E-valimine võib saada tõelise tuleproovi sügisel
01.02.2005Henrik Roonemaa, juhataja asetäitja
Rasmus Kagge, reporter
Eestis saab võib-olla juba tänavu sügisel kohalikel valimistel anda oma hääle ka interneti teel, sest pühapäeval lõppenud e-valimiste test vabadussamba rahvahääletusel tõestas süsteemi töökindlust ja turvalisust.
«Sügisel e-valimisi rakendada poleks mingi probleem,» ütles Vabariigi Valimiskomisjoni e-valimiste projektijuht Tarvi Martens. «Pilootprojekt täitis täielikult oma eesmärgi. Süsteemi koormus oli umbes üks protsent, nii et ka suurem valijate hulk ei tekita probleemi.»
Kogenematud ründajad
Samuti ei olnud valimissüsteemile Martensi sõnul ühtegi tõsist rünnakut. «Mitte mingit ohtu ei olnud, ainult algajate ründed,» rääkis ta. «Kui inimene käib pangamaja uksi logistamas ja proovib neid lahti saada, siis ma ei teagi, kuidas seda nimetada.»
Selle nädala jooksul esitab valimiskomisjonile oma aruande ka riigi poolt palgatud ekspert, kelle ülesandeks oli süsteemist auke leida. Enne aruande üleandmist ei soovinud ta selle sisu aga kommenteerida.
IT Kolledži õppejõud Linnar Viik ütles, et rahvaküsitlusega tõestasid e-hääletuse tegijad, et tehniliselt on see võimalik ja turvaline ning võtsid sellega kriitikutelt ära võimaluse öelda, et e-valimised on midagi võimatut.
«Järgmine küsimus on see, kas poliitikud ja valimiskomisjon leiavad e-hääletuse vajaliku olevat,» lausus Viik. «Praegu on aeg poliitiliseks debatiks, kus saab keskenduda valimistele kui kaasamisele ja võrdsete võimaluste ja tingimuste loomisele kõigile inimestele.»
Enamik Eesti poliitilisi jõude on e-valimiste poolt ja seega võib Riigikogu vastava seaduse enne sügisesi valimisi ka vastu võtta. E-valimiste poolt on Res Publica, Reformierakond, Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ehk kokku kolm neljandikku Riigikogu liikmeist. Samuti on sügisel e-valimiste korraldamine kirjas praeguses koalitsioonilepingus.
«See on hea vahend, et inimesed hakkaksid tähtsate otsuste tegemisest osa võtma,» ütles Riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler. «See võimaldab tõsta ka nende inimeste aktiivsust, kes täna valimispunkti ei astu.»
Sama meelt oli Sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar. «Iga osalev valija on meile ju tähtis,» lausus ta.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp rääkis, et Keskerakond on põhimõtteliselt e-valimiste poolt. «Tehniliselt on võimalus olemas, kuid analüüs ei ütle, kas ta annab midagi sotsioloogiliselt juurde või on tegemist mingi valimiskorraldusliku eputisega,» ütles ta. «Küsimus on selgelt sotsioloogiline.»
Isamaaliitlasest Riigikogu liige Tõnis Lukas ütles, et kuna testimine näitas, et tehniliselt on süsteem valmis, siis võiks kohalikel valimistel seda kasutada küll.
E-hääletuse vastu on endiselt Rahvaliit, kes on oma vastuseisu e-hääletamisele kuulutanud juba selle idee algusest saadik.
«Meie arvates ei lähe see kokku põhiseaduses ettenähtud ühetaoliste valimiste põhimõttega,» ütles Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. «See loob selged eelised inimestele, kellel on kodus eelkõige arvuti ja ID-kaardi lugeja. Kui enamik eestimaalasi peab siis tuult, külma ja tormi trotsides ikka valimisjaoskonda minema, siis nemad istuvad rahulikult oma soojas kodus ja ajavad asja joonde arvuti taga tugitoolis istudes.»
Alliku sõnul on raske tagada ka hääletuse salajasust, sest kui kabiinis hääletamisel jälgivad mitmed vaatlejad, et inimene on seal üksi, siis e-valimiste momendil võib hääletaja selja taga seista inimene, kes on selle nupuvajutuse eest võib olla maksnud.
Rahvaliiduga nõustub ka Riigikogu sotsiaalliberaalide saadikurühma juht Peeter Kreitzberg, kes nimetas e-valimisi tormakaks revolutsiooniks.
Teadlane kahtleb
Kuigi poliitikute enamus näib seda pooldavat, peab Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet siiski sügisel e-valimiste toimumise võimalust viiekümneprotsendiliseks.
«Küllalt palju poliitilisi jõude suhtub e-valimistesse ikka teatava skepsise või hirmuga ja tahaks seda edasi lükata,» rääkis ta. «Ja ma ei näe piisavalt tugevat huviliste hulka, kes sellele vastu hakkaks. E-valimisi on poliitiliste argumentidega lihtne rünnata, on võimalik, et see lastakse puhtalt poliitilistel põhjustel põhja.»
Praeguseks on Eestis välja antud ligi 700 000 ID-kaarti, kuid arvutiga kaarti kasutanute ehk potentsiaalsete e-hääletajate hulk on umbes 12 000.
Uudised
VE: e-valimine
E-valimine võib saada tõelise tuleproovi sügisel
01.02.2005Henrik Roonemaa, juhataja asetäitja
Rasmus Kagge, reporter
«Sügisel e-valimisi rakendada poleks mingi probleem,» ütles Vabariigi Valimiskomisjoni e-valimiste projektijuht Tarvi Martens. «Pilootprojekt täitis täielikult oma eesmärgi. Süsteemi koormus oli umbes üks protsent, nii et ka suurem valijate hulk ei tekita probleemi.»
Kogenematud ründajad
Samuti ei olnud valimissüsteemile Martensi sõnul ühtegi tõsist rünnakut. «Mitte mingit ohtu ei olnud, ainult algajate ründed,» rääkis ta. «Kui inimene käib pangamaja uksi logistamas ja proovib neid lahti saada, siis ma ei teagi, kuidas seda nimetada.»
Selle nädala jooksul esitab valimiskomisjonile oma aruande ka riigi poolt palgatud ekspert, kelle ülesandeks oli süsteemist auke leida. Enne aruande üleandmist ei soovinud ta selle sisu aga kommenteerida.
IT Kolledži õppejõud Linnar Viik ütles, et rahvaküsitlusega tõestasid e-hääletuse tegijad, et tehniliselt on see võimalik ja turvaline ning võtsid sellega kriitikutelt ära võimaluse öelda, et e-valimised on midagi võimatut.
«Järgmine küsimus on see, kas poliitikud ja valimiskomisjon leiavad e-hääletuse vajaliku olevat,» lausus Viik. «Praegu on aeg poliitiliseks debatiks, kus saab keskenduda valimistele kui kaasamisele ja võrdsete võimaluste ja tingimuste loomisele kõigile inimestele.»
Enamik Eesti poliitilisi jõude on e-valimiste poolt ja seega võib Riigikogu vastava seaduse enne sügisesi valimisi ka vastu võtta. E-valimiste poolt on Res Publica, Reformierakond, Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ehk kokku kolm neljandikku Riigikogu liikmeist. Samuti on sügisel e-valimiste korraldamine kirjas praeguses koalitsioonilepingus.
«See on hea vahend, et inimesed hakkaksid tähtsate otsuste tegemisest osa võtma,» ütles Riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler. «See võimaldab tõsta ka nende inimeste aktiivsust, kes täna valimispunkti ei astu.»
Sama meelt oli Sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar. «Iga osalev valija on meile ju tähtis,» lausus ta.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp rääkis, et Keskerakond on põhimõtteliselt e-valimiste poolt. «Tehniliselt on võimalus olemas, kuid analüüs ei ütle, kas ta annab midagi sotsioloogiliselt juurde või on tegemist mingi valimiskorraldusliku eputisega,» ütles ta. «Küsimus on selgelt sotsioloogiline.»
Isamaaliitlasest Riigikogu liige Tõnis Lukas ütles, et kuna testimine näitas, et tehniliselt on süsteem valmis, siis võiks kohalikel valimistel seda kasutada küll.
E-hääletuse vastu on endiselt Rahvaliit, kes on oma vastuseisu e-hääletamisele kuulutanud juba selle idee algusest saadik.
«Meie arvates ei lähe see kokku põhiseaduses ettenähtud ühetaoliste valimiste põhimõttega,» ütles Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. «See loob selged eelised inimestele, kellel on kodus eelkõige arvuti ja ID-kaardi lugeja. Kui enamik eestimaalasi peab siis tuult, külma ja tormi trotsides ikka valimisjaoskonda minema, siis nemad istuvad rahulikult oma soojas kodus ja ajavad asja joonde arvuti taga tugitoolis istudes.»
Alliku sõnul on raske tagada ka hääletuse salajasust, sest kui kabiinis hääletamisel jälgivad mitmed vaatlejad, et inimene on seal üksi, siis e-valimiste momendil võib hääletaja selja taga seista inimene, kes on selle nupuvajutuse eest võib olla maksnud.
Rahvaliiduga nõustub ka Riigikogu sotsiaalliberaalide saadikurühma juht Peeter Kreitzberg, kes nimetas e-valimisi tormakaks revolutsiooniks.
Teadlane kahtleb
Kuigi poliitikute enamus näib seda pooldavat, peab Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet siiski sügisel e-valimiste toimumise võimalust viiekümneprotsendiliseks.
«Küllalt palju poliitilisi jõude suhtub e-valimistesse ikka teatava skepsise või hirmuga ja tahaks seda edasi lükata,» rääkis ta. «Ja ma ei näe piisavalt tugevat huviliste hulka, kes sellele vastu hakkaks. E-valimisi on poliitiliste argumentidega lihtne rünnata, on võimalik, et see lastakse puhtalt poliitilistel põhjustel põhja.»
Praeguseks on Eestis välja antud ligi 700 000 ID-kaarti, kuid arvutiga kaarti kasutanute ehk potentsiaalsete e-hääletajate hulk on umbes 12 000.