, et 1997. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepet võib edaspidi aasta kaupa pikendada. Uue leppe puudumine häirib enam EL-i, kes tahaks suhteid nüüdis-aegsemale alusele viia, seda eriti energeetika valdkonnas.
Suurem osa eilsest kohtumisest kulus tuntud teemadele: energiakoostöö, viisalihtsustus, kaubandussuhted. Midagi uut kohtumine ei toonud. Venemaa nõustus loobuma tasu nõudmast Siberi ülelendude eest, mis lähevad EL-i lennukompaniidele maksma 300 miljonit eurot aastas. Kokkulepe jõustub aga alles 2013. aastal.
Eksspiooni teema ärritas
Kohtumisjärgne pressikonverents möödus Putini domineerimise tähe all. Ta pareeris osavalt EL-i kriitikat ja läks ise rünnakule. Võõrustajate jutu inimõigustest ja demokraatiast taandas Venemaa president Balti riikide venekeelsete vähemuste “kummalisele olukorrale.”
Soome peaministri murele ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvaasja uurimise aeglase kulu pärast vastas Putin omapoolse murega. “Me ei tohi unustada ka teisi mõrvatud ajakirjanikke,” nõudis Putin. Ja läks siis vastupealetungile: ajakirjanike, poliitikute jt mõrvad olevat Venemaa ja EL-i ühine probleem.
Kõige isiklikumalt võttis Putin küsimusi Londonis mürgitusse surnud endise FSB agendi Aleksandr Litvinenko kohta. Toimunu eest asetas ta vastutuse Suurbritannia korrakaitseorganitele, kellel Putini sõnul tuleb tagada oma riigis viibivate isikute julgeolek, hoiatades läänt ühtlasi juhtunut ekspluateerimast “poliitilise kasu” nimel.