Vene duuma nimetas Baltimaade okupeerimist vabastamiseks
23.11.2004 14:48BNS
Vene riigiduuma võttis täna üksmeelselt vastu avalduse pealkirjaga «Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast».
Avaldust pooldas 364 seadusandjat, vastuhääletanuid ega erapooletuid polnud, teatas Interfax.
Dokumendis öeldakse, et «1944. aasta 24. novembril lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltikumis, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades».
«Seejuures moodustasid meie kaotused üle 200.000 inimese ning nende inimeste kangelastegu ei tohi unustuse hõlma vajuda ega häbistatud saada,» seisab avalduses.
Venemaa seadusandjad väljendasid pahameelt selle üle, et «meie päevil austatakse Balti riikides SSi väeosade niinimetatud Balti leegionäre, mis tunnistati Nürnbergi tribunalis kuritegelikeks».
Riigiduuma väitel kiusatakse Lätis, Leedus ja Eestis taga Nõukogude armee veterane, avaldus mainib ka faðismivastases võitluses langenute mälestusmärkide rüvetamist.
«Kõik see tunnistab, et mõned poliitilised jõud panevad sisuliselt toime moraalse vandalismi akte natside ohvrite mälestuse suhtes, millega määravad endale vääramatult Euroopa poliitiliste marginaalide rolli,» öeldakse dokumendis.
Riigiduuma liikmete hinnangul on lühinägelik «Baltimaade teatud võimuringkondade poliitika, mis põhineb ajaloofaktide eelarvamuslikul tõlgendamisel ning Venemaale pretensioonide esitamisel nõukogude okupatsiooniaja eest».
Samuti ei vasta see Venemaa seadusandjate sõnul nende riikide rahvaste tõelistele huvidele.
«Sisuliselt asetatakse võrdusmärk Baltimaade faðistliku Saksamaa-poolse okupeerimise ja Nõukogude Liidu vabastava missiooni vahele Teises maailmasõjas,» märgitakse avalduses.
«Pärast Läti, Leedu ja Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse pole sarnased spekulatsioonid mitte ainult hääbunud, vaid isegi ulatuselt kasvanud ning neid on hakatud visalt peale suruma Euroopa organisatsioonidele Venemaa suhtes rakendatava poliitikana,» seisab dokumendis.
«Hiljuti esitasid mõned Euroopa Parlamendi liikmed, kellest paljud on Balti riikide saadikud, algatuse boikottida Suure Isamaasõja võidu juubeli tähistamist 2005. aasta 9. mail Moskvas,» lisasid seadusandjad.
«Kõik need avalikult Venemaa suhtes ebasõbralikud aktid, mida viiakse ellu Läti ja Eesti, suunavad nende riikide poliitika ajaloolisse ummikusse ning on avalikus ebakõlas Euroopas kiirenevate lõimumisprotsessidega,» öeldakse avalduses.
xxx
Vene riigiduuma kiitis Nõukogude armee olematut võitu Baltimaades
Anneli Ammas
24.11.2004
|
Vene poliitikute avaldus 24. novembri 1944. aasta võidu kohta on ajalooliselt vale.
Vene riigiduuma võttis eile üksmeelselt vastu avalduse “Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast”, kus viidatakse, et 24. novembril 1944 lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltimaades, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades.
Tartu ülikooli ajaloodotsendi Ago Pajuri sõnul tähistas 24. november küll päeva, mil Sõrve sääre tipust evakueeriti viimased sakslased, kuid Baltimaades sakslaste lõplikust purustamisest ei saa küll rääkida. “Kuramaal käisid lahingud veel 1945. aasta 9. maini,” tuletas Pajur meelde. Ajaloolase sõnul ei tähtsustatud isegi nõukogude ajaloos 24. novembrit ja see oli pigem oluline Eesti laskurkorpuse meestele, kes Sõrves suuri kaotusi kandsid.
Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli riigiduuma avaldus Venemaa kiire reaktsioon saja europarlamendi saadiku avaldusele, mis kutsus hindama president Vladimir Putini kutset maailma riigijuhtidele 9. mai pidustustele. Saadikud, keda Kelami sõnul võinuks olla ka 300, rõhutavad, et Moskva üritus ei tähista mitte II maailmasõja lõppu, vaid pigem 20. sajandil toimunud nõukogude okupatsioonide ja totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitu.
Testivad EL-i reaktsiooni
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja endine Eesti suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitð ei hinnanud riigiduuma avaldust millekski uueks ja eriliseks. “See on osa survepoliitikast, et näidata Eestit pisikese tähtsusetu riigina, mis kaugemas perspektiivis võiks jälle kaduda,” lausus Matsulevitð.
“Eks nad testivad, kuidas Euroopa Liit reageerib, ja oma tümitamist ei jäta nad enne, kui Euroopa Liidu mõjukamate riikide juhid ei ütle Venemaale selgelt välja, et jääge juba ükskord vait, meid on see möla ära tüüdanud,” ütles Matsulevitð. “Meie ei suuda Moskvat mõjutada, aga saame mõjutada oma partnereid, kellega kuulume nüüd ju ühte klubisse.”
|
 |
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vene duuma Baltimaade okupeerimisest
Vene duuma nimetas Baltimaade okupeerimist vabastamiseks
Vene riigiduuma võttis täna üksmeelselt vastu avalduse pealkirjaga «Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast».
23.11.2004 14:48BNS
Avaldust pooldas 364 seadusandjat, vastuhääletanuid ega erapooletuid polnud, teatas Interfax.
Dokumendis öeldakse, et «1944. aasta 24. novembril lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltikumis, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades».
«Seejuures moodustasid meie kaotused üle 200.000 inimese ning nende inimeste kangelastegu ei tohi unustuse hõlma vajuda ega häbistatud saada,» seisab avalduses.
Venemaa seadusandjad väljendasid pahameelt selle üle, et «meie päevil austatakse Balti riikides SSi väeosade niinimetatud Balti leegionäre, mis tunnistati Nürnbergi tribunalis kuritegelikeks».
Riigiduuma väitel kiusatakse Lätis, Leedus ja Eestis taga Nõukogude armee veterane, avaldus mainib ka faðismivastases võitluses langenute mälestusmärkide rüvetamist.
«Kõik see tunnistab, et mõned poliitilised jõud panevad sisuliselt toime moraalse vandalismi akte natside ohvrite mälestuse suhtes, millega määravad endale vääramatult Euroopa poliitiliste marginaalide rolli,» öeldakse dokumendis.
Riigiduuma liikmete hinnangul on lühinägelik «Baltimaade teatud võimuringkondade poliitika, mis põhineb ajaloofaktide eelarvamuslikul tõlgendamisel ning Venemaale pretensioonide esitamisel nõukogude okupatsiooniaja eest».
Samuti ei vasta see Venemaa seadusandjate sõnul nende riikide rahvaste tõelistele huvidele.
«Sisuliselt asetatakse võrdusmärk Baltimaade faðistliku Saksamaa-poolse okupeerimise ja Nõukogude Liidu vabastava missiooni vahele Teises maailmasõjas,» märgitakse avalduses.
«Pärast Läti, Leedu ja Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse pole sarnased spekulatsioonid mitte ainult hääbunud, vaid isegi ulatuselt kasvanud ning neid on hakatud visalt peale suruma Euroopa organisatsioonidele Venemaa suhtes rakendatava poliitikana,» seisab dokumendis.
«Hiljuti esitasid mõned Euroopa Parlamendi liikmed, kellest paljud on Balti riikide saadikud, algatuse boikottida Suure Isamaasõja võidu juubeli tähistamist 2005. aasta 9. mail Moskvas,» lisasid seadusandjad.
«Kõik need avalikult Venemaa suhtes ebasõbralikud aktid, mida viiakse ellu Läti ja Eesti, suunavad nende riikide poliitika ajaloolisse ummikusse ning on avalikus ebakõlas Euroopas kiirenevate lõimumisprotsessidega,» öeldakse avalduses.
xxx
Vene riigiduuma kiitis Nõukogude armee olematut võitu Baltimaades
Anneli Ammas
24.11.2004
Vene poliitikute avaldus 24. novembri 1944. aasta võidu kohta on ajalooliselt vale.
Vene riigiduuma võttis eile üksmeelselt vastu avalduse “Baltikumi vabastamise 60. aastapäevast”, kus viidatakse, et 24. novembril 1944 lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltimaades, mille tagajärjel löödi puruks faðistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades.
Tartu ülikooli ajaloodotsendi Ago Pajuri sõnul tähistas 24. november küll päeva, mil Sõrve sääre tipust evakueeriti viimased sakslased, kuid Baltimaades sakslaste lõplikust purustamisest ei saa küll rääkida. “Kuramaal käisid lahingud veel 1945. aasta 9. maini,” tuletas Pajur meelde. Ajaloolase sõnul ei tähtsustatud isegi nõukogude ajaloos 24. novembrit ja see oli pigem oluline Eesti laskurkorpuse meestele, kes Sõrves suuri kaotusi kandsid.
Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli riigiduuma avaldus Venemaa kiire reaktsioon saja europarlamendi saadiku avaldusele, mis kutsus hindama president Vladimir Putini kutset maailma riigijuhtidele 9. mai pidustustele. Saadikud, keda Kelami sõnul võinuks olla ka 300, rõhutavad, et Moskva üritus ei tähista mitte II maailmasõja lõppu, vaid pigem 20. sajandil toimunud nõukogude okupatsioonide ja totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitu.
Testivad EL-i reaktsiooni
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja endine Eesti suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitð ei hinnanud riigiduuma avaldust millekski uueks ja eriliseks. “See on osa survepoliitikast, et näidata Eestit pisikese tähtsusetu riigina, mis kaugemas perspektiivis võiks jälle kaduda,” lausus Matsulevitð.
“Eks nad testivad, kuidas Euroopa Liit reageerib, ja oma tümitamist ei jäta nad enne, kui Euroopa Liidu mõjukamate riikide juhid ei ütle Venemaale selgelt välja, et jääge juba ükskord vait, meid on see möla ära tüüdanud,” ütles Matsulevitð. “Meie ei suuda Moskvat mõjutada, aga saame mõjutada oma partnereid, kellega kuulume nüüd ju ühte klubisse.”