Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimisse suunatakse 360 miljonit.
|
|
|
Saksa sõjavangid 1940. aastate lõpus Tallinna-Leningradi maanteed ehitamas.
Foto: Marko Mumm/Originaalfoto: Eesti Ajaloomuuseum |
|
Järgmisel aastal algava Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimistööde käigus võetakse üles ka teelõik, mille ehitasid omal ajal Tallinna külje alla saksa sõjavangid.
Ajaloolase Robert Nermani sõnul alustati praeguse Tallinna–Narva maantee (tuntud ka kui Peterburi tee – toim) ehitamist 1940. aastate lõpus tollase nõukogude võimu poolt. Teeehitusel kasutati seejuures tööjõuna saksa sõjavange. “Sõjavange kaasati uue betoontee ehitamisse. Siis kandis praegune Peterburi tee Suur-Raevalla tänava nime,” selgitas Nerman.
Ajaloolase sõnul taheti koos uue maantee rajamisega Tallinna sissesõidu juurde ehitada ka n-ö auvärav, kuid selle plaani elluviimiseni siiski ei jõutud. “Võib ainult arvata, millise kujundusega see värav oleks tehtud,” märkis Nerman.
Tema andmetel surid väga paljud saksa sõjavangid Tallinna–Narva maantee alguse ehitamise käigus kurnatuse tõttu. Ka oma raamatus “Lasnamäe ajalugu” kirjutab Nerman: “Et neid (saksa sõjavange – toim) toideti viletsalt, käisid nad 1947. aastal Väo, Priisle ja Iru külas toitu hankimas.”
Veel mõnda aega pärast teelõigu valmimist olevat püsinud teetööde käigus surnud vangide hauad selle sama uue tee ääres, sest kõik surnud maeti sinnasamasse.
Valmis vaid üks osa
“Arvatavasti ei jõudnud saksa vangid seda teed väga pikalt ehitada, valmis tehti vaid üks osa sellest. Mõneks ajaks pärast sakslaste lahkumist tee-ehitamine seiskus, mõne aja pärast ehitustöödega jätkati,” selgitas Nerman, kelle sõnul jäi sõjavangide poolt algust tehtud töö toonaste tööpataljonide kanda.
Nermani hinnangul ehitasid sõjavangid valmis selle osa teest, mis ulatub Sikupillist kuni Sõjamäeni. “Ehk siis ligikaudu tänapäeva Lasnamäe ulatuses.”
Nerman ei osanud öelda, kuidas võiks rõhutada järgmisel aastal rekonstrueerimisele mineva Peterburi tee alguse ajaloolist väärtust.
Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap ütles, et Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimise käigus korrastatakse teelõike Maardu ning Valgejõe vahel.
Muu hulgas kuuluvad tööde käigus üles võtmisele ka betoonplaadid Tallinna külje all, mis sinna sõjavangide poolt ligi 60 aasta eest paigaldati.
Tööde käigus tehakse Peterburi tee erinevatele lõikudele uus konstruktsioon, paigaldatakse uusi muldkehasid ning ehitatakse ka uus Jägala sild.
“Teetööd toimuvad nii, et üks sõidusuund on pidevalt liikluseks avatud,” selgitas Konsap.
Peterburi tee rekonstrueerimine algab Konsapi sõnul praeguste plaanide kohaselt järgmise aasta jaanuaris. Tema sõnul on töödeks ette nähtud ligi 23 miljonit eurot, ehk umbes 360 miljonit krooni. 75 protsenti projekti maksumusest kaetakse seejuures Euroopa Liidu ISPA programmi rahaga.
Peterburi tee rekonstrueerimine peaks valmis olema tuleva aasta lõpuks.
Kuigi Peterburi teel asuva Maardu–Valgejõe vahelise lõigu rekonstrueerimine pidi algsete plaanide kohaselt algama juba 1. novembril, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium siiani rahvusvahelise hanke võitjat välja kuulutanud.
Hankes osales kaks poolt: ühispakkumise esitasid AS Teede REV-2 (kui liiderpartner), AS Talter, AS Aspi ning AS Tref, teise pakkumise tegi Soome firma Skanska Tekra Oy.
Kuigi Eesti ettevõtete ühispakkumine oli enam kui kümme miljonit krooni konkurendi omast väiksem, pole ministeerium võitjat avalikult välja kuulutanud. Samas saatis ministeerium Skanska Tekrale juba tee-ehituse lepingu allkirjastamiseks. AS-i Teede REV-2 juhi Peeter Vilipuu sõnul ootavad ühispakkumise tegijad ministeeriumilt selgitust, miks valiti kahe pakkumise seast parimaks suurema pakkumise tegija.
|
VE: Nerman, Robert – Tallinna-ajaloolane
Sõjavangide ehitatu võetakse üles
Raigo Neudorf
23.12.2004
Foto: Marko Mumm/Originaalfoto: Eesti Ajaloomuuseum
Järgmisel aastal algava Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimistööde käigus võetakse üles ka teelõik, mille ehitasid omal ajal Tallinna külje alla saksa sõjavangid.
Ajaloolase Robert Nermani sõnul alustati praeguse Tallinna–Narva maantee (tuntud ka kui Peterburi tee – toim) ehitamist 1940. aastate lõpus tollase nõukogude võimu poolt. Teeehitusel kasutati seejuures tööjõuna saksa sõjavange. “Sõjavange kaasati uue betoontee ehitamisse. Siis kandis praegune Peterburi tee Suur-Raevalla tänava nime,” selgitas Nerman.
Ajaloolase sõnul taheti koos uue maantee rajamisega Tallinna sissesõidu juurde ehitada ka n-ö auvärav, kuid selle plaani elluviimiseni siiski ei jõutud. “Võib ainult arvata, millise kujundusega see värav oleks tehtud,” märkis Nerman.
Tema andmetel surid väga paljud saksa sõjavangid Tallinna–Narva maantee alguse ehitamise käigus kurnatuse tõttu. Ka oma raamatus “Lasnamäe ajalugu” kirjutab Nerman: “Et neid (saksa sõjavange – toim) toideti viletsalt, käisid nad 1947. aastal Väo, Priisle ja Iru külas toitu hankimas.”
Veel mõnda aega pärast teelõigu valmimist olevat püsinud teetööde käigus surnud vangide hauad selle sama uue tee ääres, sest kõik surnud maeti sinnasamasse.
Valmis vaid üks osa
“Arvatavasti ei jõudnud saksa vangid seda teed väga pikalt ehitada, valmis tehti vaid üks osa sellest. Mõneks ajaks pärast sakslaste lahkumist tee-ehitamine seiskus, mõne aja pärast ehitustöödega jätkati,” selgitas Nerman, kelle sõnul jäi sõjavangide poolt algust tehtud töö toonaste tööpataljonide kanda.
Nermani hinnangul ehitasid sõjavangid valmis selle osa teest, mis ulatub Sikupillist kuni Sõjamäeni. “Ehk siis ligikaudu tänapäeva Lasnamäe ulatuses.”
Nerman ei osanud öelda, kuidas võiks rõhutada järgmisel aastal rekonstrueerimisele mineva Peterburi tee alguse ajaloolist väärtust.
Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap ütles, et Tallinna–Narva maantee rekonstrueerimise käigus korrastatakse teelõike Maardu ning Valgejõe vahel.
Muu hulgas kuuluvad tööde käigus üles võtmisele ka betoonplaadid Tallinna külje all, mis sinna sõjavangide poolt ligi 60 aasta eest paigaldati.
Tööde käigus tehakse Peterburi tee erinevatele lõikudele uus konstruktsioon, paigaldatakse uusi muldkehasid ning ehitatakse ka uus Jägala sild.
“Teetööd toimuvad nii, et üks sõidusuund on pidevalt liikluseks avatud,” selgitas Konsap.
Peterburi tee rekonstrueerimine algab Konsapi sõnul praeguste plaanide kohaselt järgmise aasta jaanuaris. Tema sõnul on töödeks ette nähtud ligi 23 miljonit eurot, ehk umbes 360 miljonit krooni. 75 protsenti projekti maksumusest kaetakse seejuures Euroopa Liidu ISPA programmi rahaga.
Peterburi tee rekonstrueerimine peaks valmis olema tuleva aasta lõpuks.
Kuigi Peterburi teel asuva Maardu–Valgejõe vahelise lõigu rekonstrueerimine pidi algsete plaanide kohaselt algama juba 1. novembril, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium siiani rahvusvahelise hanke võitjat välja kuulutanud.
Hankes osales kaks poolt: ühispakkumise esitasid AS Teede REV-2 (kui liiderpartner), AS Talter, AS Aspi ning AS Tref, teise pakkumise tegi Soome firma Skanska Tekra Oy.
Kuigi Eesti ettevõtete ühispakkumine oli enam kui kümme miljonit krooni konkurendi omast väiksem, pole ministeerium võitjat avalikult välja kuulutanud. Samas saatis ministeerium Skanska Tekrale juba tee-ehituse lepingu allkirjastamiseks. AS-i Teede REV-2 juhi Peeter Vilipuu sõnul ootavad ühispakkumise tegijad ministeeriumilt selgitust, miks valiti kahe pakkumise seast parimaks suurema pakkumise tegija.