| |
|
 |
Robijärve metsloomade turvakodu asutaja loomaarst Villem Robi ja tema abikaasa Moonika, kes hoiab käes pesast kukkunud kõrvukrätsu. «Kui ma vaatan neid silmi pööritamas, siis saan aru, et elu on ikka ilus,» õhkab Moonika Robi.
Foto: Lauri Kulpsoo |
|
Metsloomade turvakodu ravib viga saanud väikeloomi ja linde 10.08.2005 00:01Villu Päärt, reporter
Mõlemad reied kipsis, lebab toonekurg aediku põrandal ja laseb noka vahelt kaeblikke nuukseid. Loomaarst Villem Robi üritab murtud jalgadega lindu püsti tõsta, aga lind ei võta jalgu alla.
Tallinna–Tartu maanteel Laevas autole ette jäänud kurg toodi Jõgevamaal Rääbisel asuvasse metsloomade turvakodusse laupäeval. «Kolmas päev, võiksid juba seista,» loeb mees kurele sõnu peale. «Kuni lootust, seni võitleme.»
Imelised paranemised
Kolmandat aastat peab Robi koos abikaasa Moonikaga metsloomade turvakodu. Selle kure liigikaaslased, kes suve turvakodus veetnud, teevad juba maja ümber proovilende. On lootust, et sügisel lendavad nad parves lõunasse. Kui intensiivravipalatis lamavast linnust septembriks äralendajat ei saa, peab ta jääma Rääbisele talvekorterisse.
«Meil on seitse vabakäigutoonekurge,» räägib Moonika Robi. Kurgedele meeldib kompostihunnik, sealt saavad nad kord päevas räimi, öösiti plagistavad hunniku otsas. Heinamaa mutid, hiired ja teod lastakse nokast alla.
Veidi kehvemas seisus kured on oma jalakipside ja tiivalahastega linnuaias. See on praeguseks ainus, mis turvakodust valmis.
Peagi algab kitsede ja rebaste aedade ehitus, nende ümber tuleb veel eraldi aedik, kus loom peab inimeselt abi saamisest võõrduma. «Meie eesmärk on viga saanud loomad ja linnud tagasi loodusse saata,» märgib Villem Robi.
Haige maksaga siilid
Tagasisidet selle ettevõtmise edukuse kohta on üsna napilt – kurgesid enam ei rõngastata.
Robide kodus kasvanud rebasepoeg, kes elas üle kaks halvatust ja kes pere kassiga mängides vaid roomata suutis, lasti pärast kosumist loodusesse.
«Tal jäid x-jalad, üht selliste jalgadega rebast olen siin lähikonnas näinud,» ütles Villem Robi.
Tänavu turvakodusse sattunud siilid on kõik olnud nii kehvas seisus, et nende elu pole õnnestunud päästa.
Loomade neerud ja maksad on olnud täiesti läbi, seetõttu oletavad turvakodu pidajad, et looduses peab olema liikvel mingi mürk, mis siilide tervist laostab.
Linnuaias on vabadust ootamas kaks Mustvees koolimaja katuselt alla kukkunud kajakapoega, kes peagi Peipsi äärde pääsevad.
Pääsupoegadega on lihtsam, neid saab sokutada teiste pääsukeste pesadesse, sest pääsukesed ei oska poegi lugeda ja võtavad kasulapsed omaks.
Hättasattunud loomadel käivad Robid ise autoga järel. Ühel päeval sai sõidetud 800 kilomeetrit, et kõik abivajajad kokku koguda. Nii on Moonika Robi pidanud autos vajutama äkkpidurit, kui luik otsustas kõrval istmel tiivad laiali ajada. Teed sai jätkata, kui ühe käega luike paitada ja teisega rooli keerata.
Hoolimatud autojuhid
Loomaarstiharidusega Villem Robi hakkas haigeid metsloomi koju tooma 1990ndate lõpus, kui ta töötas Elistvere loomapargis.
Nüüd on tema kodust saanud turvakodu, mis võtab vastu Tartu-, Jõgeva- ja Virumaal viga saanud loomi ja linde. Teine samasugune turvakodu on Nigulas, seal võetakse vastu ka karusid, kelle hoidmiseks pole Rääbisel tingimusi.
«Vahel arvab mõni, et milleks pingutada, see on ju looduslik valik. Kui rekka sõidab kurel jalad alt, siis see küll looduslik valik pole,» ütleb Villem Robi.
Tema abikaasa on toimuvast ahastuses. Lindudest ja loomadest sõidetakse pidurdamata üle, korjused jäävad teele vedelema. Ärakukkunud küljepeeglit minnakse otsima, õnnetu lind jäetakse teele.
«Kui see nii jätkub, tulevad kured autosid nokkadega taguma. Nad ei saa seda kauem taluda,» ütleb ta.
Samal hetkel heliseb Villem Robi mobiiltelefon – helistajaks autojuht, kes Jõgevamaal toonekure alla ajanud, linnul on jalg murdunud. «Läheb tööks,» kiirustab mees linnule abi andma.
Uudised
VE: metsloomade-lindude turvakodu
Foto: Lauri Kulpsoo
Metsloomade turvakodu ravib viga saanud väikeloomi ja linde 10.08.2005 00:01Villu Päärt, reporter
Tallinna–Tartu maanteel Laevas autole ette jäänud kurg toodi Jõgevamaal Rääbisel asuvasse metsloomade turvakodusse laupäeval. «Kolmas päev, võiksid juba seista,» loeb mees kurele sõnu peale. «Kuni lootust, seni võitleme.»
Imelised paranemised
Kolmandat aastat peab Robi koos abikaasa Moonikaga metsloomade turvakodu. Selle kure liigikaaslased, kes suve turvakodus veetnud, teevad juba maja ümber proovilende. On lootust, et sügisel lendavad nad parves lõunasse. Kui intensiivravipalatis lamavast linnust septembriks äralendajat ei saa, peab ta jääma Rääbisele talvekorterisse.
«Meil on seitse vabakäigutoonekurge,» räägib Moonika Robi. Kurgedele meeldib kompostihunnik, sealt saavad nad kord päevas räimi, öösiti plagistavad hunniku otsas. Heinamaa mutid, hiired ja teod lastakse nokast alla.
Veidi kehvemas seisus kured on oma jalakipside ja tiivalahastega linnuaias. See on praeguseks ainus, mis turvakodust valmis.
Peagi algab kitsede ja rebaste aedade ehitus, nende ümber tuleb veel eraldi aedik, kus loom peab inimeselt abi saamisest võõrduma. «Meie eesmärk on viga saanud loomad ja linnud tagasi loodusse saata,» märgib Villem Robi.
Haige maksaga siilid
Tagasisidet selle ettevõtmise edukuse kohta on üsna napilt – kurgesid enam ei rõngastata.
Robide kodus kasvanud rebasepoeg, kes elas üle kaks halvatust ja kes pere kassiga mängides vaid roomata suutis, lasti pärast kosumist loodusesse.
«Tal jäid x-jalad, üht selliste jalgadega rebast olen siin lähikonnas näinud,» ütles Villem Robi.
Tänavu turvakodusse sattunud siilid on kõik olnud nii kehvas seisus, et nende elu pole õnnestunud päästa.
Loomade neerud ja maksad on olnud täiesti läbi, seetõttu oletavad turvakodu pidajad, et looduses peab olema liikvel mingi mürk, mis siilide tervist laostab.
Linnuaias on vabadust ootamas kaks Mustvees koolimaja katuselt alla kukkunud kajakapoega, kes peagi Peipsi äärde pääsevad.
Pääsupoegadega on lihtsam, neid saab sokutada teiste pääsukeste pesadesse, sest pääsukesed ei oska poegi lugeda ja võtavad kasulapsed omaks.
Hättasattunud loomadel käivad Robid ise autoga järel. Ühel päeval sai sõidetud 800 kilomeetrit, et kõik abivajajad kokku koguda. Nii on Moonika Robi pidanud autos vajutama äkkpidurit, kui luik otsustas kõrval istmel tiivad laiali ajada. Teed sai jätkata, kui ühe käega luike paitada ja teisega rooli keerata.
Hoolimatud autojuhid
Loomaarstiharidusega Villem Robi hakkas haigeid metsloomi koju tooma 1990ndate lõpus, kui ta töötas Elistvere loomapargis.
Nüüd on tema kodust saanud turvakodu, mis võtab vastu Tartu-, Jõgeva- ja Virumaal viga saanud loomi ja linde. Teine samasugune turvakodu on Nigulas, seal võetakse vastu ka karusid, kelle hoidmiseks pole Rääbisel tingimusi.
«Vahel arvab mõni, et milleks pingutada, see on ju looduslik valik. Kui rekka sõidab kurel jalad alt, siis see küll looduslik valik pole,» ütleb Villem Robi.
Tema abikaasa on toimuvast ahastuses. Lindudest ja loomadest sõidetakse pidurdamata üle, korjused jäävad teele vedelema. Ärakukkunud küljepeeglit minnakse otsima, õnnetu lind jäetakse teele.
«Kui see nii jätkub, tulevad kured autosid nokkadega taguma. Nad ei saa seda kauem taluda,» ütleb ta.
Samal hetkel heliseb Villem Robi mobiiltelefon – helistajaks autojuht, kes Jõgevamaal toonekure alla ajanud, linnul on jalg murdunud. «Läheb tööks,» kiirustab mees linnule abi andma.