Hr. Arnold Rüütel
Eesti Vabariigi President
Avalik kiri
Austatud härra President
Võttes eelduseks Laurence J. Peteri väite, et igal ametikohal on kalduvus minna töötaja kätte, kes on oma kohustuste täitmiseks ebakompetentne ja töö teevad ära töötajad, kes ei ole veel oma ebakompetentsuse tasandit saavutanud, võtsime endale julguse pöörduda Teie poole.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poliitikud on juba pikemat aega ette valmistanud piirilepet, kuid endiselt puudub nii avalikkusel kui ka otsustajatel endil selgus selles, millele tegelikult alla kavatsetakse kirjutada.
Viimaseks näiteks otsustajate erimeelsustest on 22. veebruaril 2005.a. üleriigilistes lehtedes avaldatud intervjuu Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšoviga, kus viimane väidab, et 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel sõlmitud ning meie järjepidevuse aluseks loetav “Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel” ei kehti Vene poole jaoks juba aastast 1940.
Seega on kõrge poliitiku suust kõlanud Vene Föderatsiooni ametlik seisukoht, et nende jaoks on tühine ka rahulepingu Artikkel I, mis ütleb: “Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord”.
Seeläbi tunnistab Venemaa tegelikult Eesti Vabariigi okupeerimist 1940.a. kuna sõjasolev riik ei saa ju ometi vabatahtlikult teise riigiga liituda, kuid samas tähendab see tõdemust, et Vabadussõda jätkub ning Venemaa arvates ei ole rahu ametlikult kunagi sõlmitud.
Olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni arusaamine Vabadussõja lõppemisest on sedavõrd erinev, ei ole mõeldav sõlmida piirilepingut kuna eeltoodust johtuvalt võimaldab sõlmitav leping ääretult erinevaid kaugeleulatuva mõjuga tõlgendusi.
Nii on piirileping Vene Föderatsiooni ametlikku seisukohta arvestades vaid kahepoolne rindejoone mahamärkimine kaardil, mida võib olukorrale vastavalt teise poole kahjuks muuta. See ei haakuks aga Eesti Vabariigi ametliku seisukohaga, mille kohaselt plaanitavat piirilepet peetakse rahuaja riigipiiri sätestavaks välislepinguks.
Võib-olla oleks ka Eestile kasulik võtta omaks Venemaa seisukoht – märkida hetkel maha Eesti Vabariigi territooriumile nihkunud rindejoon ning jätkata võitlust rindejoone õgvendamise nimel Eesti Vabariigi tegelike piirideni? Kindlasti ei ole aga võimalik kiirustades sõlmida piirilepingut seni, kuni pole selge isegi see, kas me oleme Vene Föderatsiooniga sõjas või mitte. Antud juhul oleks sõlmitav piirileping Venemaa poolt vaadatuna võrreldav välislepinguga, mil nimeks kapitulatsiooniakt.
Mõistagi on tegu vaid väga üldise mõttekäiguga Eesti Vabariigi kindlustamiseks, kuid eestlane olemisega kaasnegu eelkõige kohustus kaitsta oma riiki.
Head eelseisvat Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva soovides
Margus Lepa
Nõmme Raadio
info@nommeraadio.ee, 24.02.2005 12:56
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Lepa, Margus – näitleja
Hr. Arnold Rüütel
Eesti Vabariigi President
Avalik kiri
Austatud härra President
Võttes eelduseks Laurence J. Peteri väite, et igal ametikohal on kalduvus minna töötaja kätte, kes on oma kohustuste täitmiseks ebakompetentne ja töö teevad ära töötajad, kes ei ole veel oma ebakompetentsuse tasandit saavutanud, võtsime endale julguse pöörduda Teie poole.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poliitikud on juba pikemat aega ette valmistanud piirilepet, kuid endiselt puudub nii avalikkusel kui ka otsustajatel endil selgus selles, millele tegelikult alla kavatsetakse kirjutada.
Viimaseks näiteks otsustajate erimeelsustest on 22. veebruaril 2005.a. üleriigilistes lehtedes avaldatud intervjuu Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kossatšoviga, kus viimane väidab, et 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi vahel sõlmitud ning meie järjepidevuse aluseks loetav “Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel” ei kehti Vene poole jaoks juba aastast 1940.
Seega on kõrge poliitiku suust kõlanud Vene Föderatsiooni ametlik seisukoht, et nende jaoks on tühine ka rahulepingu Artikkel I, mis ütleb: “Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord”.
Seeläbi tunnistab Venemaa tegelikult Eesti Vabariigi okupeerimist 1940.a. kuna sõjasolev riik ei saa ju ometi vabatahtlikult teise riigiga liituda, kuid samas tähendab see tõdemust, et Vabadussõda jätkub ning Venemaa arvates ei ole rahu ametlikult kunagi sõlmitud.
Olukorras, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni arusaamine Vabadussõja lõppemisest on sedavõrd erinev, ei ole mõeldav sõlmida piirilepingut kuna eeltoodust johtuvalt võimaldab sõlmitav leping ääretult erinevaid kaugeleulatuva mõjuga tõlgendusi.
Nii on piirileping Vene Föderatsiooni ametlikku seisukohta arvestades vaid kahepoolne rindejoone mahamärkimine kaardil, mida võib olukorrale vastavalt teise poole kahjuks muuta. See ei haakuks aga Eesti Vabariigi ametliku seisukohaga, mille kohaselt plaanitavat piirilepet peetakse rahuaja riigipiiri sätestavaks välislepinguks.
Võib-olla oleks ka Eestile kasulik võtta omaks Venemaa seisukoht – märkida hetkel maha Eesti Vabariigi territooriumile nihkunud rindejoon ning jätkata võitlust rindejoone õgvendamise nimel Eesti Vabariigi tegelike piirideni? Kindlasti ei ole aga võimalik kiirustades sõlmida piirilepingut seni, kuni pole selge isegi see, kas me oleme Vene Föderatsiooniga sõjas või mitte. Antud juhul oleks sõlmitav piirileping Venemaa poolt vaadatuna võrreldav välislepinguga, mil nimeks kapitulatsiooniakt.
Mõistagi on tegu vaid väga üldise mõttekäiguga Eesti Vabariigi kindlustamiseks, kuid eestlane olemisega kaasnegu eelkõige kohustus kaitsta oma riiki.
Head eelseisvat Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva soovides
Margus Lepa
Nõmme Raadio
info@nommeraadio.ee, 24.02.2005 12:56