|
 |
|
| Eile lõunal saabusid seiklejad tagasi matka alguspunkti Pärnusse. Kes ületab finiðijoone esimesena? Vasakult: Eric, Bert, Mihkel. |
|
Eile lõppes kolme seikleja matk kajakkidega ümber Eesti, ring tehti peale 29 päevaga, ühe päeva veetis matkasellide seltsis Päevalehe ajakirjanik.
Ühinen seiklejatega enne nende matka lõppu reede pärastlõunal. Kohtumise ajaks on kolmel ümber Eesti matkajal – Eric Hintsil, Mihkel Sagaril ja Bert Rähnil – seljataga üle üheksasaja kilomeetri, millest sel päeval on aerutatud 53. Mehed kiidavad esimest ilusat ilma ja naeravad, et kogu matka vältel on ilm olnud nendega jõhker – ükskõik mis suunas nad pole ka liikunud, tuul on ikka võtnud nõuks neile vastu puhuda.
Pikk päev seljataga, ei istu mehed isegi söömise ajaks õieti maha: äkki tuleb uni peale. Aga tuleb minna veel edasi! Kajakkidesse ja aerudele. Mina istun kajakis esimest korda elus.
12 kilomeetri järel loetakse päevateekond lõppenuks ja otsustatakse randuda Varemurrus. Kadakapõõsastikust saab kiiresti omapärane kuivatusrest.
Eric küsib, kui mitu kilomeetrit ja tundi on veel jäänud. Mihkel võtab Eesti atlase, lappab lehekülgi, mõõdab, arvutab ja teatab, et finisÐini Pärnus on jäänud 55 kilomeetrit ja 41 tundi. “Oleme graafikus,” tõdeb Bert.
Õhtune toidutegemine käib ilmselgelt sisseharjunud moel. Priimus üles, pott peale, makaronid pehmeks. Poti juures istub Bert. Siis tuleb Mihkel kastmekarpidega ja segab roa kokku.
Lõbusast tujust hoolimata on märgata meeste väsimust. Pärast sööki jäädakse vaikseks, istutakse pool tunnikest ja kell üheksa kobitakse telki magama. “Eile istusime isegi kaua, sest teie olite külalised,” tunnistab Bert järgmisel päeval.
Ka laupäeva hommikut alustatakse vara: kell neli on äratus ja kuus ärasõit. Äratuseks kostab Berdi vapper lauluhääl.
“Alates Tallinna lahest ei ole meie elu käinud selle järgi, kas on öö või päev, vaid kui mitu meetrit sekundis puhub tuul,” räägib Bert. Nii kui märgatakse tuule raugemist, hüpatakse paati ja – merele.
Iga paari-kolme sõidutunni järel tehakse puhkepaus. Keskpäevaks, kui läbitud on 23 kilomeetrit, on mul käed hellad ja õlad kanged. Mehed nimetavad päeva “lebotamiseks”.
Lõuna jääb vahele. Ilm on nii ilus, et mehed ei raatsi supi valmistamiseks aega raisata. Kiiresti võileivad keresse ja edasi! Järsku avastatakse, et tuul on pöördunud ja puhub nüüd tagant. Ericu nägu läheb rõõmust särama, kui ta teatab, et nüüd läheb purjetamiseks. Igal seiklejal on tilluke punane ja kolmnurkne puri, mis püüab piisavalt tuult, et kajakki edasi kanda.
Liu ööbimiskohas istub Eric mõtlikult kajaki kõrval. “Kahju, et läbi saab,” ütleb ta äkki.
Jätan seiklejad ja sõidan tagasi Tallinna. Seltskonda ootab veel ees tavalisest pikem uneaeg ning viimased 17 kilomeetrit lahe otseületust Pärnu jahisadamani, kust ka ümber Eesti matkamist alustati.
Pühapäeva pärastlõunal helistan ja uurin, kuidas kohale jõuti. Päev oli olnud matka kõige kergem ja sadamasse jõuti täpselt, seal juba ootavate sõprade rõõmuks.
Kuu aega kestnud matka katsumused ja tipphetked
Seikleja.com giidid Bert, Eric ja Mihkel tegid 29 päevaga meresüstade ehk kajakkidega Eestile vastupäeva ringi peale. Alustati Pärnust, kuni Viljandi järveni sõideti mööda jõgesid vastuvoolu. Peaaegu kogu matka jooksul puhus vastutuul.
•• Kõige pikem päevane läbisõit oli Emajõel, kui sõideti Võrtsjärvest Tartuni kokku 70 kilomeetrit. Pikim päevane läbisõit merel – 65 kilomeetrit – oli viimasel reedel, kui aerutati Rohukülast Varemurrusse.
•• Kõige külmem oli seiklejatel kahtlemata Peipsil, kus jää polnud veel läinud. Vees hulpivad jäätükid jahutasid õhku, sadas peenikest külma vihma.
•• Kõige raskem päev on igaühel oma: kellel üksteise järel üllatanud kärestikud Pärnu jões vastuvoolu sõites või kopratammidest risustatud Raudna jõe läbimine, kel Peipsi külmus või terviserike merel.
•• Ümberminekuid oli üks, matka teisel päeval. Pärnu jõe kärestikus jäi Berdi aer paadi alla kinni ja see ta ümber ajaski.
•• Kõige mõttetum päev – puhkepäev Tallinnas, mil mindi kodudesse, sest ilmateade lubas tormi. Tegelikult puhus tuul lubatud 17 meetri asemel ühe meetri sekundis. Tormivangis oldi kõige pikemalt Aegnal, kust ei saadud kaks päeva minema.
•• Kõige toredamad on matkajate sõnul olnud kohtumised kohalikega. Naerdes meenutati maast ja ilmast rääkivat külameest Raudna jõe ääres, Toila sadamavahti ja Hugot Aegna saarel. M.T.
|
Uudised
VE: kajakk – ümber-Eesti-aerutajate alus
29 päevaga aerutades ümber Eesti
Merike Teder, 23.05.2005
Eile lõppes kolme seikleja matk kajakkidega ümber Eesti, ring tehti peale 29 päevaga, ühe päeva veetis matkasellide seltsis Päevalehe ajakirjanik.
Ühinen seiklejatega enne nende matka lõppu reede pärastlõunal. Kohtumise ajaks on kolmel ümber Eesti matkajal – Eric Hintsil, Mihkel Sagaril ja Bert Rähnil – seljataga üle üheksasaja kilomeetri, millest sel päeval on aerutatud 53. Mehed kiidavad esimest ilusat ilma ja naeravad, et kogu matka vältel on ilm olnud nendega jõhker – ükskõik mis suunas nad pole ka liikunud, tuul on ikka võtnud nõuks neile vastu puhuda.
Pikk päev seljataga, ei istu mehed isegi söömise ajaks õieti maha: äkki tuleb uni peale. Aga tuleb minna veel edasi! Kajakkidesse ja aerudele. Mina istun kajakis esimest korda elus.
12 kilomeetri järel loetakse päevateekond lõppenuks ja otsustatakse randuda Varemurrus. Kadakapõõsastikust saab kiiresti omapärane kuivatusrest.
Eric küsib, kui mitu kilomeetrit ja tundi on veel jäänud. Mihkel võtab Eesti atlase, lappab lehekülgi, mõõdab, arvutab ja teatab, et finisÐini Pärnus on jäänud 55 kilomeetrit ja 41 tundi. “Oleme graafikus,” tõdeb Bert.
Õhtune toidutegemine käib ilmselgelt sisseharjunud moel. Priimus üles, pott peale, makaronid pehmeks. Poti juures istub Bert. Siis tuleb Mihkel kastmekarpidega ja segab roa kokku.
Lõbusast tujust hoolimata on märgata meeste väsimust. Pärast sööki jäädakse vaikseks, istutakse pool tunnikest ja kell üheksa kobitakse telki magama. “Eile istusime isegi kaua, sest teie olite külalised,” tunnistab Bert järgmisel päeval.
Ka laupäeva hommikut alustatakse vara: kell neli on äratus ja kuus ärasõit. Äratuseks kostab Berdi vapper lauluhääl.
“Alates Tallinna lahest ei ole meie elu käinud selle järgi, kas on öö või päev, vaid kui mitu meetrit sekundis puhub tuul,” räägib Bert. Nii kui märgatakse tuule raugemist, hüpatakse paati ja – merele.
Iga paari-kolme sõidutunni järel tehakse puhkepaus. Keskpäevaks, kui läbitud on 23 kilomeetrit, on mul käed hellad ja õlad kanged. Mehed nimetavad päeva “lebotamiseks”.
Lõuna jääb vahele. Ilm on nii ilus, et mehed ei raatsi supi valmistamiseks aega raisata. Kiiresti võileivad keresse ja edasi! Järsku avastatakse, et tuul on pöördunud ja puhub nüüd tagant. Ericu nägu läheb rõõmust särama, kui ta teatab, et nüüd läheb purjetamiseks. Igal seiklejal on tilluke punane ja kolmnurkne puri, mis püüab piisavalt tuult, et kajakki edasi kanda.
Liu ööbimiskohas istub Eric mõtlikult kajaki kõrval. “Kahju, et läbi saab,” ütleb ta äkki.
Jätan seiklejad ja sõidan tagasi Tallinna. Seltskonda ootab veel ees tavalisest pikem uneaeg ning viimased 17 kilomeetrit lahe otseületust Pärnu jahisadamani, kust ka ümber Eesti matkamist alustati.
Pühapäeva pärastlõunal helistan ja uurin, kuidas kohale jõuti. Päev oli olnud matka kõige kergem ja sadamasse jõuti täpselt, seal juba ootavate sõprade rõõmuks.
Kuu aega kestnud matka katsumused ja tipphetked
Seikleja.com giidid Bert, Eric ja Mihkel tegid 29 päevaga meresüstade ehk kajakkidega Eestile vastupäeva ringi peale. Alustati Pärnust, kuni Viljandi järveni sõideti mööda jõgesid vastuvoolu. Peaaegu kogu matka jooksul puhus vastutuul.
•• Kõige pikem päevane läbisõit oli Emajõel, kui sõideti Võrtsjärvest Tartuni kokku 70 kilomeetrit. Pikim päevane läbisõit merel – 65 kilomeetrit – oli viimasel reedel, kui aerutati Rohukülast Varemurrusse.
•• Kõige külmem oli seiklejatel kahtlemata Peipsil, kus jää polnud veel läinud. Vees hulpivad jäätükid jahutasid õhku, sadas peenikest külma vihma.
•• Kõige raskem päev on igaühel oma: kellel üksteise järel üllatanud kärestikud Pärnu jões vastuvoolu sõites või kopratammidest risustatud Raudna jõe läbimine, kel Peipsi külmus või terviserike merel.
•• Ümberminekuid oli üks, matka teisel päeval. Pärnu jõe kärestikus jäi Berdi aer paadi alla kinni ja see ta ümber ajaski.
•• Kõige mõttetum päev – puhkepäev Tallinnas, mil mindi kodudesse, sest ilmateade lubas tormi. Tegelikult puhus tuul lubatud 17 meetri asemel ühe meetri sekundis. Tormivangis oldi kõige pikemalt Aegnal, kust ei saadud kaks päeva minema.
•• Kõige toredamad on matkajate sõnul olnud kohtumised kohalikega. Naerdes meenutati maast ja ilmast rääkivat külameest Raudna jõe ääres, Toila sadamavahti ja Hugot Aegna saarel. M.T.