 Kaheksa aasta eest leitud väidetavalt varaseimad elu jäljed Maal tuleb ümber hinnata.
|
 |
|
Teadlaste grupp koos eestlase Aivo Leplandiga otsib Isua settekivimeist vanimaid elu jälgi.
Foto: Aivo Lepland |
|
Tõenäoliselt vanimateks elu jälgedeks Maal on peetud 3,87–3,8 miljardi aasta vanuseks hinnatud grafiiditeri, mis leiti Gröönimaalt Akilia saarelt, ning 3,5 miljardi aasta vanuseid fossiile Austraaliast.
Võimalik, et vanimad “vettpidavalt” tõestatud jäljed on siiski vaid 2,7 miljardit aastat vanad.
Vastses mainekas teadusajakirjas Geology väidab eesti teadlane Aivo Lepland koos Prantsusmaa, Rootsi ja USA kolleegidega, et 1996. aastal avalikustatud Akilia uuringute tulemusi pole nende hilisemad detailuuringud suutnud kinnitada.
Aastail 1999–2000 uuris Lepland koos teadusgrupiga, mille liikmena ta Californias San Diegos töötas, apatiidi kristalle ja grafiidi suletisi Isua kivimites Gröönimaal. Vastupidiselt varem arvatule leidsid teadlased, et Isua kivimite grafiiditeradel pole eluga mingit seost. ”See avastus pani meid kahtlema Akilia järeldustes,” teatas Lepland. Kahtluste selgitamiseks asuti uurima ka Akilia apatiidi- ja grafiidileide. ”17 proovist koosnev Akilia kivimite kollektsioon, millega töötasime, sisaldas endas ka proovi, mida 1996. aastal uuriti. Meie suureks üllatuseks ei õnnestunud meil üheski analüüsitud kivimiproovis leida ainsatki grafiidi suletist apatiidi kristallides, ka mitte 1996. aasta uurimuse originaalproovis,” tõdes Lepland.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Arusaamatu tulemus
”Me ei tea, milliste objektide analüüs andis aluse laialt publitseeritud väitele Maa vanimatest elu jälgedest Akilia kivimites, kuid grafiidi suletised apatiidis, millele oli varem viidatud, selleks alust ei anna, kuna neid Akilia kivimites ei esine.”
Praegu Norra geoloogiateenistuses töötav Aivo Lepland on sellegipoolest optimistlik. ”Kuigi viimased uurimistulemused vanimate elu jälgede otsinguil on kummutanud nii mõnegi varasema arusaama, annavad uurimiste käigus saadud kogemused ja väljatöötatud uued biodiagnostika meetodid jätkuvalt alust Gröönimaa
kivimitest elu otsida.”
Kooliõpikutes viidatud väide
•• Arvatavalt orgaanilist päritolu grafiidi leiust Gröönimaal, Akilia saarel teatas 1996. aastal teadusajakiri Nature.
Eriti põnevaks ja ainulaadseks tegi avastuse asjaolu, et neid kivimeid peeti vanimateks seni leitud settekivimiteks – 3,87 miljardi aasta vanusteks. Seega hinnati leiud vanimateks kivimiteks, millesse elu võis oma jälje jätta.
•• 200 kilomeetrit eemal leiduvatest Isua settekivimitest vanusega 3,8 miljardit aastat oli juba varem leitud grafiiti, mille koostis viitas orgaanilisele päritolule. Akilia avastus lükkas elu jälje 70 miljonit aastat ajas kaugemale. Järgnenud kaheksa aasta jooksul on avastusele korduvalt viidatud nii kirjanduses kui ka loodusteaduste õpikutes. T.K.
|
Uudised
VE: Lepland, Aivo – geoloog, elu vanuse uurija
Eesti teadlane seab kahtluse alla teooria elu vanuse kohta Maal
Tuuli Koch
04.01.2005
Foto: Aivo Lepland
Tõenäoliselt vanimateks elu jälgedeks Maal on peetud 3,87–3,8 miljardi aasta vanuseks hinnatud grafiiditeri, mis leiti Gröönimaalt Akilia saarelt, ning 3,5 miljardi aasta vanuseid fossiile Austraaliast.
Võimalik, et vanimad “vettpidavalt” tõestatud jäljed on siiski vaid 2,7 miljardit aastat vanad.
Vastses mainekas teadusajakirjas Geology väidab eesti teadlane Aivo Lepland koos Prantsusmaa, Rootsi ja USA kolleegidega, et 1996. aastal avalikustatud Akilia uuringute tulemusi pole nende hilisemad detailuuringud suutnud kinnitada.
Aastail 1999–2000 uuris Lepland koos teadusgrupiga, mille liikmena ta Californias San Diegos töötas, apatiidi kristalle ja grafiidi suletisi Isua kivimites Gröönimaal. Vastupidiselt varem arvatule leidsid teadlased, et Isua kivimite grafiiditeradel pole eluga mingit seost. ”See avastus pani meid kahtlema Akilia järeldustes,” teatas Lepland. Kahtluste selgitamiseks asuti uurima ka Akilia apatiidi- ja grafiidileide. ”17 proovist koosnev Akilia kivimite kollektsioon, millega töötasime, sisaldas endas ka proovi, mida 1996. aastal uuriti. Meie suureks üllatuseks ei õnnestunud meil üheski analüüsitud kivimiproovis leida ainsatki grafiidi suletist apatiidi kristallides, ka mitte 1996. aasta uurimuse originaalproovis,” tõdes Lepland.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT>
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT>
Arusaamatu tulemus
”Me ei tea, milliste objektide analüüs andis aluse laialt publitseeritud väitele Maa vanimatest elu jälgedest Akilia kivimites, kuid grafiidi suletised apatiidis, millele oli varem viidatud, selleks alust ei anna, kuna neid Akilia kivimites ei esine.”
Praegu Norra geoloogiateenistuses töötav Aivo Lepland on sellegipoolest optimistlik. ”Kuigi viimased uurimistulemused vanimate elu jälgede otsinguil on kummutanud nii mõnegi varasema arusaama, annavad uurimiste käigus saadud kogemused ja väljatöötatud uued biodiagnostika meetodid jätkuvalt alust Gröönimaa
kivimitest elu otsida.”
Kooliõpikutes viidatud väide
•• Arvatavalt orgaanilist päritolu grafiidi leiust Gröönimaal, Akilia saarel teatas 1996. aastal teadusajakiri Nature.
Eriti põnevaks ja ainulaadseks tegi avastuse asjaolu, et neid kivimeid peeti vanimateks seni leitud settekivimiteks – 3,87 miljardi aasta vanusteks. Seega hinnati leiud vanimateks kivimiteks, millesse elu võis oma jälje jätta.
•• 200 kilomeetrit eemal leiduvatest Isua settekivimitest vanusega 3,8 miljardit aastat oli juba varem leitud grafiiti, mille koostis viitas orgaanilisele päritolule. Akilia avastus lükkas elu jälje 70 miljonit aastat ajas kaugemale. Järgnenud kaheksa aasta jooksul on avastusele korduvalt viidatud nii kirjanduses kui ka loodusteaduste õpikutes. T.K.