|
Technology ei ole tehnoloogia
(16.05.2006)
Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna “tehnika” asemel järjest sagedamini kasutama sõna “tehnoloogia”. Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes.
Eesti Entsüklopeedia defineerib tehnikat kui “loodusseaduste ja -nähtuste tundmisel ning loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogumit”. Selle kõige üldisema, Aristoteleselt pärineva määratluse kõrval on ka kitsamaid, mis tõstavad esile tehnika teadmuslikku, võttelist või oskuslikku, mõnikord esemelist külge (nt tehnika kui rakendusteadus, tehnika kui teatavate võtete kogum, harvemini ka tehnika kui inimtegevuse tehisvahendite kogum). Samal viisil defineeritakse tehnikat ka paljudes teistes keeltes, sh prantsuse saksa, vene ja soome keeles (technique, Technik, tehnika, tekniikka). Inglise keeles vastab tehnika kõige üldisemale määratlusele oskussõna technology, rakendusteaduse tähenduses aga engineering.
Termin tehnoloogia, mille võttis 1772. aastal kasutusele Göttingeni ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann, tähendab menetlustehnikat, “toodete valmistamise menetlusi käsitlevat tehnikaharu” (Eesti Entsüklopeedia). Samas tähenduses on see sõnakuju kasutusel prantsuse, vene ja soome (technologie, tehnologija, teknologia) jpt Euroopa keeltes. Tehnoloogia on seega selgelt tehnika osa ja tähendab tehnika rakendamist tootmis-, töötlus- või muus taolises tegevuses. Kõigis nimetatud keeltes (ja teisteski) tehaksegi selget vahet näiteks ehitustehnika ja ehitustehnoloogia, elektrotehnika ja elektrotehnoloogia, infotehnika ja infotehnoloogia vahel, kusjuures teisena nimetatu on esimese osa.
Inglise keeles kasutatakse tehnoloogia kui tehnikaharu jaoks enamasti sõnapaari manufacturing engineering, mõnikord aga ka sõna technology (nii näiteks mõistetakse chemical technology all keemilist tehnoloogiat ja information technology all enamasti infotehnoloogiat, infokäsitlus-, infotöötlus- ja infoedastusvahendite kasutamise tehnikat). Seega on inglise sõnal technology peale põhitähenduse (tehnika) mitmeid kõrvaltähendusi, mis olenevad eri tehnikaaladel kujunenud erisugustest tavadest, mistõttu inglise keelest tõlkimisel on tähtis teada, mida tõlgitavas tekstis tegelikult silmas peetakse.
Tehnika ja tehnoloogia sõnakujunduses erineb inglise keel seega mõnevõrra teistest Euroopa keeltest. Inglise technology tuleb peaaegu alati tõlkida eesti keelde kui tehnika ja eesti tehnika inglise keelde kui technology või kui engineering. Electrical technology ei tähenda seega mitte elektrotehnoloogiat, vaid elektrotehnikat. Ja Tallinna tehnikaülikool on inglise keeles täiesti õigesti Tallinn University of Technology, aga Massachusetts Institute of Technology nime on eesti keelde kogu aeg tõlgitud valesti kujul: Massachusettsi tehnoloogiainstituut (õige oleks tehnikainstituut).
Kokkuvõtvalt
Internetientsüklopeedia Wikipedia saksakeelses versioonis määratletakse tehnoloogiat artiklis Technologie muide kokkuvõtvalt järgmiselt: tehnoloogia on tehnika alammõiste ja tähistab ühe või mitme füüsikalise, keemilise või bioloogilise menetluse rakendamist kindlaksmääratud logistilistes seostes, et teatavaid materjale või tooteid saada, töödelda või valmistada. Tehnoloogiat saab vaadelda ka ajalises ja kultuurilises kontekstis, mistõttu teatav tehnoloogia võib iseloomustada mingit ajajärku (nt pronksiaega, infoaega) või kultuuri (nt nöörkeraamikakultuuri). Saksa keeles kasutatav laensõna hightech sisaldab nii tehnika kui ka tehnoloogia tüve. Hightech-toode saadakse keerukate tehniliste konstruktsioonilahenduste realiseerimisel täiusliku ning kalli valmistamis- ja töötlustehnoloogia kasutamise teel. See väljavõte käib selgelt ka Eesti olude kohta, kui mitte arvestada mõningaid peensusi (meie näiteks ei kasuta laensõna hightech, vaid ütleme vastavalt sõna sisule kas kõrgtehnika või kõrgtehnoloogia).
Eesti keeles tehakse sõnale tehnoloogia ülekohut ka sellega, et seda on vägisi hakatud kasutama mitmuses. Ei ole arvestatud, et tehnoloogia (nagu ka tehnika selle kõige üldisemas tähenduses) kuulub koos hariduse, meditsiini, füüsika, keemia jms-ga sõnade hulka, millel ei saa mitmust olla.
Tõenäoliselt on jõutud koostada juba päris palju arengukavu, uurimusi, ülevaateid jm dokumente, mis kannatavad sõna tehnoloogia väärkasutamise all. Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.
|
Uudised
VE: Risthein, Endel – technology ei ole tehnoloogia
Technology ei ole tehnoloogia
(16.05.2006)
Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna “tehnika” asemel järjest sagedamini kasutama sõna “tehnoloogia”. Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes.
Eesti Entsüklopeedia defineerib tehnikat kui “loodusseaduste ja -nähtuste tundmisel ning loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogumit”. Selle kõige üldisema, Aristoteleselt pärineva määratluse kõrval on ka kitsamaid, mis tõstavad esile tehnika teadmuslikku, võttelist või oskuslikku, mõnikord esemelist külge (nt tehnika kui rakendusteadus, tehnika kui teatavate võtete kogum, harvemini ka tehnika kui inimtegevuse tehisvahendite kogum). Samal viisil defineeritakse tehnikat ka paljudes teistes keeltes, sh prantsuse saksa, vene ja soome keeles (technique, Technik, tehnika, tekniikka). Inglise keeles vastab tehnika kõige üldisemale määratlusele oskussõna technology, rakendusteaduse tähenduses aga engineering.
Termin tehnoloogia, mille võttis 1772. aastal kasutusele Göttingeni ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann, tähendab menetlustehnikat, “toodete valmistamise menetlusi käsitlevat tehnikaharu” (Eesti Entsüklopeedia). Samas tähenduses on see sõnakuju kasutusel prantsuse, vene ja soome (technologie, tehnologija, teknologia) jpt Euroopa keeltes. Tehnoloogia on seega selgelt tehnika osa ja tähendab tehnika rakendamist tootmis-, töötlus- või muus taolises tegevuses. Kõigis nimetatud keeltes (ja teisteski) tehaksegi selget vahet näiteks ehitustehnika ja ehitustehnoloogia, elektrotehnika ja elektrotehnoloogia, infotehnika ja infotehnoloogia vahel, kusjuures teisena nimetatu on esimese osa.
Inglise keeles kasutatakse tehnoloogia kui tehnikaharu jaoks enamasti sõnapaari manufacturing engineering, mõnikord aga ka sõna technology (nii näiteks mõistetakse chemical technology all keemilist tehnoloogiat ja information technology all enamasti infotehnoloogiat, infokäsitlus-, infotöötlus- ja infoedastusvahendite kasutamise tehnikat). Seega on inglise sõnal technology peale põhitähenduse (tehnika) mitmeid kõrvaltähendusi, mis olenevad eri tehnikaaladel kujunenud erisugustest tavadest, mistõttu inglise keelest tõlkimisel on tähtis teada, mida tõlgitavas tekstis tegelikult silmas peetakse.
Tehnika ja tehnoloogia sõnakujunduses erineb inglise keel seega mõnevõrra teistest Euroopa keeltest. Inglise technology tuleb peaaegu alati tõlkida eesti keelde kui tehnika ja eesti tehnika inglise keelde kui technology või kui engineering. Electrical technology ei tähenda seega mitte elektrotehnoloogiat, vaid elektrotehnikat. Ja Tallinna tehnikaülikool on inglise keeles täiesti õigesti Tallinn University of Technology, aga Massachusetts Institute of Technology nime on eesti keelde kogu aeg tõlgitud valesti kujul: Massachusettsi tehnoloogiainstituut (õige oleks tehnikainstituut).
Kokkuvõtvalt
Internetientsüklopeedia Wikipedia saksakeelses versioonis määratletakse tehnoloogiat artiklis Technologie muide kokkuvõtvalt järgmiselt: tehnoloogia on tehnika alammõiste ja tähistab ühe või mitme füüsikalise, keemilise või bioloogilise menetluse rakendamist kindlaksmääratud logistilistes seostes, et teatavaid materjale või tooteid saada, töödelda või valmistada. Tehnoloogiat saab vaadelda ka ajalises ja kultuurilises kontekstis, mistõttu teatav tehnoloogia võib iseloomustada mingit ajajärku (nt pronksiaega, infoaega) või kultuuri (nt nöörkeraamikakultuuri). Saksa keeles kasutatav laensõna hightech sisaldab nii tehnika kui ka tehnoloogia tüve. Hightech-toode saadakse keerukate tehniliste konstruktsioonilahenduste realiseerimisel täiusliku ning kalli valmistamis- ja töötlustehnoloogia kasutamise teel. See väljavõte käib selgelt ka Eesti olude kohta, kui mitte arvestada mõningaid peensusi (meie näiteks ei kasuta laensõna hightech, vaid ütleme vastavalt sõna sisule kas kõrgtehnika või kõrgtehnoloogia).
Eesti keeles tehakse sõnale tehnoloogia ülekohut ka sellega, et seda on vägisi hakatud kasutama mitmuses. Ei ole arvestatud, et tehnoloogia (nagu ka tehnika selle kõige üldisemas tähenduses) kuulub koos hariduse, meditsiini, füüsika, keemia jms-ga sõnade hulka, millel ei saa mitmust olla.
Tõenäoliselt on jõutud koostada juba päris palju arengukavu, uurimusi, ülevaateid jm dokumente, mis kannatavad sõna tehnoloogia väärkasutamise all. Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.