21.04.1933.a. kell 10 hommikul sattusid Narvas hädaabitöölised, kes
puhastasid maaaluseid käike ja ruume, ühte senitundmatusse käiku. See
käik algas Westervalli vanast bastionist ja läks bastion Bori suunas. Kohe peale käigu leidmist ilmusid kohale ametvõimud ja eriteadlased, kes asusid kohe ka käiku uurima. See käik oli võrdlemisi hästi säilinud ja edasi saadi 100-120 meetrit. Umbes südalinna kohal sulges massiivne rauast uks sissetungijatele tee. Läbi lukuaugu vaadates oli näha ees suurt ruumi, milles olid riiulid ja nendel oli näha kollast ja hiilgavat….
Eriteadlase arvavad, et siin on tegemist rootsiaegse-võib-olla isegi kuningas Karl XII varakambriga.Ukse lukud ja riivid olid tugevasti roostetanud ja seetöttu tuli uks hapnikuga lahti põletada. Seniks asetati käigu suule tugev valve. Seda oligi vaja, sest niipea, kui teade kambri leiust linnas levis, kogus salapärase käigu ette tuhandeid uudishimulikke. Kedagi aga ligi ei alstud, isegi ajakirjanikke.
Arthur Ruusmaa, aluseks artikkel ajalehest “Võrumaa Teataja” nr.43, 22.04.1933.a
24.04.1933.a. avati hapniku abil uks maaalustesse keldritesse Narva all, mida peeti rootsiaegseks varakambriks ja millest loodeti suurel hulgal kulda ja muud varandust leida.
Avamise juures viibisid eritedlased, uudishimulikud ja hulk töölisi. Ukse avanemisel valitses teatav ärevus kuna loodeti avastada Karl XII sõjakassa kadumise saladus. Ukse avamisel tabas sissetungijaid pettumus, kuna ruumi täitis igapäevane keldrikolu, riiuli peal aga lebasid vanad pronksist küünlalühtrid, mis august nähtuna peeti kullaks. Nüüd sai selgeks, et oli satutud mõne eramaja keldrisse, mis oli ühtlasi ka vana kolu panipaigaks ja “varakambriks”.
Tekkinud kolina peale ilmus keldrisse keegi vanem daam, kes ilma pikema jututa eritedlased ja uudishimulikud keldrist välja kupatas ja ainult ametivõimudel palus daam protokolli tegemiseks kohale jääda.
Kui aga keegi ametnikest ukse lähedalt maast leidis Eesti Lapsesõprade Ühingu” loteriipileti, mis ukse kangutamise ajal müüri vahelt oli maha kukkunud, siis läks vanadaam röömsaks, sest ta oli selle panipaika unustanud ja loobus kohe ka protokolli tegemisest, kuna lootis loteriipiletiga võita1500000 senti.
Arthur Ruusmaa, Võrumaa Teataja nr.44 25.04.1933.a. alusel
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Narva varakamber
21.04.1933.a. kell 10 hommikul sattusid Narvas hädaabitöölised, kes
puhastasid maaaluseid käike ja ruume, ühte senitundmatusse käiku. See
käik algas Westervalli vanast bastionist ja läks bastion Bori suunas. Kohe peale käigu leidmist ilmusid kohale ametvõimud ja eriteadlased, kes asusid kohe ka käiku uurima. See käik oli võrdlemisi hästi säilinud ja edasi saadi 100-120 meetrit. Umbes südalinna kohal sulges massiivne rauast uks sissetungijatele tee. Läbi lukuaugu vaadates oli näha ees suurt ruumi, milles olid riiulid ja nendel oli näha kollast ja hiilgavat….
Eriteadlase arvavad, et siin on tegemist rootsiaegse-võib-olla isegi kuningas Karl XII varakambriga.Ukse lukud ja riivid olid tugevasti roostetanud ja seetöttu tuli uks hapnikuga lahti põletada. Seniks asetati käigu suule tugev valve. Seda oligi vaja, sest niipea, kui teade kambri leiust linnas levis, kogus salapärase käigu ette tuhandeid uudishimulikke. Kedagi aga ligi ei alstud, isegi ajakirjanikke.
24.04.1933.a. avati hapniku abil uks maaalustesse keldritesse Narva all, mida peeti rootsiaegseks varakambriks ja millest loodeti suurel hulgal kulda ja muud varandust leida.
Avamise juures viibisid eritedlased, uudishimulikud ja hulk töölisi. Ukse avanemisel valitses teatav ärevus kuna loodeti avastada Karl XII sõjakassa kadumise saladus. Ukse avamisel tabas sissetungijaid pettumus, kuna ruumi täitis igapäevane keldrikolu, riiuli peal aga lebasid vanad pronksist küünlalühtrid, mis august nähtuna peeti kullaks. Nüüd sai selgeks, et oli satutud mõne eramaja keldrisse, mis oli ühtlasi ka vana kolu panipaigaks ja “varakambriks”.
Tekkinud kolina peale ilmus keldrisse keegi vanem daam, kes ilma pikema jututa eritedlased ja uudishimulikud keldrist välja kupatas ja ainult ametivõimudel palus daam protokolli tegemiseks kohale jääda.
Kui aga keegi ametnikest ukse lähedalt maast leidis Eesti Lapsesõprade Ühingu” loteriipileti, mis ukse kangutamise ajal müüri vahelt oli maha kukkunud, siis läks vanadaam röömsaks, sest ta oli selle panipaika unustanud ja loobus kohe ka protokolli tegemisest, kuna lootis loteriipiletiga võita1500000 senti.