| |
|
 |
Emajõgi on praegu kõige aegade jaanuarikuu rekordtasemel, ähvardades üle ujutada suure osa Tartust.
Foto: Ove Maidla |
|
Järvede ja jõgede veetase ei taha alaneda
17.01.2005 00:01Küllike Rooväli, reporter
Kuigi Tallinna veefirma avas nädalavahetusel veel ühe otsevoolu Mõigu poldri kaudu järvest linna kanalisatsiooni, püsib Ülemiste järve veetase endiselt kõrge.
Ehkki AS Tallinna Vesi esindaja kinnitas, et Ülemiste jätkuvalt kõrge veetase pealinnale ohtu ei kujuta, tuleb sooja ilma ja vihma jätkudes leida järjest uusi võimalusi tõusta ähvardava vee järvest välja laskmiseks. Veefirma töötajad olid rakkes kogu nädalavahetuse, otsides võimalusi veetaseme alandamiseks.
Jõed üle kallaste
AS Tallinna Vesi pressiesindaja Karita Sall ütles, et järvest ööpäevas välja lastava vee kogust suurendati nädalavahetusel umbes veerandi võrra. Kui eelmisel nädalal pumbati Ülemiste ülevoolude ja linnakanalisatsiooni kaudu ööpäevas minema veidi üle 200 000 kuupmeetri vett, siis praegu pumbatakse järvest välja juba 250 000 – 270 000 kuupmeetrit ööpäevas. Et seniste ülevoolude, pumpade ja torude võimsus oli ammendunud, lisati nädalavahetusel kolm ajutist toru.
Reede hommikul oli Ülemiste järve tase 37,03 m üle merepinna. Nädalavahetusel alanes veetase kahe sentimeetri võrra. «Seega ohtu, et järv üle kallaste hakkaks tulema, ei ole, sest Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 37,5 meetrit,» märkis Sall.
Et Ülemiste järv ei võta enam kanalite kaudu vett vastu, on see kõrgeks paisutanud nii Soodla kui ka Paunküla veehoidlate vesikonna jõed. Hädalisi on Pirita, Keila ja Jägala jõgede äärsetes valdades, kus vesi on jõeäärsete majade keldrid üle ujutanud.
Rae vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et üheks põhjuseks, miks Pirita jõe tase tõusis, on ka tormid, mis tõstsid merevett. «Meri ei võta enam jõevett vastu,» märkis Uukkivi. «Ühes kohas Patikal tungis jõgi koguni sängist välja ja läks üle tee.»
Vee alla jäi ka üks jõeäärne puhastusseade, mis on aga seni edasi töötanud.
Uputust sai tunda ka Lagedi vabadusvõitluse muuseum, kus jõevesi ujutas üle madalama ala ning hakkas ringi sõidutama välikäimlat, mis tuli päästmiseks puu külge kinni siduda.
Keldrites on vett mõnelgi pool, Rae vallas on eelkõige kannatada saanud haridusasutuste keldrid. Ka Anija vallas Kehras uputab linna Jägala jõgi, mis on tunginud kohati eramute keldritesse.
Vesi tammi taga
Anija vallavolikogu esimees Tõnis Väli nentis, et seis on kriitiline. Väli rääkis, et kuna Ülemistele minevasse kanalisse enam vett ei lasta, on tõusnud veetase Kehra paberivabriku tammi taga, kus see maju ähvardab. Tammi on küll alla lastud, kuid ka seda ei saa enam teha, siis tuleb uputus tammist allpool, kus asuvad veepuhastussüsteemid. «Meil jääb ainult loota, et sadu lõppeks ja vesi alaneks,» tõdes Väli.
xxx
Samal teemal:
Uudised
VE: Järvede ja jõgede veetase ei taha alaneda
Foto: Ove Maidla
Järvede ja jõgede veetase ei taha alaneda
Kuigi Tallinna veefirma avas nädalavahetusel veel ühe otsevoolu Mõigu poldri kaudu järvest linna kanalisatsiooni, püsib Ülemiste järve veetase endiselt kõrge.
17.01.2005 00:01Küllike Rooväli, reporter
Ehkki AS Tallinna Vesi esindaja kinnitas, et Ülemiste jätkuvalt kõrge veetase pealinnale ohtu ei kujuta, tuleb sooja ilma ja vihma jätkudes leida järjest uusi võimalusi tõusta ähvardava vee järvest välja laskmiseks. Veefirma töötajad olid rakkes kogu nädalavahetuse, otsides võimalusi veetaseme alandamiseks.
Jõed üle kallaste
AS Tallinna Vesi pressiesindaja Karita Sall ütles, et järvest ööpäevas välja lastava vee kogust suurendati nädalavahetusel umbes veerandi võrra. Kui eelmisel nädalal pumbati Ülemiste ülevoolude ja linnakanalisatsiooni kaudu ööpäevas minema veidi üle 200 000 kuupmeetri vett, siis praegu pumbatakse järvest välja juba 250 000 – 270 000 kuupmeetrit ööpäevas. Et seniste ülevoolude, pumpade ja torude võimsus oli ammendunud, lisati nädalavahetusel kolm ajutist toru.
Reede hommikul oli Ülemiste järve tase 37,03 m üle merepinna. Nädalavahetusel alanes veetase kahe sentimeetri võrra. «Seega ohtu, et järv üle kallaste hakkaks tulema, ei ole, sest Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 37,5 meetrit,» märkis Sall.
Et Ülemiste järv ei võta enam kanalite kaudu vett vastu, on see kõrgeks paisutanud nii Soodla kui ka Paunküla veehoidlate vesikonna jõed. Hädalisi on Pirita, Keila ja Jägala jõgede äärsetes valdades, kus vesi on jõeäärsete majade keldrid üle ujutanud.
Rae vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et üheks põhjuseks, miks Pirita jõe tase tõusis, on ka tormid, mis tõstsid merevett. «Meri ei võta enam jõevett vastu,» märkis Uukkivi. «Ühes kohas Patikal tungis jõgi koguni sängist välja ja läks üle tee.»
Vee alla jäi ka üks jõeäärne puhastusseade, mis on aga seni edasi töötanud.
Uputust sai tunda ka Lagedi vabadusvõitluse muuseum, kus jõevesi ujutas üle madalama ala ning hakkas ringi sõidutama välikäimlat, mis tuli päästmiseks puu külge kinni siduda.
Keldrites on vett mõnelgi pool, Rae vallas on eelkõige kannatada saanud haridusasutuste keldrid. Ka Anija vallas Kehras uputab linna Jägala jõgi, mis on tunginud kohati eramute keldritesse.
Vesi tammi taga
Anija vallavolikogu esimees Tõnis Väli nentis, et seis on kriitiline. Väli rääkis, et kuna Ülemistele minevasse kanalisse enam vett ei lasta, on tõusnud veetase Kehra paberivabriku tammi taga, kus see maju ähvardab. Tammi on küll alla lastud, kuid ka seda ei saa enam teha, siis tuleb uputus tammist allpool, kus asuvad veepuhastussüsteemid. «Meil jääb ainult loota, et sadu lõppeks ja vesi alaneks,» tõdes Väli.
xxx
Samal teemal: