 Teisipäeval avati Jõhvi vallavalitsuse ruumides kaubanduskeskuses Tsentraal ulatuslik võidupühale pühendatud näitus. Näituse organiseeris kindral Tõnissoni ausamba toimkond, kes pärast samba avamist on usinalt edasi tegutsenud ja kelle tellimusel valmis talvel kindrali elust film, mis kingiti kõikidele maakonna koolidele.
“Tegelikult on siin kolm näitust koos,” ütles kindral Tõnissoni ausamba toimkonna liige Kalev Naur. Esiteks on stendinäitus Eesti Vabadussõjast, kus kindral Tõnissoni kui Viru rinde juhi tegemisi on põgusalt puudutatud. Teine stendinäitus on koostatud selle aasta iseseisvuspäevaks ja kajastab põhiliselt Tõnissoni Tartu perioodi, kuid põgusalt on puudutatud ka tema tegemisi Jõhvis ja Edisel. Need on valmis näitused ja oli vaja vaid pisut asjaajamist, et neid Jõhvi tuua.
Kindlasti on näituse pärliks aga Aleksander Tõnissoni teenetemärkide kollektsioon, mis kuulub perekonnale ja on deponeeritud Johan Laidoneri muuseumis. “Siin on puudu ainult kaks kindrali teenetemärki – Vabadusrist ja Kotkarist, mis on Eesti kõrgemad sõjalised autasud,” ütles Naur. Need ordenid on aga kadunud ning legend räägib, et kindral Tõnissoni arreteerimisel oli NKVDlane need eriti vihatud, nõukogude Venemaad sõjaliselt võitnud riigi aumärgid põrandale visanud ja saapakontsade all puruks tampinud. Kuna näituse avamisel ei saanud kahjuks viibida kindrali poeg Leo Tõnisson, ei õnnestunud legendi tõepära kontrollida.
Mitmed kindrali aumärgid kaugematest maadest nagu Belgia või Tšehhoslovakkia omad, on puhtalt tseremoniaalsed aumärgid, mida kiputakse ikka riigivisiitidel jagama, kuigi vist mitte nii kergekäeliselt kui tänapäeval, kuid on ka tõelisi rariteete. Kindral Tõnisson – siis veel polkovnikuna – võttis osa Esimesest maailmasõjast ja teenis välja Vene Püha Vladimiri neljanda järgu ordeni. “Seda ordenit anti välja vaid tõeliselt suurte lahinguliste teenete eest ja see tähendas ühtlasi ka aadlitiitli omistamist, nii et Aleksander Tõnisson oli suurkuju palju suuremas mastaabis kui paljalt Eesti,” lausus Kalev Naur.
PEETER LILLEVÄLI
Neljapäev, 22.6.2006
|
Uudised
Kohtla-Järve
“Tegelikult on siin kolm näitust koos,” ütles kindral Tõnissoni ausamba toimkonna liige Kalev Naur. Esiteks on stendinäitus Eesti Vabadussõjast, kus kindral Tõnissoni kui Viru rinde juhi tegemisi on põgusalt puudutatud. Teine stendinäitus on koostatud selle aasta iseseisvuspäevaks ja kajastab põhiliselt Tõnissoni Tartu perioodi, kuid põgusalt on puudutatud ka tema tegemisi Jõhvis ja Edisel. Need on valmis näitused ja oli vaja vaid pisut asjaajamist, et neid Jõhvi tuua.
Kindlasti on näituse pärliks aga Aleksander Tõnissoni teenetemärkide kollektsioon, mis kuulub perekonnale ja on deponeeritud Johan Laidoneri muuseumis. “Siin on puudu ainult kaks kindrali teenetemärki – Vabadusrist ja Kotkarist, mis on Eesti kõrgemad sõjalised autasud,” ütles Naur. Need ordenid on aga kadunud ning legend räägib, et kindral Tõnissoni arreteerimisel oli NKVDlane need eriti vihatud, nõukogude Venemaad sõjaliselt võitnud riigi aumärgid põrandale visanud ja saapakontsade all puruks tampinud. Kuna näituse avamisel ei saanud kahjuks viibida kindrali poeg Leo Tõnisson, ei õnnestunud legendi tõepära kontrollida.
Mitmed kindrali aumärgid kaugematest maadest nagu Belgia või Tšehhoslovakkia omad, on puhtalt tseremoniaalsed aumärgid, mida kiputakse ikka riigivisiitidel jagama, kuigi vist mitte nii kergekäeliselt kui tänapäeval, kuid on ka tõelisi rariteete. Kindral Tõnisson – siis veel polkovnikuna – võttis osa Esimesest maailmasõjast ja teenis välja Vene Püha Vladimiri neljanda järgu ordeni. “Seda ordenit anti välja vaid tõeliselt suurte lahinguliste teenete eest ja see tähendas ühtlasi ka aadlitiitli omistamist, nii et Aleksander Tõnisson oli suurkuju palju suuremas mastaabis kui paljalt Eesti,” lausus Kalev Naur.
PEETER LILLEVÄLI
Neljapäev, 22.6.2006