Wõru Teataja 80 aastat tagasi (dets.1924)
Wõrumaalt. Hurmist.
Sügistööd väljas on lõpetatud. Maakünniga jõudsid suurem osa põllumehi päris lõpule ja maa on kevadeks kõik ülesküntud. Nüüd on hoolega asutud linade harimisele, seda enam, et praegu linad kaunis heas hinnas (vist ei ole linahindade langemist ka tulevikus karta, sest väljamaal on nõudmine linade järele suur. Toim.) Raskusi teeb linaharijatele see asjaolu, et paljudel puuduvad rehetoad, kus linu kuivatada ja nõnda veavad mitu talu oma linavarred naabri tallu, kus rehi olemas. Linad on tänavu kiule head, paremad, mis pärit varasemast külvist.
Kalapüük kohalikust jõgedest on moodi läinud. Igal õhtul näed jõe ääres kalu-reid tulelontidega uitamas. Kas nad ka midagi saavad, on küsitav. Kalurite mee-litajaks on peaasjalikult “ forelli” kalad (rahva keeles “eherused”). Need on väärtusliselt üheks paremaks kalasordiks, mida , meie kodumaal leida. Elavad ainult allika vees. Meie jões oli neid ka varem kaunis rohkesti, kuid nüüd on nad siit pea kadumas. “Wõru Teataja” nr.130 ; 1.12.1924.a.
Elekter Rõuges.
Rõuge võib nii mõnegi teise Võrumaa valla ees uhke olla, sest seal särab paljudes taludes uusima aja modärnim valgustus – elekter. Uuema aja tehnika tüürib küll samm-sammult elektri üldistamisele, kuid meil on see valgustus valdades ikkagi luksus asjaks. Praegu töötavad Rõuges korraga kolm elektrijaama, kus-juures kõikide jõuallikaks on vesi. Esimene jaam asub Ala-Rõuge veskis, mille omanik suure püsivusega, peale tulekahju, kus veski ja kogu sisseseade tuleroaks langes, endises ulatuses ja sisseseadega jälle üles ehitas. See elektrijaam annab voolu Ala-Rõuge ümbrusele. Teine jaam on mehaanik Johansoni ettevõttel ehitatud , asub “Ööbiku orus” ja siit saavad valgustuse Tindi küla ja 5-6 õpeaast. Algkool. Kolmas jaam on Tindi külas ettevõtja Lanenbeki poolt ehitatud. Selle jaama vool läheb suuremalt jaolt väljapoole Rõuget, kuna ka ümbruskond siit valgust saab. Pimedail öil paistavad heledad tuled suurepäraliselt, just nagu mõnes linnas. Wilding. “Wõru Teataja” nr.133 ; 9.12.1924.a.
Küttematerjali puudus linnas.
Linna puuladus lõppesid vanad tagavarad juba kuu aega tagasi otsa. Linnavalitsus on ümbruskonna metsadest (Tsoorust, Vastseliinast ja mujalt) puid otsinud, kuid halva tee tõttu ei saa neid kohale vedada. Eraisikud, kel hobused küll olemas, ei võta isegi kõigekõrgema hinna eest puid vedada. Kõige selle tõttu on linnavalitsus linna puudega varustamises raskes seisukorras. Palju puid nõuab eriti elektrijaam, tarvitades ligi kolm sülda puid päevas. Et elektrijaama seismajäämist ära hoida, on linna hobustega püütud hädakustutuseks metsast vedada ja on neid maakonnavalitsusest ja koolidest laenatud. Kuid ka viimaste tagavarad hakkavad kokku kuivama. Samuti on linna vaeste puudega varustamine raske, kuna neile aasta jooksul umbes 100 sülda puid tuleb välja jagada. Linna asutused ja koolid nõuavad osa. Kui lähemal ajal lund ei tule, et reeteed saada, siis satub linn küttematerjali poolest päris kriitilisesse seisukorda. Wõru Teataja nr.134 ; 11.12.1924.
Uus laat Mõnistes.
Et Mõniste maakonnalinnast ja alevikest kaugel asub ja senini seal peetud laadad küllalt elavad on olnud, lubas Maakonnavalitsus sellekohase Mõniste vallanõukogu palve tagajärjel iga aasta 2.mail Mõniste vallamaja juures laata pidada. Wõru Teataja nr.135 ; 15.12.1924.a
Toetus kehvematele õpilastele.
Juba varem määras maakonnavalitsus töö- ja hoolekandeministeeriumist saadud saabastest 30 paari väljajagamiseks linna algkoolides õppivatele linna ümbrusest olevatele kehvematele õpilastele. Nüüd määrati samaks otstarbeks veel 20 paari. Saapad antakse välja tasuta, saajatel tuleb asuda ainult veokulusid 22 marka paari pealt. “Wõru Teataja” nr. 136 ;18.12.1924.a.
Lohakas postitalitus Sõmmerpalu postiagentuuris.
Mitu korda on ajalehe veergudel korratust postitalitusest Sõmmerpalu posti agentuuris kirjutatud, kuid paranemist pole näha. 9.dets. saatis kohalik vallakohus kaks kirja, mis kaunis rutulised , valla postimehega postipanemiseks, kes need seal raamatuga, kuhu kirjad sisse olid kantud, äraandnud. Kuid ametnik ei olnud vaevaks võtnud kirja raamatu vahelt välja võtta ja saatiski nad tagasi. Niisamuti posti sorteerimisega. Ei mõõdu peaaegu ühtegi postipäeva, mil vallamajasse võõrast posti ei saadeta, olgugi, et saadustele selge adres peale kirjuta-tud. Nüüd , kus ainult kaks valda, s.o. Kärgula ja Sõmmerpalu vallad nim. postiasutusega posti vahetavad, peaks töö vähesuse tõttu posti sorteerimine täiesti korralik olema. “Wõru Teataja” nr.137 ; 20.12.1924.a.
Rebasekasvatus Haanjas.
Siinsel veski möldril, läks korda suvel metsast kinni püüda kolm rebase poega. Õnnelik leidja viis loomakesed kodu ja hakkas neid omal käel kasvatama. Esialgu andis neile toiduks vareseid ja nüüd toidab neid vana hobuse lihaga. Loomad on suureks kasvanud , näevad rammusad ja prisked välja. Kuub on reinuvaderitel ilus. Jõuluks oodati lund ja hääd saani teed, kuid selle vastu hakkas vihma sadama ja läks seegi lumi ära, mis maas oli. (Reinuvaderite meeleolu jälgides olla märgata, et ka neile lumeta jõulud meelt mööda ei ole.) “Wõru Teataja “ nr.138 ; 23.12.1924.a.
Kino Kõllestes.
Kõlleste valla Karaski algkooli hoolekogu poolt toimiti sama kooli juhataja ette-võttel kinoetendus, millest õige elavasti osa võeti. Oli ju sarnane asi maal seni tundmata ja veel imeasjaks paljudele, iseäranis vanematele inimestele. Ja täiesti imestusväärt on ka see, et maal, kus elektrit ega kohast sisseseadet ei ole, asjaga nii kaugele jõuti, et ülesseatud kinoaparaati linna kinodega ühevääriliseks võib lugeda. Kõik see asi on läbi viidud koolijuhataja hr. Puru hoolel ja ettevõttel. Võtku ka teisedki koolijuhatajad ja hoolekogud seda omale eeskujuks. Karaski kool võib õnnelik olla, et ta omale juhataja on valinud, kellel visadust ja püsivust ei puudu ümbruskonna ja kooli kasuks tööd tegemast. Tema juhatusel pani kohalik seltskond mineval aastal mitu pidu toime ja ka käesoleval ajal on 25 liikmeline laulukoor lauluharjutustega algust teinud. Dolf.
KÕIKIDELE MEIE LEHE SÕPRADELE JA TOETAJATELE ÕNNERIKAST UUT AASTAT! “Wõru Teataja”
“Wõru Teataja “ nr. 139 ; 30.12.1924.a.
Vanu “Wõru Teatajaid “ Võrumaa muuseumi kogudest sirvis teadur Arthur Ruusmaa.
Uudised
VE: Wõru Teataja detsembris 1924
Wõru Teataja 80 aastat tagasi (dets.1924)
Wõrumaalt. Hurmist.
Sügistööd väljas on lõpetatud. Maakünniga jõudsid suurem osa põllumehi päris lõpule ja maa on kevadeks kõik ülesküntud. Nüüd on hoolega asutud linade harimisele, seda enam, et praegu linad kaunis heas hinnas (vist ei ole linahindade langemist ka tulevikus karta, sest väljamaal on nõudmine linade järele suur. Toim.) Raskusi teeb linaharijatele see asjaolu, et paljudel puuduvad rehetoad, kus linu kuivatada ja nõnda veavad mitu talu oma linavarred naabri tallu, kus rehi olemas. Linad on tänavu kiule head, paremad, mis pärit varasemast külvist.
Kalapüük kohalikust jõgedest on moodi läinud. Igal õhtul näed jõe ääres kalu-reid tulelontidega uitamas. Kas nad ka midagi saavad, on küsitav. Kalurite mee-litajaks on peaasjalikult “ forelli” kalad (rahva keeles “eherused”). Need on väärtusliselt üheks paremaks kalasordiks, mida , meie kodumaal leida. Elavad ainult allika vees. Meie jões oli neid ka varem kaunis rohkesti, kuid nüüd on nad siit pea kadumas. “Wõru Teataja” nr.130 ; 1.12.1924.a.
Elekter Rõuges.
Rõuge võib nii mõnegi teise Võrumaa valla ees uhke olla, sest seal särab paljudes taludes uusima aja modärnim valgustus – elekter. Uuema aja tehnika tüürib küll samm-sammult elektri üldistamisele, kuid meil on see valgustus valdades ikkagi luksus asjaks. Praegu töötavad Rõuges korraga kolm elektrijaama, kus-juures kõikide jõuallikaks on vesi. Esimene jaam asub Ala-Rõuge veskis, mille omanik suure püsivusega, peale tulekahju, kus veski ja kogu sisseseade tuleroaks langes, endises ulatuses ja sisseseadega jälle üles ehitas. See elektrijaam annab voolu Ala-Rõuge ümbrusele. Teine jaam on mehaanik Johansoni ettevõttel ehitatud , asub “Ööbiku orus” ja siit saavad valgustuse Tindi küla ja 5-6 õpeaast. Algkool. Kolmas jaam on Tindi külas ettevõtja Lanenbeki poolt ehitatud. Selle jaama vool läheb suuremalt jaolt väljapoole Rõuget, kuna ka ümbruskond siit valgust saab. Pimedail öil paistavad heledad tuled suurepäraliselt, just nagu mõnes linnas. Wilding. “Wõru Teataja” nr.133 ; 9.12.1924.a.
Küttematerjali puudus linnas.
Linna puuladus lõppesid vanad tagavarad juba kuu aega tagasi otsa. Linnavalitsus on ümbruskonna metsadest (Tsoorust, Vastseliinast ja mujalt) puid otsinud, kuid halva tee tõttu ei saa neid kohale vedada. Eraisikud, kel hobused küll olemas, ei võta isegi kõigekõrgema hinna eest puid vedada. Kõige selle tõttu on linnavalitsus linna puudega varustamises raskes seisukorras. Palju puid nõuab eriti elektrijaam, tarvitades ligi kolm sülda puid päevas. Et elektrijaama seismajäämist ära hoida, on linna hobustega püütud hädakustutuseks metsast vedada ja on neid maakonnavalitsusest ja koolidest laenatud. Kuid ka viimaste tagavarad hakkavad kokku kuivama. Samuti on linna vaeste puudega varustamine raske, kuna neile aasta jooksul umbes 100 sülda puid tuleb välja jagada. Linna asutused ja koolid nõuavad osa. Kui lähemal ajal lund ei tule, et reeteed saada, siis satub linn küttematerjali poolest päris kriitilisesse seisukorda. Wõru Teataja nr.134 ; 11.12.1924.
Uus laat Mõnistes.
Et Mõniste maakonnalinnast ja alevikest kaugel asub ja senini seal peetud laadad küllalt elavad on olnud, lubas Maakonnavalitsus sellekohase Mõniste vallanõukogu palve tagajärjel iga aasta 2.mail Mõniste vallamaja juures laata pidada. Wõru Teataja nr.135 ; 15.12.1924.a
Toetus kehvematele õpilastele.
Juba varem määras maakonnavalitsus töö- ja hoolekandeministeeriumist saadud saabastest 30 paari väljajagamiseks linna algkoolides õppivatele linna ümbrusest olevatele kehvematele õpilastele. Nüüd määrati samaks otstarbeks veel 20 paari. Saapad antakse välja tasuta, saajatel tuleb asuda ainult veokulusid 22 marka paari pealt. “Wõru Teataja” nr. 136 ;18.12.1924.a.
Lohakas postitalitus Sõmmerpalu postiagentuuris.
Mitu korda on ajalehe veergudel korratust postitalitusest Sõmmerpalu posti agentuuris kirjutatud, kuid paranemist pole näha. 9.dets. saatis kohalik vallakohus kaks kirja, mis kaunis rutulised , valla postimehega postipanemiseks, kes need seal raamatuga, kuhu kirjad sisse olid kantud, äraandnud. Kuid ametnik ei olnud vaevaks võtnud kirja raamatu vahelt välja võtta ja saatiski nad tagasi. Niisamuti posti sorteerimisega. Ei mõõdu peaaegu ühtegi postipäeva, mil vallamajasse võõrast posti ei saadeta, olgugi, et saadustele selge adres peale kirjuta-tud. Nüüd , kus ainult kaks valda, s.o. Kärgula ja Sõmmerpalu vallad nim. postiasutusega posti vahetavad, peaks töö vähesuse tõttu posti sorteerimine täiesti korralik olema. “Wõru Teataja” nr.137 ; 20.12.1924.a.
Rebasekasvatus Haanjas.
Siinsel veski möldril, läks korda suvel metsast kinni püüda kolm rebase poega. Õnnelik leidja viis loomakesed kodu ja hakkas neid omal käel kasvatama. Esialgu andis neile toiduks vareseid ja nüüd toidab neid vana hobuse lihaga. Loomad on suureks kasvanud , näevad rammusad ja prisked välja. Kuub on reinuvaderitel ilus. Jõuluks oodati lund ja hääd saani teed, kuid selle vastu hakkas vihma sadama ja läks seegi lumi ära, mis maas oli. (Reinuvaderite meeleolu jälgides olla märgata, et ka neile lumeta jõulud meelt mööda ei ole.) “Wõru Teataja “ nr.138 ; 23.12.1924.a.
Kino Kõllestes.
Kõlleste valla Karaski algkooli hoolekogu poolt toimiti sama kooli juhataja ette-võttel kinoetendus, millest õige elavasti osa võeti. Oli ju sarnane asi maal seni tundmata ja veel imeasjaks paljudele, iseäranis vanematele inimestele. Ja täiesti imestusväärt on ka see, et maal, kus elektrit ega kohast sisseseadet ei ole, asjaga nii kaugele jõuti, et ülesseatud kinoaparaati linna kinodega ühevääriliseks võib lugeda. Kõik see asi on läbi viidud koolijuhataja hr. Puru hoolel ja ettevõttel. Võtku ka teisedki koolijuhatajad ja hoolekogud seda omale eeskujuks. Karaski kool võib õnnelik olla, et ta omale juhataja on valinud, kellel visadust ja püsivust ei puudu ümbruskonna ja kooli kasuks tööd tegemast. Tema juhatusel pani kohalik seltskond mineval aastal mitu pidu toime ja ka käesoleval ajal on 25 liikmeline laulukoor lauluharjutustega algust teinud. Dolf.
KÕIKIDELE MEIE LEHE SÕPRADELE JA TOETAJATELE ÕNNERIKAST UUT AASTAT! “Wõru Teataja”
“Wõru Teataja “ nr. 139 ; 30.12.1924.a.
Vanu “Wõru Teatajaid “ Võrumaa muuseumi kogudest sirvis teadur Arthur Ruusmaa.