Eestis on leitud 69 HIV-positiivset doonorit 20.02.2005 11:52BNS
Eestis on aastate jooksul avastatud 69 HIV-positiivset verd andma tulnud doonorit, kelle seas on nii tudengeid kui tööl käivaid inimesi.
«Nad on kõik kindla elukohaga õppivad või töötavad täiesti tavalised inimesed,» ütles BNSile Põhja-Eesti verekeskuse juhataja kohusetäitja Tatjana Plahhova. «Narkomaanid ega asotsiaalid verd andmas ei käi.»
Plahhova sõnul avastati esimene HIV-positiivne Eestis 1994. aastal. Siis oli mitu aastat vaikust ning järgmine nakatunu tuvastati 1998. aastal.
Eelmisel aastal avastati HIVi doonoriverest 11 korral. Kõige enam leiti HIV-kandjaid doonoreid aga 2002. aastal, mil neid oli 27.
Verekeskuse töötajate sõnul teatatakse doonoritele nakkusest alati neljasilmavestlusel vastava spetsialistiga ning kõik halvast uudisest teada saanud on lahkunud majast omal jalal, kaasas saatekiri edasisteks protseduurideks.
Enamik HIV-positiivsetest doonoritest on Tallinna või Ida-Virumaa verekeskuses käinud 18-24-aastased noored, kellele on uudis oma HIV-positiivsusest tulnud ootamatult.
Näiteks imestas verekeskuse spetsialistide sõnul üks noormees, et kuidas ta selle küll sai, kui suhtleb ainult korralike tüdrukutega.
«Kõige hullem ongi see, et riskigrupp on kadumas. HIV ei ole enam narkomaanide, prostituutide või mingi vanusegrupi probleem,» lausus BNSile Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaan.
Plaani sõnul on verekeskuse jaoks noored nakatunud doonorid topeltprobleem, sest just see vanusegrupp on verekeskuste suurim sihtrühm, mille hulgast püütakse värvata uusi doonoreid.
Doonorluse spetsialistid panevad inimestele südamele, et enne doonoriks tulemist peaks tõsiselt järele mõtlema ning silme eest läbi laskma oma viimase aja seksuaalsuhted ning elustiili. Kui on väikegi kahtlus, tasuks pigem tulemata jätta.
«Vastutavad ei ole ainult verekeskuse töötajad, vaid ka verd andvad inimesed ise,» leiavad verekeskuse töötajad. Plahhova sõnul on mais jõustuvas vereseaduses vastutus oma vere puhtuse eest määratletud ka doonori käest allkirja võtmisega.
HIV on leitud doonorite verest enne selle kasutamist ning seni pole Eestis keegi HIV-nakkust doonorivere ülekandel saanud.
Kõigi doonorite veri kontrollitakse verekeskuses hoolikalt üle ning uurimata verest tehtud preparaate välja ei anta, kinnitas BNSile Põhja-Eesti verekeskuse kvaliteedikontrolli osakonna juhataja Ave Lellep.
Lellepi sõnul on Eestis kasutusel igati kvaliteetsed vere testimise süsteemid. Näiteks uuritakse 2003. aasta sügisest peale verd nii HIV-antikehade kui ka HIV-antigeeni suhtes. Viimane peaks HIVi olemasolu veres tuvastama juba kaks nädalat pärast nakatumist.
Siiski tõdevad verespetsialistid, et kuigi vere ohutusele saab anda 99,9-protsendilise garantii, võib alati jääda risk, et inimene on nakatunud viimase kahe nädala jooksul enne vere andmist, mil testid nakatumist veel ei näita.
Samas kinnitavad spetsialistid, et viiruse hulk on sel ajal veres madal ning nakkuse ülekandumise tõenäosus väga väike.
Lellep rõhutas, et seni on HIV-nakkus leitud põhiliselt esmaste või mitteregulaarsete doonorite verest, kes ei ole eelneva kolme kuu jooksul verd andmas käinud.
«Veri on ja jääb alati ohtlikuks bioloogiliseks materjaliks,» lisas Lellep. Plahhova sõnul on doonorivere ohutuse tagamisel mitu etappi, millest viimasena peaks arst tõsiselt kaaluma, kas võõra vere ülekanne patsiendile on ikka vajalik.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: HIV-positiivsed doonorid
Eestis on leitud 69 HIV-positiivset doonorit 20.02.2005 11:52BNS
«Nad on kõik kindla elukohaga õppivad või töötavad täiesti tavalised inimesed,» ütles BNSile Põhja-Eesti verekeskuse juhataja kohusetäitja Tatjana Plahhova. «Narkomaanid ega asotsiaalid verd andmas ei käi.»
Plahhova sõnul avastati esimene HIV-positiivne Eestis 1994. aastal. Siis oli mitu aastat vaikust ning järgmine nakatunu tuvastati 1998. aastal.
Eelmisel aastal avastati HIVi doonoriverest 11 korral. Kõige enam leiti HIV-kandjaid doonoreid aga 2002. aastal, mil neid oli 27.
Verekeskuse töötajate sõnul teatatakse doonoritele nakkusest alati neljasilmavestlusel vastava spetsialistiga ning kõik halvast uudisest teada saanud on lahkunud majast omal jalal, kaasas saatekiri edasisteks protseduurideks.
Enamik HIV-positiivsetest doonoritest on Tallinna või Ida-Virumaa verekeskuses käinud 18-24-aastased noored, kellele on uudis oma HIV-positiivsusest tulnud ootamatult.
Näiteks imestas verekeskuse spetsialistide sõnul üks noormees, et kuidas ta selle küll sai, kui suhtleb ainult korralike tüdrukutega.
«Kõige hullem ongi see, et riskigrupp on kadumas. HIV ei ole enam narkomaanide, prostituutide või mingi vanusegrupi probleem,» lausus BNSile Põhja-Eesti verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaan.
Plaani sõnul on verekeskuse jaoks noored nakatunud doonorid topeltprobleem, sest just see vanusegrupp on verekeskuste suurim sihtrühm, mille hulgast püütakse värvata uusi doonoreid.
Doonorluse spetsialistid panevad inimestele südamele, et enne doonoriks tulemist peaks tõsiselt järele mõtlema ning silme eest läbi laskma oma viimase aja seksuaalsuhted ning elustiili. Kui on väikegi kahtlus, tasuks pigem tulemata jätta.
«Vastutavad ei ole ainult verekeskuse töötajad, vaid ka verd andvad inimesed ise,» leiavad verekeskuse töötajad. Plahhova sõnul on mais jõustuvas vereseaduses vastutus oma vere puhtuse eest määratletud ka doonori käest allkirja võtmisega.
HIV on leitud doonorite verest enne selle kasutamist ning seni pole Eestis keegi HIV-nakkust doonorivere ülekandel saanud.
Kõigi doonorite veri kontrollitakse verekeskuses hoolikalt üle ning uurimata verest tehtud preparaate välja ei anta, kinnitas BNSile Põhja-Eesti verekeskuse kvaliteedikontrolli osakonna juhataja Ave Lellep.
Lellepi sõnul on Eestis kasutusel igati kvaliteetsed vere testimise süsteemid. Näiteks uuritakse 2003. aasta sügisest peale verd nii HIV-antikehade kui ka HIV-antigeeni suhtes. Viimane peaks HIVi olemasolu veres tuvastama juba kaks nädalat pärast nakatumist.
Siiski tõdevad verespetsialistid, et kuigi vere ohutusele saab anda 99,9-protsendilise garantii, võib alati jääda risk, et inimene on nakatunud viimase kahe nädala jooksul enne vere andmist, mil testid nakatumist veel ei näita.
Samas kinnitavad spetsialistid, et viiruse hulk on sel ajal veres madal ning nakkuse ülekandumise tõenäosus väga väike.
Lellep rõhutas, et seni on HIV-nakkus leitud põhiliselt esmaste või mitteregulaarsete doonorite verest, kes ei ole eelneva kolme kuu jooksul verd andmas käinud.
«Veri on ja jääb alati ohtlikuks bioloogiliseks materjaliks,» lisas Lellep. Plahhova sõnul on doonorivere ohutuse tagamisel mitu etappi, millest viimasena peaks arst tõsiselt kaaluma, kas võõra vere ülekanne patsiendile on ikka vajalik.