Nr 37, 14.detsember 2005
Tänases lehes: Talts arvustab spordiajakirjanikke. Triatleet, kellest ei saanud Svani. Raha toovad sisse ainult Värnik ja Tammert
PROBLEEM: Uus poksireegel: tahad EMi medalit, tule Eesti lipu alla• Poleemika «Vene poksijad Eesti koondises» võttis uue suuna
• Ka siinsed vene treenerid protesteerivad Eesti Poksiliidu tööstiili vastuVALERI MAKSIMOV
Augusti algus 2005. Tallinnas, Saku Suurhallis selguvad Euroopa juunioride poksimeistrid. Enamiku medalitest viivad koju Venemaa poksijad.
Sealhulgas kaks Venemaa noormeest, kes Eesti koondise dressi on selga tõmmanud – raskekaallane Anton Mihhailik saab pronksist ja Maksim Dvinski (–48 kg) hõbedast autasu.
Mihhailiki «aadressiks» on märgitud Karl Lemani poksiklubi Tallinnas, Dvinski «koduklubiks» Järve-Boxing Kohtla-Järvel.
Õige medalimees on Maksim Vilde Narva Paemurru SKst, kes saab kehakaalus kuni 54 kg pronksmedali. Tema oskab ainsana Eesti poksijatest ka eesti
keelt.
Eesti spordipress tõstatas küsimuse, kuidas saavad võõrad sportlased esindada Eestit? Eesti Poksiliidu presidendi Kalev Kallo vastused ajakirjanikele võib kokku võtta lühidalt: mis pole keelatud, on lubatud. Eesti Olümpiakomitee saavutusspordi juht Martti Raju selgitab, et rahvusvaheliselt on selline teguviis lubatud, iseasi, mida see Eesti spordile annab.
Raju lisab, et Eesti sportlasteks ei anna neid lugeda mingi valemiga.
Olümpiavõitja Jaan Talts hoidub kategoorilistest hinnangutest, kuid ütleb, et kindlasti võetakse teema üles EOK tippspordi nõukogus.
Tippspordi nõukogu on vastu EOK tippspordi nõukogu nimel võttis Eesti Spordilehes (17.08.) sõna judotreener Aavo Põhjala. Nõukogu (Mati Alaver, Aavo Põhjala, Jaak Salumets, Jaan Talts) mõistis Eesti Poksiliidu teguviisi hukka, kuna too patustas mitte ainult eetilis-moraalsete normide vastu, vaid
ka Eesti spordiseaduse vastu, mille kohaselt saavad Eesti riiki esindada vaid Eesti kodanikud. Põhjala rõhutab, et seaduste täitmist peaks jälgima kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seili sõnul korraldab rahvusvahelist tiitlivõistlust rahvusvaheline alaliit ning probleemi pole, kui nende reeglite (või reglemendi) järgi on lubatud esindada tiitlivõistlustel ka teist riiki.
Oma artiklis küsis Põhjala: mis saab siis, kui medali võitnud sportlased hakkavad Eestile võidetud medalite eest nõudma riiklikku stipendiumi? Seaduse järgi olevat see õigus neil nüüd olemas.
Siiani pole poksijad selle peale tulnud. Tsst!
Poksiliit lõi suvel seega pretsedendi, mille tagajärjed võivad olla enamikule Eesti elanikest vastukarva. Aga nagu nüüd selgub, oli võõramaalaste korraks kodustamine vastumeelt ka Eesti juunioride poksikoondise treeneritele endile.
Ja neid teeb rahutuks mitte ainult see probleem.
Koondisekaaslasteks Venemaa medaliomanikud
Möödunud kolmapäeval, 7. septembril, jõudis Eesti Spordilehe toimetusse kiri,
millele on kaks päeva varem alla kirjutanud Narva poksiklubi Mere staažikas treener Juri Moskaljov. Kiri lehele ja ühtaegu ka EOK presidendile Mart Siimannile algab tungiva palvega anda hinnang Euroopa juunioride poksimeistrivõistlustel toimunule.
Moskaljov kirjeldab, kuidas kaks nädalat enne EMi saabus koondise õppetreeningkogunemisele sisekaitseakadeemia spordibaasi Maarjamäel neli Venemaa poksijat eesotsas treener Viktor Volkoviga Saranskist.
«Algul mõtlesime, et osa Venemaa koondislastest soovib pidada ühistreeninguid, » kirjutab Moskaljov, «kuid viis päeva enne MMi algust saime teada, et Eesti koondise nimekirjas on üles antud Venemaa meistrivõistluste medaliomanikud Maksim Dvinski (–48 kg), Maksim Kotšetkov (–57 kg), Hassan Arslanalijev (–81 kg) ja Anton Mihhailik (üle 91 kg), samuti nende treener Viktor Volkov.»
Volkovist sai Eesti koondise peatreener, tulnukatele ruumi tegemiseks arvati EMi meeskonnast välja Nikolai Modin Jõhvist ja Hardo Becker Tartust. Koondise külalisliikmed olid treeningulaagris prioriteetsed kujud, põlisasukad jäid varju.
Juri Moskaljov baaside lepingu ja vägede sissetoomisega ei leppinud: «EMile eelnenud poksiliidu koosolekul ütlesin Kalev Kallole, et käivad jutud, nagu arvataks Eesti koondisse Vene poksijad, ja seda ei tohiks lubada. Kallo vastas, et seda saab teha juhul, kui head poksijad astuvad Eesti õppeasutustesse. Samal ajal tegeles Boriss Malinovski Vene poksijate värbamisega.»
Boriss Malinovski on Eesti Poksiliidu kohtunikekogu esimees ja mõistis ringis õigust ka juunioride EMil Tallinnas.
Euroopa meistrivõistluste avatseremoonial kandis treeneritest Eesti koondise dressi vaid Viktor Volkov. Teised Eesti koondislaste eest hoolt kandvad treenerid, keda oli neli, jäid sellest aust ilma.
Sellist EMi ei tahtnud Juri Moskaljov küsib oma kirjas:
«Miks oli vaja Tallinnale EMi, kui poksijuhid teadsid suurepäraselt, et Eesti koondis on seekord nõrk? Eesti koondise tugevdamist Venemaa poksijatega treenerite nõukogu isegi ei arutanud.
Kõigest oli näha, et Kalev Kallo sülitas meie riigi aule ja näitas kogu Euroopale, kuidas must mäng käib.»
Moskaljov väidab, et Kallo diktaatorlik käitumine surub alla paljude treenerite ja klubijuhtide tahte ega lase poksil Eestis areneda. Protesti märgiks lahkusid poksiliidu juhatuse koosolekult, kus arutati meeskonna valmisolekut eri vanuseklasside Euroopa meistrivõistlusteks, koondiste treenerid Aleksandr Jegorov, Mihhail ja Juri Moskaljov, Vassili Panov, juhatuse liikmed Aleksandr Baranov ja Heiki Johannes.
Poksiliidu peasekretär Darja Saar, Boriss Malinovski abikaasa, kes ei oma sportlikku eriharidust, on kinnitatud atesteerimiskomisjoni juhiks. «Kuidas sellest aru saada?» küsib Moskaljov.
Narva poksiklubide ühendus osutas korduvalt Kallo tähelepanu negatiivsetele
ilmingutele Malinovski ja Saare tegevuses.
Selle peale öelnud Kalev Kallo Heiki Johannesele, et Eesti poks ei kaota midagi, kui Eestis pole Narva poksiklubi Mere ja Paemurru spordiklubi.
Aga just narvalane Maksim Vilde sai ainsa Eesti poksijana EMil medali. Juri
Moskaljov, kes seotud poksiga juba 56 aastat, on Euroopa noorte meistrivõistluste medalini aidanud kuus Eesti poksijat.
Moskaljov ennustab: «Kui nii edasi läheb, kerkib küsimus, kas Eestil on üldse vaja treenereid ja klubisid. Ilmselt formeeritakse Eesti koondis ka edaspidi poksijatega teistest riikidest.»
Õige mees. Narvalane Maksim Vilde (paremal) poksis juunioride Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas hasartselt, tehniliselt hästi ja tulemuslikult – pronksmedal kinnitab seda.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
ESL 37
Nr 37, 14.detsember 2005
Tänases lehes: Talts arvustab spordiajakirjanikke. Triatleet, kellest ei saanud Svani. Raha toovad sisse ainult Värnik ja Tammert
PROBLEEM: Uus poksireegel: tahad EMi medalit, tule Eesti lipu alla• Poleemika «Vene poksijad Eesti koondises» võttis uue suuna
• Ka siinsed vene treenerid protesteerivad Eesti Poksiliidu tööstiili vastuVALERI MAKSIMOV
Augusti algus 2005. Tallinnas, Saku Suurhallis selguvad Euroopa juunioride poksimeistrid. Enamiku medalitest viivad koju Venemaa poksijad.
Sealhulgas kaks Venemaa noormeest, kes Eesti koondise dressi on selga tõmmanud – raskekaallane Anton Mihhailik saab pronksist ja Maksim Dvinski (–48 kg) hõbedast autasu.
Mihhailiki «aadressiks» on märgitud Karl Lemani poksiklubi Tallinnas, Dvinski «koduklubiks» Järve-Boxing Kohtla-Järvel.
Õige medalimees on Maksim Vilde Narva Paemurru SKst, kes saab kehakaalus kuni 54 kg pronksmedali. Tema oskab ainsana Eesti poksijatest ka eesti
keelt.
Eesti spordipress tõstatas küsimuse, kuidas saavad võõrad sportlased esindada Eestit? Eesti Poksiliidu presidendi Kalev Kallo vastused ajakirjanikele võib kokku võtta lühidalt: mis pole keelatud, on lubatud. Eesti Olümpiakomitee saavutusspordi juht Martti Raju selgitab, et rahvusvaheliselt on selline teguviis lubatud, iseasi, mida see Eesti spordile annab.
Raju lisab, et Eesti sportlasteks ei anna neid lugeda mingi valemiga.
Olümpiavõitja Jaan Talts hoidub kategoorilistest hinnangutest, kuid ütleb, et kindlasti võetakse teema üles EOK tippspordi nõukogus.
Tippspordi nõukogu on vastu EOK tippspordi nõukogu nimel võttis Eesti Spordilehes (17.08.) sõna judotreener Aavo Põhjala. Nõukogu (Mati Alaver, Aavo Põhjala, Jaak Salumets, Jaan Talts) mõistis Eesti Poksiliidu teguviisi hukka, kuna too patustas mitte ainult eetilis-moraalsete normide vastu, vaid
ka Eesti spordiseaduse vastu, mille kohaselt saavad Eesti riiki esindada vaid Eesti kodanikud. Põhjala rõhutab, et seaduste täitmist peaks jälgima kultuuriministeerium.
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Tõnu Seili sõnul korraldab rahvusvahelist tiitlivõistlust rahvusvaheline alaliit ning probleemi pole, kui nende reeglite (või reglemendi) järgi on lubatud esindada tiitlivõistlustel ka teist riiki.
Oma artiklis küsis Põhjala: mis saab siis, kui medali võitnud sportlased hakkavad Eestile võidetud medalite eest nõudma riiklikku stipendiumi? Seaduse järgi olevat see õigus neil nüüd olemas.
Siiani pole poksijad selle peale tulnud. Tsst!
Poksiliit lõi suvel seega pretsedendi, mille tagajärjed võivad olla enamikule Eesti elanikest vastukarva. Aga nagu nüüd selgub, oli võõramaalaste korraks kodustamine vastumeelt ka Eesti juunioride poksikoondise treeneritele endile.
Ja neid teeb rahutuks mitte ainult see probleem.
Koondisekaaslasteks Venemaa medaliomanikud
Möödunud kolmapäeval, 7. septembril, jõudis Eesti Spordilehe toimetusse kiri,
millele on kaks päeva varem alla kirjutanud Narva poksiklubi Mere staažikas treener Juri Moskaljov. Kiri lehele ja ühtaegu ka EOK presidendile Mart Siimannile algab tungiva palvega anda hinnang Euroopa juunioride poksimeistrivõistlustel toimunule.
Moskaljov kirjeldab, kuidas kaks nädalat enne EMi saabus koondise õppetreeningkogunemisele sisekaitseakadeemia spordibaasi Maarjamäel neli Venemaa poksijat eesotsas treener Viktor Volkoviga Saranskist.
«Algul mõtlesime, et osa Venemaa koondislastest soovib pidada ühistreeninguid, » kirjutab Moskaljov, «kuid viis päeva enne MMi algust saime teada, et Eesti koondise nimekirjas on üles antud Venemaa meistrivõistluste medaliomanikud Maksim Dvinski (–48 kg), Maksim Kotšetkov (–57 kg), Hassan Arslanalijev (–81 kg) ja Anton Mihhailik (üle 91 kg), samuti nende treener Viktor Volkov.»
Volkovist sai Eesti koondise peatreener, tulnukatele ruumi tegemiseks arvati EMi meeskonnast välja Nikolai Modin Jõhvist ja Hardo Becker Tartust. Koondise külalisliikmed olid treeningulaagris prioriteetsed kujud, põlisasukad jäid varju.
Juri Moskaljov baaside lepingu ja vägede sissetoomisega ei leppinud: «EMile eelnenud poksiliidu koosolekul ütlesin Kalev Kallole, et käivad jutud, nagu arvataks Eesti koondisse Vene poksijad, ja seda ei tohiks lubada. Kallo vastas, et seda saab teha juhul, kui head poksijad astuvad Eesti õppeasutustesse. Samal ajal tegeles Boriss Malinovski Vene poksijate värbamisega.»
Boriss Malinovski on Eesti Poksiliidu kohtunikekogu esimees ja mõistis ringis õigust ka juunioride EMil Tallinnas.
Euroopa meistrivõistluste avatseremoonial kandis treeneritest Eesti koondise dressi vaid Viktor Volkov. Teised Eesti koondislaste eest hoolt kandvad treenerid, keda oli neli, jäid sellest aust ilma.
Sellist EMi ei tahtnud Juri Moskaljov küsib oma kirjas:
«Miks oli vaja Tallinnale EMi, kui poksijuhid teadsid suurepäraselt, et Eesti koondis on seekord nõrk? Eesti koondise tugevdamist Venemaa poksijatega treenerite nõukogu isegi ei arutanud.
Kõigest oli näha, et Kalev Kallo sülitas meie riigi aule ja näitas kogu Euroopale, kuidas must mäng käib.»
Moskaljov väidab, et Kallo diktaatorlik käitumine surub alla paljude treenerite ja klubijuhtide tahte ega lase poksil Eestis areneda. Protesti märgiks lahkusid poksiliidu juhatuse koosolekult, kus arutati meeskonna valmisolekut eri vanuseklasside Euroopa meistrivõistlusteks, koondiste treenerid Aleksandr Jegorov, Mihhail ja Juri Moskaljov, Vassili Panov, juhatuse liikmed Aleksandr Baranov ja Heiki Johannes.
Poksiliidu peasekretär Darja Saar, Boriss Malinovski abikaasa, kes ei oma sportlikku eriharidust, on kinnitatud atesteerimiskomisjoni juhiks. «Kuidas sellest aru saada?» küsib Moskaljov.
Narva poksiklubide ühendus osutas korduvalt Kallo tähelepanu negatiivsetele
ilmingutele Malinovski ja Saare tegevuses.
Selle peale öelnud Kalev Kallo Heiki Johannesele, et Eesti poks ei kaota midagi, kui Eestis pole Narva poksiklubi Mere ja Paemurru spordiklubi.
Aga just narvalane Maksim Vilde sai ainsa Eesti poksijana EMil medali. Juri
Moskaljov, kes seotud poksiga juba 56 aastat, on Euroopa noorte meistrivõistluste medalini aidanud kuus Eesti poksijat.
Moskaljov ennustab: «Kui nii edasi läheb, kerkib küsimus, kas Eestil on üldse vaja treenereid ja klubisid. Ilmselt formeeritakse Eesti koondis ka edaspidi poksijatega teistest riikidest.»
Õige mees. Narvalane Maksim Vilde (paremal) poksis juunioride Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas hasartselt, tehniliselt hästi ja tulemuslikult – pronksmedal kinnitab seda.