Ahto Lobjakas
Ekspeaministri sõnul sarnaneb olukord Gruusias Eestiga aastail 1993–95. Kuid Gruusia on kaotanud 15 aastat ja Venemaa võimalused on suuremad.
Maikuust Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili reformi-nõunikuks palgatud Mart Laari ülesanne pole kergete killast. Laari aastane mandaat langeb Gruusia jaoks otsustavale perioodile. Eesti ekspeaministri enda sõnul saab aasta-poolteisega selgeks, kas riigil hakkab minema väga hästi või väga halvasti.
“Rahvusvahelisi prognoose vaadates jääb silma, et Gruusiale ennustatakse kas väga head või väga halba,” ütleb Brüsselis olnud Laar intervjuus Eesti Päevalehele. “Ma ise usun ka, et vahepealset varianti ei ole,” lisab ta.
Laar vihjab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hiljutisele raportile Gruusia kohta, kuid konfidentsiaalseks kuulutatud dokumendi üksikasju ta valgustada ei taha. Võib aimata, et tegemist on hinnangutespektri negatiivse otsaga.
Pole raske aimata, mis on Gruusia peamine probleem. “Venemaa sisuliselt sanktsioneerimata majandussõjata oleks Gruusia ka ilma suuremate reformideta rahulikult välja vedanud,” märgib Laar, lisades kähku, et reformid on siiski vältimatud. Kuid Venemaa survest rääkides käib jutt olelusvõitlusest, mitte majanduslikest valikutest.
Laar loetleb Gruusia peamiseid ekspordiartikleid: “Vanametall, nagu omal ajal Eestiski, lennundustehnika, vein ja põllumajandussaadused.” Kaks esimest pole jätkusuutlikud, kaks viimast sõltuvad Venemaa turust. Viimase uksel ripub nüüd aga jäme tabalukk.
Teine Venemaaga seotud probleem on energia. “Pole parata, on aja küsimus, millal gaasi hind tõuseb 240 dollarile kuupmeetrist,” tõdeb Laar. See tähendab mitmekordset hinnatõusu. “Armeenia aitab küll hetkel hädast välja, kuid kauaks pole sedagi,” ütleb Laar. Lootused Iraanile pole ka imerohi: “Ega sealtki odavamalt saa.”
Kokkuvõttes, ütleb Laar, on tal Gruusiat vaadates déjà vu tunne – olukord on väga sarnane Eestiga aastail 1993–95. “Ainult et Gruusia on sisuliselt kaotanud 15 aastat ning Venemaa võimalused oma poliitikat teostada on nüüd palju suuremad.”
Laari suurim ressurss on Gruusia noore juhtkonna reformitahe. Laar kiidab pretsedenditut kiirust, millega on lahti saadud klannimentaliteedist ja korruptsioonist. “Gruusias puuduvad oligarhid,” lisab Laar. Tema otsene “maaletooja”, Gruusia valitsuse üks neljast “riigiministrist” Kahha Bendukidze oli Venemaal küll väiksema oligarhi mõõtu mees, kuid oma kodumaal on ta tuntud majandus-uuendajana.
Gruusia ümberpööramiseks on vaja suuri investeeringuid ning “lääneriikide ühemõttelist toetust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes”, nagu ütleb Laar.
Euroliit lootusetu, NATO on võimalik
•• Laar kiidab ka Gruusia juhtkonna “realismi” EL-i pürgimisest loobumises. “Pole võimatu, et kui Gruusia oleks jätkanud nõudmist ja EL oleks jätkanud keeldumist, oleks toimunud lääne-orientatsiooni kollaps,” ütleb Laar. Vähemalt ajutine lahtiütlemine ambitsioonidest ei tähenda Laari sõnul eurointegratsioonist loobumist, pigem vastupidi.
•• Realistlikumad šansid on Gruusial liituda NATO-ga. “Gruusia peab hoolega mõtlema, milline on tema sõnum läänele – kas jäetakse endast mulje kui edukast reformiriigist või peetakse vajalikuks igal sammul midagi Venemaa kohta halvasti öelda,” resümeerib Laar. Gruusial on NATO-s USA toetus, kuid tõrguvad Prantsusmaa ja Saksamaa.
|
Uudised
VE: Gruusia
Mart Laar: Gruusia tulevik noateral
(10.06.2006)
Ahto Lobjakas
Ekspeaministri sõnul sarnaneb olukord Gruusias Eestiga aastail 1993–95. Kuid Gruusia on kaotanud 15 aastat ja Venemaa võimalused on suuremad.
Maikuust Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili reformi-nõunikuks palgatud Mart Laari ülesanne pole kergete killast. Laari aastane mandaat langeb Gruusia jaoks otsustavale perioodile. Eesti ekspeaministri enda sõnul saab aasta-poolteisega selgeks, kas riigil hakkab minema väga hästi või väga halvasti.
“Rahvusvahelisi prognoose vaadates jääb silma, et Gruusiale ennustatakse kas väga head või väga halba,” ütleb Brüsselis olnud Laar intervjuus Eesti Päevalehele. “Ma ise usun ka, et vahepealset varianti ei ole,” lisab ta.
Laar vihjab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hiljutisele raportile Gruusia kohta, kuid konfidentsiaalseks kuulutatud dokumendi üksikasju ta valgustada ei taha. Võib aimata, et tegemist on hinnangutespektri negatiivse otsaga.
Pole raske aimata, mis on Gruusia peamine probleem. “Venemaa sisuliselt sanktsioneerimata majandussõjata oleks Gruusia ka ilma suuremate reformideta rahulikult välja vedanud,” märgib Laar, lisades kähku, et reformid on siiski vältimatud. Kuid Venemaa survest rääkides käib jutt olelusvõitlusest, mitte majanduslikest valikutest.
Laar loetleb Gruusia peamiseid ekspordiartikleid: “Vanametall, nagu omal ajal Eestiski, lennundustehnika, vein ja põllumajandussaadused.” Kaks esimest pole jätkusuutlikud, kaks viimast sõltuvad Venemaa turust. Viimase uksel ripub nüüd aga jäme tabalukk.
Teine Venemaaga seotud probleem on energia. “Pole parata, on aja küsimus, millal gaasi hind tõuseb 240 dollarile kuupmeetrist,” tõdeb Laar. See tähendab mitmekordset hinnatõusu. “Armeenia aitab küll hetkel hädast välja, kuid kauaks pole sedagi,” ütleb Laar. Lootused Iraanile pole ka imerohi: “Ega sealtki odavamalt saa.”
Kokkuvõttes, ütleb Laar, on tal Gruusiat vaadates déjà vu tunne – olukord on väga sarnane Eestiga aastail 1993–95. “Ainult et Gruusia on sisuliselt kaotanud 15 aastat ning Venemaa võimalused oma poliitikat teostada on nüüd palju suuremad.”
Laari suurim ressurss on Gruusia noore juhtkonna reformitahe. Laar kiidab pretsedenditut kiirust, millega on lahti saadud klannimentaliteedist ja korruptsioonist. “Gruusias puuduvad oligarhid,” lisab Laar. Tema otsene “maaletooja”, Gruusia valitsuse üks neljast “riigiministrist” Kahha Bendukidze oli Venemaal küll väiksema oligarhi mõõtu mees, kuid oma kodumaal on ta tuntud majandus-uuendajana.
Gruusia ümberpööramiseks on vaja suuri investeeringuid ning “lääneriikide ühemõttelist toetust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes”, nagu ütleb Laar.
Euroliit lootusetu, NATO on võimalik
•• Laar kiidab ka Gruusia juhtkonna “realismi” EL-i pürgimisest loobumises. “Pole võimatu, et kui Gruusia oleks jätkanud nõudmist ja EL oleks jätkanud keeldumist, oleks toimunud lääne-orientatsiooni kollaps,” ütleb Laar. Vähemalt ajutine lahtiütlemine ambitsioonidest ei tähenda Laari sõnul eurointegratsioonist loobumist, pigem vastupidi.
•• Realistlikumad šansid on Gruusial liituda NATO-ga. “Gruusia peab hoolega mõtlema, milline on tema sõnum läänele – kas jäetakse endast mulje kui edukast reformiriigist või peetakse vajalikuks igal sammul midagi Venemaa kohta halvasti öelda,” resümeerib Laar. Gruusial on NATO-s USA toetus, kuid tõrguvad Prantsusmaa ja Saksamaa.