“Investeerime esimeses järgus umbes 50 miljonit krooni ja selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks peaks prototüüp valmis olema,” kirjeldab Karelson hiljuti loodud innovatsioonifirma QsarSoft tegemisi. Firma arendab tarkvara ja meetodeid kemikaalide omaduste kindlaksmääramiseks. Taustaks on Karelsoni 15 aasta pikkune kogemus ja juhtpositsioon teadusmaailmas.

Praegu tehakse sama asja laborites, piltlikult öeldes miljonite hiirte elu hinnaga. Selle eesmärgiks on teada saada, kas näiteks üks või teine kemikaal on mürgine inimese või keskkonna suhtes. Või kas mingi plastik näiteks puruneb või ei purune mingi temperatuuri juures. Karelson ja kompanjonid usuvad, et vähemalt poole ulatuses võiks töö ära teha hoopiski arvutiprogrammid.

Euroliidus on hinnatud uute ainete ja materjalide väljatöötamise laboratoorsete katsetuste mahuks kaheksa miljardit eurot (125 miljardit krooni) ja kümme miljonit hukkuvat katselooma aastas. Suure tõuke selle turu arengusse annab Euroopa Komisjoni kemikaalide määrus REACH. QsarSoft-ise tarkvara annaks olulist kokkuhoidu ja päästaks paljude katseloomade elusid. Karelson ise jääb ettevaatlikuks hindamisel, millise osa tekkivast turust võiks haarata tema firma: “Aga olulise osa küll.”

* * *

Peaminister näeb võimalust uueks Skype’iks

•• “Õnnestumise korral on tegu globaalse ettevõtmisega,” ütleb peaminister Andrus Ansip Mati Karelsoni tegemiste kohta. Klientideks võivad olla nii ülemaailmsed farmaatsiakompaniid kui ka Viru Keemia Grupp. “Professor Karelson on üks enam viidatud Eesti teadlane maailmas ja tema töö abil saab kiiremini ning odavamalt välja töötada uusi materjale ning uusi ravimeid,” kirjeldab Ansip suurt potentsiaali.