| Enesetapjad valivad elust lahkumiseks tulesurma peamiselt siis, kui soovivad pöörata kaasinimeste tähelepanu kas enesele või mõnele globaalsele probleemile.
Psühholoog-nõustaja Merike Sisask Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudist tõdeb SL Õhtulehes, et enesetapu viis võib johtuda isiksuse tüübist.
„Näiteks võib inimene olla tähelepanuotsiv, enesedramatiseerija, tal võib olla mõni väga konkreetne psüühikahäire või väga konkreetne ere sündmus, mis on tinginud vajaduse väga tähelepanuväärselt enesetapp toime panna. Vahel on soov tõmmata mõnele globaalsele probleemile tähelepanu,” räägib Sisask.
Psühholoogi sõnul on suitsiid alati protsess. „See pole kunagi vaid üks sündmus, mis toimub mingil hetkel. Tal on oma eellugu, hulk riskitegureid. Reeglina see pole nii, et inimesel tuleb see järsku pähe ja teeb selle kohe ka teoks. Ta mõtleb, püüab väljapääsu leida ja siis mingil ajahetkel on nii, et ta väljapääsu enam ei näe. Siis ta teeb selle teoks. Nii et see impulsiivsus lõpus on tegelikult näiline.”
Sisaski sõnul end põlema süütav enesetapja ilmselt sel hetkel valu peale ei mõtle. „Sest siis on hingevalu nii kohutavalt suur, et see füüsiline valu, mis ees ootab, ei hirmuta. Ja miks just uusaastaööl… See on nii ja naa. Jõulude ja uue aasta ajal tundub see üksindus eriti hingemattev. Aga võib-olla ka mõni muu põhjus.”
Balti riigid on enesetappude arvult maailmas esikohal: Eestis läheb igast 100 000 inimesest vabasurma 40, Leedus 42. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis endalt elu võtnud üle 5000 inimese.
|
Uudised
VE: Sisask, Merike – psühholoog-nõustaja enesetapust
4. jaanuar 2005 14:15
Psühholoog-nõustaja Merike Sisask Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudist tõdeb SL Õhtulehes, et enesetapu viis võib johtuda isiksuse tüübist.
„Näiteks võib inimene olla tähelepanuotsiv, enesedramatiseerija, tal võib olla mõni väga konkreetne psüühikahäire või väga konkreetne ere sündmus, mis on tinginud vajaduse väga tähelepanuväärselt enesetapp toime panna. Vahel on soov tõmmata mõnele globaalsele probleemile tähelepanu,” räägib Sisask.
Psühholoogi sõnul on suitsiid alati protsess. „See pole kunagi vaid üks sündmus, mis toimub mingil hetkel. Tal on oma eellugu, hulk riskitegureid. Reeglina see pole nii, et inimesel tuleb see järsku pähe ja teeb selle kohe ka teoks. Ta mõtleb, püüab väljapääsu leida ja siis mingil ajahetkel on nii, et ta väljapääsu enam ei näe. Siis ta teeb selle teoks. Nii et see impulsiivsus lõpus on tegelikult näiline.”
Sisaski sõnul end põlema süütav enesetapja ilmselt sel hetkel valu peale ei mõtle. „Sest siis on hingevalu nii kohutavalt suur, et see füüsiline valu, mis ees ootab, ei hirmuta. Ja miks just uusaastaööl… See on nii ja naa. Jõulude ja uue aasta ajal tundub see üksindus eriti hingemattev. Aga võib-olla ka mõni muu põhjus.”
Balti riigid on enesetappude arvult maailmas esikohal: Eestis läheb igast 100 000 inimesest vabasurma 40, Leedus 42. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis endalt elu võtnud üle 5000 inimese.