|
Ajakirja Nature uuring oli mõnedele tõestuseks, et asjaarmastajate seltskond suudab luua hästitasustatud ekspertide tööga võrreldavaid väärtusi. Teised nägid selles häbematut ja fakte ignoreerivat kallutatust Wikipedia kasuks.
Et Wikipedia pole varjanud soovi saavutada tulevikus Britannicaga võrreldav või parem kvaliteet, võib puhkenud diskussiooni näha kui lahingut suuremast sõjast nn uue ja vana meedia vahel, mille käigus on näiteks korduvalt ennustatud ajalehtede kadumist.
Wikipedia on internetientsüklopeedia, mille artikleid saavad täiendada ja korrigeerida kõik huvilised. Vaid kolme palgatöötajaga mittetulundusühingu hallatav Wikipedia on viie tegevusaastaga meeletult kasvanud ja praegu on seal 3,7 miljonit artiklit 200 eri keeles, neist üle miljoni inglise keeles.
Võrdluseks – Britannica 32 paberköitesse mahub 65 000 artiklit. Kõnekas on aga tõik, et selle fakti kirjutasin üles Wikipediast. Internetiseerunud põlvkond on harjunud iga väiksema teabepäringu korral toksima märksõna otsingumootor Google’isse või Wikipediasse.
moodne ja mugav
Inimlik mugavus – ei pea toolilt püsti tõusma ega raamaturiiulilt haaratud köidet lappama hakkama. Pealegi ei leia raamatutest tihti soovitut.
«Wikipedia on enam-vähem usaldusväärne koht, kust saab infot ka lähiajaloo kohta,» märgib ajakirja [digi] peatoimetaja Henrik Roonemaa. «Näiteks – kes võitis Eurovisiooni aastal X, millal jooksis [telesari] «A-rühm» või milline on praeguse paavsti elulugu; sellised asjad, mis pole veel päris entsüklopeediasse jõudnud.»
«See on nagu infokeskus, ma ei pea mööda netti meeletult ringi surfama ja erinevatelt lehekülgedelt informatsiooni kokku otsima, vaid sealt saab kõik kätte,» lisab Roonemaa. «Selle plussid on operatiivsus ja põhjalikkus asjades, milles päris entsüklopeediad ei ole põhjalikud.»
Tõepoolest, mingi sündmuse toimumise järel võib juba samal päeval leida Wikipediast täienenud sissekande, sest paljud arvutikasutajad on võrguentsüklopeedia täiendamise võtnud enda südameasjaks. Ent just selles, et igaüks saab artikleid muuta, peituvad ka Wikipedia nõrkused.
Hiljuti puhkes skandaal, sest USA ajakirjaniku John Seigenthaleri artiklis oli mitu nädalat üleval väide, nagu oleks kunagi Robert Kennedy assistendina töötanud mees olnud segatud Roberti ja tema venna, USA president John F. Kennedy mõrvamisse. Väite sisestanud mees põhjendas seda hiljem naljaga.
Korduvalt on vandaalitsetud näiteks praeguse presidendi George W. Bushi artikli kallal, teisalt on USA Kongressi ametnikke süüdistatud poliitikuid puudutavate sissekannete poleerimises. Tundlikud teemad, nagu kliima soojenemine või Tiibeti olukord, toovad kaasa ägedaid maailmavaatelisi debatte, mis on päädinud täiendamiskeeldudega mitmele osalisele.
«Olles avatud ja usaldavad, teeme palju head tööd,» rõhutas üks Wikipedia alusepanijaid Jimmy Wales võrguentsüklopeedia aluseks olevaid põhimõtteid, lisades, et see tugineb asjast hoolivate netikasutajate kogukonnale. Ironiseerijate märkuse kohaselt seisneb Wikipedia fenomen aga selles, et entsüklopeediat teevad inimesed, kes ei oska kirjutada, toimetada ega teha uurimistööd.
ebaühtluse probleem
Seda, et Wikipedia artiklid olid sageli halvasti üles ehitatud ja segased, möönis ka Nature’i uurimus. Kuid paljud asjatundjad ei nõustu samas esitatud väitega, nagu oleks Seigenthaleri juhtumi laadsed vead pigem laia kõlapinda leidvad erandid kui reegel.
«Meie leiame sealt kogu aeg vigu,» ütles Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe. «Briti entsüklopeedia reaktsioon oli absoluutselt õiglane.»
«Wikipedia häda on selles, et seda tehakse entusiastlikul alusel ja seal pole entsüklopeedilises mõttes selgeid ja ühtlasi aluseid,» tõdes Aasmäe.
Et teatmeteose tegemine on tema sõnul ikkagi akadeemiline tegevus, ei luba Wikipedias valitsev ebaühtlus seda võtta usaldusväärsena. «Väga paljudes ja eriti eesrindlikes kõrgkoolides on Wikipedia lausa mustas nimekirjas ja sellele ei viidata,» märkis Aasmäe.
Ent samas on Wikipedia populaarsus noorte seas vaieldamatu ning juba on välja ilmunud ka esimesed, kes entusiastide tasuta tehtud tööst kasu lõigata on soovinud. Nii esitleti aasta alguses Saksamaal plaani kogu saksakeelne Wikipedia raamatuna välja anda – sajas köites, hinnaga 15 eurot ehk circa 235 krooni tükk.
Praeguseks on sellest küll loobutud, aga ilmselt ei jää see viimaseks seesuguseks ideeks, seda enam et Wikipedia püüdlused entsüklopeedilise vormi suunas jätkuvad.
Walesi kohaselt kavatseb Wikipedia sisse viia nn stabiilse versiooni, mis esitleb hulka täpseks ja usaldusväärseks tunnistatud artikleid, mida enam pidevalt muuta ei saa.
Wikipedia hoogsa kasvu jätkudes kogub terav diskussioon tema faktitäpsuse ja usaldusväärsuse üle ilmselt aina enam tuure. «Ma kahtlustan, et Wikipedia on siiski oluliselt faktitäpsem kui keskmine ajakirjandus,» lõpetab aga Roonemaa.
|
Uudised
VE: Wikipedia – interneti-entsüklopeedia
Foto: AFP/SCANPIX
Ajakirja Nature uuring oli mõnedele tõestuseks, et asjaarmastajate seltskond suudab luua hästitasustatud ekspertide tööga võrreldavaid väärtusi. Teised nägid selles häbematut ja fakte ignoreerivat kallutatust Wikipedia kasuks.
Et Wikipedia pole varjanud soovi saavutada tulevikus Britannicaga võrreldav või parem kvaliteet, võib puhkenud diskussiooni näha kui lahingut suuremast sõjast nn uue ja vana meedia vahel, mille käigus on näiteks korduvalt ennustatud ajalehtede kadumist.
Wikipedia on internetientsüklopeedia, mille artikleid saavad täiendada ja korrigeerida kõik huvilised. Vaid kolme palgatöötajaga mittetulundusühingu hallatav Wikipedia on viie tegevusaastaga meeletult kasvanud ja praegu on seal 3,7 miljonit artiklit 200 eri keeles, neist üle miljoni inglise keeles.
Võrdluseks – Britannica 32 paberköitesse mahub 65 000 artiklit. Kõnekas on aga tõik, et selle fakti kirjutasin üles Wikipediast. Internetiseerunud põlvkond on harjunud iga väiksema teabepäringu korral toksima märksõna otsingumootor Google’isse või Wikipediasse.
moodne ja mugav
Inimlik mugavus – ei pea toolilt püsti tõusma ega raamaturiiulilt haaratud köidet lappama hakkama. Pealegi ei leia raamatutest tihti soovitut.
«Wikipedia on enam-vähem usaldusväärne koht, kust saab infot ka lähiajaloo kohta,» märgib ajakirja [digi] peatoimetaja Henrik Roonemaa. «Näiteks – kes võitis Eurovisiooni aastal X, millal jooksis [telesari] «A-rühm» või milline on praeguse paavsti elulugu; sellised asjad, mis pole veel päris entsüklopeediasse jõudnud.»
«See on nagu infokeskus, ma ei pea mööda netti meeletult ringi surfama ja erinevatelt lehekülgedelt informatsiooni kokku otsima, vaid sealt saab kõik kätte,» lisab Roonemaa. «Selle plussid on operatiivsus ja põhjalikkus asjades, milles päris entsüklopeediad ei ole põhjalikud.»
Tõepoolest, mingi sündmuse toimumise järel võib juba samal päeval leida Wikipediast täienenud sissekande, sest paljud arvutikasutajad on võrguentsüklopeedia täiendamise võtnud enda südameasjaks. Ent just selles, et igaüks saab artikleid muuta, peituvad ka Wikipedia nõrkused.
Hiljuti puhkes skandaal, sest USA ajakirjaniku John Seigenthaleri artiklis oli mitu nädalat üleval väide, nagu oleks kunagi Robert Kennedy assistendina töötanud mees olnud segatud Roberti ja tema venna, USA president John F. Kennedy mõrvamisse. Väite sisestanud mees põhjendas seda hiljem naljaga.
Korduvalt on vandaalitsetud näiteks praeguse presidendi George W. Bushi artikli kallal, teisalt on USA Kongressi ametnikke süüdistatud poliitikuid puudutavate sissekannete poleerimises. Tundlikud teemad, nagu kliima soojenemine või Tiibeti olukord, toovad kaasa ägedaid maailmavaatelisi debatte, mis on päädinud täiendamiskeeldudega mitmele osalisele.
«Olles avatud ja usaldavad, teeme palju head tööd,» rõhutas üks Wikipedia alusepanijaid Jimmy Wales võrguentsüklopeedia aluseks olevaid põhimõtteid, lisades, et see tugineb asjast hoolivate netikasutajate kogukonnale. Ironiseerijate märkuse kohaselt seisneb Wikipedia fenomen aga selles, et entsüklopeediat teevad inimesed, kes ei oska kirjutada, toimetada ega teha uurimistööd.
ebaühtluse probleem
Seda, et Wikipedia artiklid olid sageli halvasti üles ehitatud ja segased, möönis ka Nature’i uurimus. Kuid paljud asjatundjad ei nõustu samas esitatud väitega, nagu oleks Seigenthaleri juhtumi laadsed vead pigem laia kõlapinda leidvad erandid kui reegel.
«Meie leiame sealt kogu aeg vigu,» ütles Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe. «Briti entsüklopeedia reaktsioon oli absoluutselt õiglane.»
«Wikipedia häda on selles, et seda tehakse entusiastlikul alusel ja seal pole entsüklopeedilises mõttes selgeid ja ühtlasi aluseid,» tõdes Aasmäe.
Et teatmeteose tegemine on tema sõnul ikkagi akadeemiline tegevus, ei luba Wikipedias valitsev ebaühtlus seda võtta usaldusväärsena. «Väga paljudes ja eriti eesrindlikes kõrgkoolides on Wikipedia lausa mustas nimekirjas ja sellele ei viidata,» märkis Aasmäe.
Ent samas on Wikipedia populaarsus noorte seas vaieldamatu ning juba on välja ilmunud ka esimesed, kes entusiastide tasuta tehtud tööst kasu lõigata on soovinud. Nii esitleti aasta alguses Saksamaal plaani kogu saksakeelne Wikipedia raamatuna välja anda – sajas köites, hinnaga 15 eurot ehk circa 235 krooni tükk.
Praeguseks on sellest küll loobutud, aga ilmselt ei jää see viimaseks seesuguseks ideeks, seda enam et Wikipedia püüdlused entsüklopeedilise vormi suunas jätkuvad.
Walesi kohaselt kavatseb Wikipedia sisse viia nn stabiilse versiooni, mis esitleb hulka täpseks ja usaldusväärseks tunnistatud artikleid, mida enam pidevalt muuta ei saa.
Wikipedia hoogsa kasvu jätkudes kogub terav diskussioon tema faktitäpsuse ja usaldusväärsuse üle ilmselt aina enam tuure. «Ma kahtlustan, et Wikipedia on siiski oluliselt faktitäpsem kui keskmine ajakirjandus,» lõpetab aga Roonemaa.