Hugo Sturm sündis 14. augustil 1891 aastal Kaarepere vallas Jõgevamaal. Hugo Sturmi ema oli tõenäoliselt saksa paruni juures teenijaks. Kodune viinatootmine lubas perekonnal varuda raha ja osta 120 hektarit põllumaad koos metsaga.
Hugo Sturm osales mõlemas ilmasõjas ja oli tuntud kui vapper sõjamees. Vastavalt suguvõsas levinud pärimusele autasustati teda teenete eest Esimeses ilmasõjas Georgi ristiga. Vabadussõja lõi Hugo Sturm kaasa Kuperjanovi partisanisalgas ning teda on autasustatud Vabadusristiga. 1944 aastal võitles Hugo Sturm Eesti vabaduse eest metsavennana, mistõttu mõisteti 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Peale Stalini surma vabanes ennetähtaegselt 1956 aastal ja elas kuni oma elu lõpuni Jõgeval oma tütre juures. Püsivat töökohta peale Siberist tagasitulekut ei omanud.
Hugo Sturm oli abielus. Tema abikaasa, lätlanna Julie-Ermiine Kigurs, oli pärit jõukast Riias elavast perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi (on praeguseks surnud), Juta (elab Jõgeval), Lea (praeguseks surnud), Kaie (elab Kauksis) ja Malle (elab Jõgeval).
Hugo Sturm alustas oma aktiivset kunstitegevust 1957 aastal ning see jätkus püsivalt kuni 1978 aastani. Tema loomingu hulka kuulub hulgaliselt naivistlikkus stiilis puutöid ja õlimaale. Suurima kunstilise aktiivsuse periood oli 1978 aastal, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm aastatel kokku 1972 kuni 1978, kusjuures suurim arv õlimaale – üheksa – on aga dateeritud aastast 1976.
Hugo Sturm on osalenud isetegevuskunstnike näitustel, olles ka pärjatud mõnede näituste laureaadiks. Personaalseid näitusi pole tema töödest kunagi koostatud. Oma töödes kasutas Hugo Sturm tihti eesti rahvuseepose Kalevipoeg ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis rüütatuna sümbolitesse, leidsid väljenduse tema kunstis. Ärksa inimesena oskas Hugo Sturm lisaks kõigele muule väljendusrikkalt kirjutada ja suurepärase kõnemehena esineda.
Hugo Sturmi kunstiline anne on edasi kandunud tema kahele tütrele – Leale ja Kaiele. Professionaalseks kunstnikuks kujunes Lea-Tutti Livshits, kes lõpetas Tartu Kunstimuuseumi kunstikursused. Ta sai Ida-Virumaal laialdaselt tuntuks oma akvarellmaalidega . Lisaks on ta tuntud originaalse suuna – stohhatüüpia – loojana graafikas. Teaduslik analüüs näitab, et stohhatüüpiad kuuluvad oma olemuselt fraktaalse kunsti valdkonda, kuid mis erinevalt arvutigraafikast, on teostatud akvarellvärvidega paberil. Lea-Tutti Livshits suri 1999 aastal Kohtla-Järvel ja on maetud Tartusse.
Hugo Sturm suri 24. detsembril 1979 aastal ja on maetud Sturmide perekalmistule Palamusel.
Vladlen Livshits,
Kohtla-Järvel, 30. jaanuar 2005
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Sturm, Hugo – kunstnik-naivist
Hugo Sturm sündis 14. augustil 1891 aastal Kaarepere vallas Jõgevamaal. Hugo Sturmi ema oli tõenäoliselt saksa paruni juures teenijaks. Kodune viinatootmine lubas perekonnal varuda raha ja osta 120 hektarit põllumaad koos metsaga.
Hugo Sturm osales mõlemas ilmasõjas ja oli tuntud kui vapper sõjamees. Vastavalt suguvõsas levinud pärimusele autasustati teda teenete eest Esimeses ilmasõjas Georgi ristiga. Vabadussõja lõi Hugo Sturm kaasa Kuperjanovi partisanisalgas ning teda on autasustatud Vabadusristiga. 1944 aastal võitles Hugo Sturm Eesti vabaduse eest metsavennana, mistõttu mõisteti 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Peale Stalini surma vabanes ennetähtaegselt 1956 aastal ja elas kuni oma elu lõpuni Jõgeval oma tütre juures. Püsivat töökohta peale Siberist tagasitulekut ei omanud.
Hugo Sturm oli abielus. Tema abikaasa, lätlanna Julie-Ermiine Kigurs, oli pärit jõukast Riias elavast perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi (on praeguseks surnud), Juta (elab Jõgeval), Lea (praeguseks surnud), Kaie (elab Kauksis) ja Malle (elab Jõgeval).
Hugo Sturm alustas oma aktiivset kunstitegevust 1957 aastal ning see jätkus püsivalt kuni 1978 aastani. Tema loomingu hulka kuulub hulgaliselt naivistlikkus stiilis puutöid ja õlimaale. Suurima kunstilise aktiivsuse periood oli 1978 aastal, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm aastatel kokku 1972 kuni 1978, kusjuures suurim arv õlimaale – üheksa – on aga dateeritud aastast 1976.
Hugo Sturm on osalenud isetegevuskunstnike näitustel, olles ka pärjatud mõnede näituste laureaadiks. Personaalseid näitusi pole tema töödest kunagi koostatud. Oma töödes kasutas Hugo Sturm tihti eesti rahvuseepose Kalevipoeg ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis rüütatuna sümbolitesse, leidsid väljenduse tema kunstis. Ärksa inimesena oskas Hugo Sturm lisaks kõigele muule väljendusrikkalt kirjutada ja suurepärase kõnemehena esineda.
Hugo Sturmi kunstiline anne on edasi kandunud tema kahele tütrele – Leale ja Kaiele. Professionaalseks kunstnikuks kujunes Lea-Tutti Livshits, kes lõpetas Tartu Kunstimuuseumi kunstikursused. Ta sai Ida-Virumaal laialdaselt tuntuks oma akvarellmaalidega . Lisaks on ta tuntud originaalse suuna – stohhatüüpia – loojana graafikas. Teaduslik analüüs näitab, et stohhatüüpiad kuuluvad oma olemuselt fraktaalse kunsti valdkonda, kuid mis erinevalt arvutigraafikast, on teostatud akvarellvärvidega paberil. Lea-Tutti Livshits suri 1999 aastal Kohtla-Järvel ja on maetud Tartusse.
Hugo Sturm suri 24. detsembril 1979 aastal ja on maetud Sturmide perekalmistule Palamusel.
Vladlen Livshits,
Kohtla-Järvel, 30. jaanuar 2005