 Kolm naissõdurit unistavad ajast, mil saab seeliku selga tõmmata ja kontsadel käia.
|
 |
|
Ehkki reamees Ruth Tiik kohtub poolautomaatse vintpüssiga M-14 esimest korda, ei nõua selle käsitsemine temalt väga suurt pingutust.
Foto: RAIGO PAJULA |
|
Eestimaa eri otstest pärit Ruth Tiik, Alice Pulk ja Anastassia Gritðenko astusid üksik-vahipataljoni aega teenima läinud aasta oktoobris.
Esimene noorteaeg, mil ka kasarmutes liiguti peamiselt jooksusammul, on tütarlaste jaoks läbi ning nad on vastassoo keskel end kehtestada suutnud. Vähemalt enamjaolt.
“Õpime juhtima ja oleme igaüks ühel päeval ka seersandid,” tutvustab reamees Tiik. Väeosa teabeohvitser Madis Morel lisab muiates, et Eesti kaitseväe terminoloogia on mõnevõrra ðovinistlik: kui inglise keeles tähistab tütarlaste ja poiste staatust ühtne sõna “private”, siis vahipataljoni neiud peavad leppima “reamehe” nimetusega.
Tiik ja Pulk tunnistavad, et noormeestel on õrnemat sugupoolt kamandajana raske aktsepteerida, poksiga tegelenud Gritðenko aga probleemi ei näe. “Minu jaoks sellist asja pole!”
Tassivad poiste varustust
Alice Pulk usub, et määravaks saab ebaloomulik võistlusmoment: nii mõneski füüsilises harjutuses on tütarlapsed sitkemad kui otse arvuti tagant koogutamast kaitseväkke tulnud noorukid. “Rännakutel, mis meil on olnud, viskavad poisid teinekord pildi kotti ja meie tassime nende varustust,” meenutab Ruth Tiik. Ka NATO-testide täitmisel olid tütarlapsed esirinnas.
“Juba siia tulles pidime tegema kõhulihaseid nii, et üks hoidis teise jalgu. Poiss tegi 16, mina 76! Vaatasin, et mis toimub!” kuulutab Tiik. Tüdrukute arvates loeb nende kõrgem motivatsioon: kui naised juba ajateenistusse on tulnud, püüavad nad ka ülesannete kõrgusel püsida.
Hetkel kolme ainukese nais-ajateenija füüsilisele vormile on kaasa aidanud ka kaitseliidu kogemus ning järele proovitud ekstreemspordialad. Peale oma-ette pesuruumi naised muud privaatsust nautida ei saa. Kõik kolm magavad eri tubades, mis on noormeestega ühised. Anastassia voodi on ühe poisi omaga ruumipuudusel kokku lükatud.
“Kui nad linnaloal on, siis lausa ootan neid tagasi,” kinnitab Anastassia kamraadide kohta. “Olen harjunud, et nad peavad kõrval olema.” Tüdrukud kinnitavad, et vendlus on kahepoolne – meessoost ajateenijad ei kipu kuidagi ka kasarmus riietuvat vastassugupoolt piiluma. “Kui sa vormi selga lööd, siis tead, et sa ei vaata kuidagi mehi ja nemad ei vaata sind,” leiab reamees Pulk.
Olukord muutub teiseks vähestel vabadel päevadel: siis on neidudel lausa tung seelikusse riietuda, kontsadel käia, meik teha ja Hollywoodi tantsima minna. Veel tunnevad nad kanget igatsust teatris ja teistel kultuuriüritustel käimise järele.
Kolme kuu jooksul on reamees Pulk, kelle vanavanaisa oli muide kindral, leidnud, et sõdurielu pole siiski naise jaoks. Küll aga võtab ta kaasa eluks vajaliku juhtimiskogemuse. Reamehed GritsÐenko ja Tiik plaanivad aga sõjaväeliini pidi jätkata. “Kui mu isa mind sõjaväkke tõi, ütles ta, et ei uskunud kunagi, et oma tütre sõjaväkke saadab,” muigab Gritðenko, kes kavatseb vahipataljonis seersandiks saada ja noori ajateenijaid käsutada. “Ma juba ei jõua neid tibukesi ära oodata!”
Naistele tuleb palka maksta
|
Uudised
VE: naised Eesti kaitseväes
Sõjavägi paneb naised pingutama
Helen Eelrand
18.01.2005
Foto: RAIGO PAJULA
Eestimaa eri otstest pärit Ruth Tiik, Alice Pulk ja Anastassia Gritðenko astusid üksik-vahipataljoni aega teenima läinud aasta oktoobris.
Esimene noorteaeg, mil ka kasarmutes liiguti peamiselt jooksusammul, on tütarlaste jaoks läbi ning nad on vastassoo keskel end kehtestada suutnud. Vähemalt enamjaolt.
“Õpime juhtima ja oleme igaüks ühel päeval ka seersandid,” tutvustab reamees Tiik. Väeosa teabeohvitser Madis Morel lisab muiates, et Eesti kaitseväe terminoloogia on mõnevõrra ðovinistlik: kui inglise keeles tähistab tütarlaste ja poiste staatust ühtne sõna “private”, siis vahipataljoni neiud peavad leppima “reamehe” nimetusega.
Tiik ja Pulk tunnistavad, et noormeestel on õrnemat sugupoolt kamandajana raske aktsepteerida, poksiga tegelenud Gritðenko aga probleemi ei näe. “Minu jaoks sellist asja pole!”
Tassivad poiste varustust
Alice Pulk usub, et määravaks saab ebaloomulik võistlusmoment: nii mõneski füüsilises harjutuses on tütarlapsed sitkemad kui otse arvuti tagant koogutamast kaitseväkke tulnud noorukid. “Rännakutel, mis meil on olnud, viskavad poisid teinekord pildi kotti ja meie tassime nende varustust,” meenutab Ruth Tiik. Ka NATO-testide täitmisel olid tütarlapsed esirinnas.
“Juba siia tulles pidime tegema kõhulihaseid nii, et üks hoidis teise jalgu. Poiss tegi 16, mina 76! Vaatasin, et mis toimub!” kuulutab Tiik. Tüdrukute arvates loeb nende kõrgem motivatsioon: kui naised juba ajateenistusse on tulnud, püüavad nad ka ülesannete kõrgusel püsida.
Hetkel kolme ainukese nais-ajateenija füüsilisele vormile on kaasa aidanud ka kaitseliidu kogemus ning järele proovitud ekstreemspordialad. Peale oma-ette pesuruumi naised muud privaatsust nautida ei saa. Kõik kolm magavad eri tubades, mis on noormeestega ühised. Anastassia voodi on ühe poisi omaga ruumipuudusel kokku lükatud.
“Kui nad linnaloal on, siis lausa ootan neid tagasi,” kinnitab Anastassia kamraadide kohta. “Olen harjunud, et nad peavad kõrval olema.” Tüdrukud kinnitavad, et vendlus on kahepoolne – meessoost ajateenijad ei kipu kuidagi ka kasarmus riietuvat vastassugupoolt piiluma. “Kui sa vormi selga lööd, siis tead, et sa ei vaata kuidagi mehi ja nemad ei vaata sind,” leiab reamees Pulk.
Olukord muutub teiseks vähestel vabadel päevadel: siis on neidudel lausa tung seelikusse riietuda, kontsadel käia, meik teha ja Hollywoodi tantsima minna. Veel tunnevad nad kanget igatsust teatris ja teistel kultuuriüritustel käimise järele.
Kolme kuu jooksul on reamees Pulk, kelle vanavanaisa oli muide kindral, leidnud, et sõdurielu pole siiski naise jaoks. Küll aga võtab ta kaasa eluks vajaliku juhtimiskogemuse. Reamehed GritsÐenko ja Tiik plaanivad aga sõjaväeliini pidi jätkata. “Kui mu isa mind sõjaväkke tõi, ütles ta, et ei uskunud kunagi, et oma tütre sõjaväkke saadab,” muigab Gritðenko, kes kavatseb vahipataljonis seersandiks saada ja noori ajateenijaid käsutada. “Ma juba ei jõua neid tibukesi ära oodata!”
Naistele tuleb palka maksta