Neljakümneviiene naiskoor ja “Misa Tango”
SIRP, 19 november 2004
TA NAISKOORi 45. sünnipäeva kontsert 6. XI Estonias.
Teaduste Akadeemia Naiskoorita (TAN) ei ole me harjunud eesti naiskoorimuusikat ette kujutama. TAN oleks otsekui kogu aeg olnud, andnud paarkümmend kontserti igal hooajal, teinud kaasa suurvormide ettekannetes, osalenud konkurssidel ning saanud seal auhindu. Ka CD-sid on TANi kontol juba kolm, tänavuse sünnipäeva puhul aga valmis neljas, päris oma sooloplaat “Laulu eestvõtja”.
Arvo Ratassepp asutas TANi aastal 1959 ning juhatas seda rohkem kui veerand sajandit. Seejärel käis koori eest üsna lühikese aja jooksul läbi mitmeid dirigente, viimased 14 aastat aga on peadirigendi tööd teinud Merike Toro. Ratassepa-aegses TANis laulis kõrgaegadel 80 – 90 naist, praegu on neid kontsertkoosseisus 40. Koori roll Eesti koorimuusikaelus on aga endiselt suur ja kvaliteet kõrge – saalitäis publikut veendus selles 6. XI Estonia kontserdisaalis.
TAN esitas oma sünnipäevakontserdil mitmekülgse kava alates vanamuusikast kaasaegseni, naiskooriteostele lisaks ka segakoorimuusikat (koos Inseneride Meeskooriga). Eesti laulud on kahtlemata TANi pärisosa ning õnnestusid hästi, esitatud hispaania ballaadid aga jäid karakterilt koorile veidi võõraks. Kontserdi tipp oli kahtlemata Bacalovi “Misa Tango”, mis esitati koos Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ja solistidega.
Argentiina helilooja Luis Bacalov (1933) on tuntud dirigendi, kontsertpianisti ja filmimuusika loojana, kes on töötanud muuhulgas koos Fellini ja Pasoliniga ning võitnud lisaks muudele auhindadele ka Oscari. “Misa Tango” on tema loomingus suhteliselt hiline teos, see kanti esmakordselt ette 1999. aastal Roomas ülestõusmispühade festivalil. Bacalov on traditsioonilisi missatekste tunduvalt lühendanud, et sõnumit universaalsemaks muuta, ning jätnud alles vaid lõigud, mis on ühtmoodi vastuvõetavad nii kristlastele, juutidele kui moslemitele. Tüüpilise lõuna-ameeriklasena kasutab Bacalov aga hispaaniakeelset teksti ning tangorütme, mis huvitaval kombel missa sõnumit pigem tugevdavad. Tegemist on värvikalt kauni muusikaga, mida isegi soomeugrilased ei suuda emotsioonitult esitada, TANi ja Inseneride Meeskoori ettekanne aga oli meeldejääv ning karakteriterohke elamus.
Miks just “Misa Tango”? TANi peadirigent Merike Toro: “Kuulsin “Misa Tango” ettekannet rahvusvahelisel koorifestivalil “Tallinn 2003”, kus seda esitasid Tartu Jaani kiriku kammerkoor ja Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester Lilyan Kaivi juhatusel. Kontserdil oli ka kümme TANi lauljat, kellega kontserdi lõppedes üksteisele otsa vaatasime ja ütlesime: selle teose esitame pooleteise aasta pärast koori sünnipäevakontserdil! Lilyan Kaiv oli nõus meiega töötama, Ants Üleoja võttis oma Inseneride Meeskooriga laulda meeshäälte partiid. Loomulikult tähendas ettekanne poolteist aasta korraldustööd ja lõputut õppimist, aga “Misa Tango” meeldis lauljatele ja selle nimel tehti kõike suure rõõmuga.”
Rõõm oli lavalt nii kuulda kui näha. Nii koorid kui Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester (dirigent Jüri-Ruut Kangur) said teose keeruka rütmiga edukalt hakkama ning tangod ärkasid laval ellu. Suurepäraselt sobisid oma ossa solistid Mati Kõrts ja Merle Silmato, dirigent Lilyan Kaiv juhtis ettekannet loomuliku kergusega. Olulise kõlavärvi lisas üldpilti akordion – väga hea ja karakteritruu esitus Henn Rebaselt! Erksalt ja selgelt joonistusid välja erinevad karakterid ning kontrastid Kyrie ja Agnus Dei vaiksest palvest Sanctus’e ennastunustava juubelduseni.
Eestis pole kuigi palju koore, kes esitaksid omaenda eestvõttel suurvorme, olgu siis koori aastapäeval või muul puhul. Loodetavasti ei jää “Misa Tango” viies ettekanne Eestis viimaseks ning loodetavasti lisandub sellele järgmisi jõukohaseid suurvorme nii TANi kui teiste kooride repertuaari.
Aga Teaduste Akadeemia Naiskoorile veel kord palju õnne!
Kaie Tanner
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: TAN – Teaduste Akadeemia naiskoor
Neljakümneviiene naiskoor ja “Misa Tango”
SIRP, 19 november 2004
TA NAISKOORi 45. sünnipäeva kontsert 6. XI Estonias.
Teaduste Akadeemia Naiskoorita (TAN) ei ole me harjunud eesti naiskoorimuusikat ette kujutama. TAN oleks otsekui kogu aeg olnud, andnud paarkümmend kontserti igal hooajal, teinud kaasa suurvormide ettekannetes, osalenud konkurssidel ning saanud seal auhindu. Ka CD-sid on TANi kontol juba kolm, tänavuse sünnipäeva puhul aga valmis neljas, päris oma sooloplaat “Laulu eestvõtja”.
Arvo Ratassepp asutas TANi aastal 1959 ning juhatas seda rohkem kui veerand sajandit. Seejärel käis koori eest üsna lühikese aja jooksul läbi mitmeid dirigente, viimased 14 aastat aga on peadirigendi tööd teinud Merike Toro. Ratassepa-aegses TANis laulis kõrgaegadel 80 – 90 naist, praegu on neid kontsertkoosseisus 40. Koori roll Eesti koorimuusikaelus on aga endiselt suur ja kvaliteet kõrge – saalitäis publikut veendus selles 6. XI Estonia kontserdisaalis.
TAN esitas oma sünnipäevakontserdil mitmekülgse kava alates vanamuusikast kaasaegseni, naiskooriteostele lisaks ka segakoorimuusikat (koos Inseneride Meeskooriga). Eesti laulud on kahtlemata TANi pärisosa ning õnnestusid hästi, esitatud hispaania ballaadid aga jäid karakterilt koorile veidi võõraks. Kontserdi tipp oli kahtlemata Bacalovi “Misa Tango”, mis esitati koos Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri ja solistidega.
Argentiina helilooja Luis Bacalov (1933) on tuntud dirigendi, kontsertpianisti ja filmimuusika loojana, kes on töötanud muuhulgas koos Fellini ja Pasoliniga ning võitnud lisaks muudele auhindadele ka Oscari. “Misa Tango” on tema loomingus suhteliselt hiline teos, see kanti esmakordselt ette 1999. aastal Roomas ülestõusmispühade festivalil. Bacalov on traditsioonilisi missatekste tunduvalt lühendanud, et sõnumit universaalsemaks muuta, ning jätnud alles vaid lõigud, mis on ühtmoodi vastuvõetavad nii kristlastele, juutidele kui moslemitele. Tüüpilise lõuna-ameeriklasena kasutab Bacalov aga hispaaniakeelset teksti ning tangorütme, mis huvitaval kombel missa sõnumit pigem tugevdavad. Tegemist on värvikalt kauni muusikaga, mida isegi soomeugrilased ei suuda emotsioonitult esitada, TANi ja Inseneride Meeskoori ettekanne aga oli meeldejääv ning karakteriterohke elamus.
Miks just “Misa Tango”? TANi peadirigent Merike Toro: “Kuulsin “Misa Tango” ettekannet rahvusvahelisel koorifestivalil “Tallinn 2003”, kus seda esitasid Tartu Jaani kiriku kammerkoor ja Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester Lilyan Kaivi juhatusel. Kontserdil oli ka kümme TANi lauljat, kellega kontserdi lõppedes üksteisele otsa vaatasime ja ütlesime: selle teose esitame pooleteise aasta pärast koori sünnipäevakontserdil! Lilyan Kaiv oli nõus meiega töötama, Ants Üleoja võttis oma Inseneride Meeskooriga laulda meeshäälte partiid. Loomulikult tähendas ettekanne poolteist aasta korraldustööd ja lõputut õppimist, aga “Misa Tango” meeldis lauljatele ja selle nimel tehti kõike suure rõõmuga.”
Rõõm oli lavalt nii kuulda kui näha. Nii koorid kui Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester (dirigent Jüri-Ruut Kangur) said teose keeruka rütmiga edukalt hakkama ning tangod ärkasid laval ellu. Suurepäraselt sobisid oma ossa solistid Mati Kõrts ja Merle Silmato, dirigent Lilyan Kaiv juhtis ettekannet loomuliku kergusega. Olulise kõlavärvi lisas üldpilti akordion – väga hea ja karakteritruu esitus Henn Rebaselt! Erksalt ja selgelt joonistusid välja erinevad karakterid ning kontrastid Kyrie ja Agnus Dei vaiksest palvest Sanctus’e ennastunustava juubelduseni.
Eestis pole kuigi palju koore, kes esitaksid omaenda eestvõttel suurvorme, olgu siis koori aastapäeval või muul puhul. Loodetavasti ei jää “Misa Tango” viies ettekanne Eestis viimaseks ning loodetavasti lisandub sellele järgmisi jõukohaseid suurvorme nii TANi kui teiste kooride repertuaari.
Aga Teaduste Akadeemia Naiskoorile veel kord palju õnne!
Kaie Tanner