 |
 |
|
Osa Wiiralti graafilisest lehest “Põrgu”. Viinistu eksemplari puhul oli arvatavalt tegemist Viini kunstinäitusele tehtud tõmmisega.
Foto: Marko Mumm |
|
Eduard Wiiralti signeeritud graafilise lehe väärtus on umbes 200 000 krooni. Vargus Viinistu kunstimuuseumis toimus reede pärastlõunal kella viie paiku.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Madis Tilga ütles, et näitusesaalis rippunud töö võeti seinalt maha ja viidi kõrvalasuvasse ruumi, kus leht raamist välja lõigati ning seejärel koos tööga majast lahkuti.
Muuseumi asutaja Jaan Manitski sõnul oli galerii varguse ajal avatud ning turvatöötajad avastasid “Põrgu” puudumise vahetult pärast vargust. Varguse ajal tema sõnul muuseumis palju rahvast ei olnud, sest samas toimuva õhtuse teatrietenduseni oli veel paar tundi aega.
Turvasüsteemid ei aidanud
Muuseumis on ööpäevane valve ja turvasüsteemid. Kas ja miks turvasüsteemid varguse ajal tööle ei hakanud, ei osanud Madis Tilga veel eile öelda. “Tegelikult on seal ju ka muuseumitöötajad, kes peavad asjadel silma peal hoidma. Hetkel küsitlemegi neid, et kes mida nägi ja kus ta mingil hetkel oli,” rääkis Tilga.
Madis Tilga ütles, et politseil on sündmuskoha vaatlus tehtud ja sealt saadud andmeid analüüsitakse. “Täpsustada ei saa, aga ütleme nii, et politseieksperdid said kasutuskõlblikku infot,” lausus ta.
Maailmas on liikvel umbes 70 eksemplari Eduard Wiiralti “Põrgust”, millest Eestis peaks Tilga sõnul ringlema umbes pooled. “Kui tavapäraselt on tööle märgitud tõmmiste arv, siis sellel eksemplaril seda ei olnud. Arvatavalt oli tegemist 1944. aasta Viini kunstinäituse tarbeks tehtud lehega,” ütles Tilga.
Töö ülemisele paremale nurgale on kirjutatud registreerimisnumber 63/1, all nurgas on Wiiralti signatuur ning tagaküljel saksakeelne kiri Photo Scherb. Töö suurus on 39,4 korda 46,8 sentimeetrit ning seda ümbritseb umbes 25-sentimeetrine valge äär.
Jaan Manitski sõnul on võimalik, et töö raamist välja lõikamise ajal on pildi äär kannatada saanud või on see üldse eemaldatud. Varem pole Viinistu kunstimuuseumist ühtegi kunstiteost varastatud.
Vihje andjat ootab vaevatasu
•• “Tahan avalikkust üles kutsuda, et kui varastatud Wiiralti töö kuskil välja ilmub, siis oldaks
väga ettevaatlik ning antaks sellest kohe teada kas politseile või otse kunstimuuseumi,” ütles Jaan Manitski ning lisas, et paneb olulise vihje või pildi tagastamise eest välja ka vaevatasu.
•• Kui kellelgi on varastatud graafilise lehe kohta teavet, peaks ta helistama kas Viinistu kunstimuuseumi telefonil 6 086 422 või politseile telefoninumbril 50 42 676.
•• Üks võimalus on, et Wiiralti “Põrgu” varastamine oli kellegi tellimustöö, ent sellesse spetsialistid eriti ei usu. Tõenäolisemaks peetakse varianti, et graafilist lehte katsutakse lihtsalt maha müüa. H.R.
|
Uudised
Wiiralti “Põrgu” teekond
Wiiralti “Põrgu” jõudis läbi Argentina ja Rootsi Eestisse
(16.11.2004)
Vaal galerii paneb neljapäeval oksjonile Eduard Wiiralti ühe tuntuima ja hinnatuima teose “Põrgu” autorieksemplari alghinnaga 49 000 krooni.
“Tõeline kunstikoguja tahab oma kollektsiooni kindlasti Wiiraltit,” ütles galerii ärijuht Kaire Eerik. “Usume, et alghinnaga “Põrgu” kindlasti ei lähe. Meie teada pole “Põrgut” varem Eestis kunstioksjonil müüdud – see on erakordne pakkumine.”
Vaal galeriis praegu kõigile näha olev “Põrgu” on ekspertide hinnangul väga hea tõmmis, tehtud kunstniku enda poolt pärast sõda Pariisis kordustrükina. Teos ise valmis 1930-1932 ja sellest on ta enim proovitõmmiseid ja visandeid teinud.
Kuigi kunstikriitikud peavad “Põrgut” üheks Wiiralti tippteoseks, on kunstnik ise hilisemal perioodil öelnud, et ta ei tahaks seda õlle- ja muus uimas tehtud tööd selles sisalduva kurjuse pärast üldse rahvale näidata.
Neljapäeval oksjonile pandava teose tõmmis kuulus ühele kunagisele Eesti missile, kes sai töö kunstniku käest Pariisis. Sama perekonna käes on teos poole sajandi jooksul rännanud läbi Argentina ning Rootsi, kust ta lõpuks Eestisse jõudis.
Väliseesti kodudes on siiani palju Wiiralti töid, kuid üksteise järel on neid Eestisse jõudnud.
Sel aastal on tulemas veel kaks kunstioksjonit, millest ühel, Allee kunstisalongi oksjonil tuleb müüki “Viljandi maastik”, mida tuntakse eelkõige Wiiralti tamme järgi. “See töö on saadud Eestist ja alghind on 40 000 krooni,” ütles Allee omanik Juhan Kohal. “Seegi on üks otsitumaid Wiiralti teoseid “Põrgu” ja “Kabaree” kõrval.”
Kohali sõnul langes Wiiralti tööde hind 1990. aastate algul, mil väliseestlaste käes olnud töid väga palju siia toodi, kuid uut suurt lainet ta ei ennusta.
Teadaolevalt on Wiiralt teinud 400 trükiplaati ja lisaks tuhandeid joonistusi ja monotüüpiaid. Kunstnik valmistas oma töödest sadu tõmmiseid ning kuna ta trükiplaate ei hävitanud, on plaatide omanikud aastakümnete jooksul tõmmiseid tublisti juurde teinud.
Kui kõrgele võib “Põrgu” hind tõusta, ei taha kunstimüüjad ennustada. “Oksjonil mängivad suurt rolli emotsioonid,” lausus Kohal.
Oksjonite kalleim kunstnik Mägi
•• Taasiseseisvusajal kõige kallimalt müüdud eesti kunstniku teos on Konrad Mägi “Capri”, mille eest maksti üle miljoni krooni.
•• Konrad Mägi ongi oksjonite maiuspala – näiteks müüs Haus galerii tema “Rannamaastiku” 615 000 krooni eest.
•• “Capriga” samal oksjonil müüdi väga kallilt ka Eduard Wiiralti hävinuks peetud pliiatsijoonistus “Oopiumi uimas” – 113 000 krooni eest.
•• Eesti kunstioksjonid, kus müüakse vanemaid teoseid, ei toimu naljalt ilma Wiiraltita. Alles hiljuti müüs Haus galerii oma sügisoksjonil kunstniku “Tiigri” 105 000 krooni eest. Tavalisemad oksjonihinnad Wiiralti tööde eest on siiski poole madalamad.
“Wiiralt on eesti kõige kallim graafik,” lausus Riin Kübarsepp Vaal galeriist. A.A.
xxx
Viinistu kunstimuuseumist varastati Eduard Wiiralti “Põrgu”
Holger Roonemaa
(01.08.2005)
Foto: Marko Mumm
Eduard Wiiralti signeeritud graafilise lehe väärtus on umbes 200 000 krooni. Vargus Viinistu kunstimuuseumis toimus reede pärastlõunal kella viie paiku.
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Madis Tilga ütles, et näitusesaalis rippunud töö võeti seinalt maha ja viidi kõrvalasuvasse ruumi, kus leht raamist välja lõigati ning seejärel koos tööga majast lahkuti.
Muuseumi asutaja Jaan Manitski sõnul oli galerii varguse ajal avatud ning turvatöötajad avastasid “Põrgu” puudumise vahetult pärast vargust. Varguse ajal tema sõnul muuseumis palju rahvast ei olnud, sest samas toimuva õhtuse teatrietenduseni oli veel paar tundi aega.
Turvasüsteemid ei aidanud
Muuseumis on ööpäevane valve ja turvasüsteemid. Kas ja miks turvasüsteemid varguse ajal tööle ei hakanud, ei osanud Madis Tilga veel eile öelda. “Tegelikult on seal ju ka muuseumitöötajad, kes peavad asjadel silma peal hoidma. Hetkel küsitlemegi neid, et kes mida nägi ja kus ta mingil hetkel oli,” rääkis Tilga.
Madis Tilga ütles, et politseil on sündmuskoha vaatlus tehtud ja sealt saadud andmeid analüüsitakse. “Täpsustada ei saa, aga ütleme nii, et politseieksperdid said kasutuskõlblikku infot,” lausus ta.
Maailmas on liikvel umbes 70 eksemplari Eduard Wiiralti “Põrgust”, millest Eestis peaks Tilga sõnul ringlema umbes pooled. “Kui tavapäraselt on tööle märgitud tõmmiste arv, siis sellel eksemplaril seda ei olnud. Arvatavalt oli tegemist 1944. aasta Viini kunstinäituse tarbeks tehtud lehega,” ütles Tilga.
Töö ülemisele paremale nurgale on kirjutatud registreerimisnumber 63/1, all nurgas on Wiiralti signatuur ning tagaküljel saksakeelne kiri Photo Scherb. Töö suurus on 39,4 korda 46,8 sentimeetrit ning seda ümbritseb umbes 25-sentimeetrine valge äär.
Jaan Manitski sõnul on võimalik, et töö raamist välja lõikamise ajal on pildi äär kannatada saanud või on see üldse eemaldatud. Varem pole Viinistu kunstimuuseumist ühtegi kunstiteost varastatud.
Vihje andjat ootab vaevatasu
•• “Tahan avalikkust üles kutsuda, et kui varastatud Wiiralti töö kuskil välja ilmub, siis oldaks
väga ettevaatlik ning antaks sellest kohe teada kas politseile või otse kunstimuuseumi,” ütles Jaan Manitski ning lisas, et paneb olulise vihje või pildi tagastamise eest välja ka vaevatasu.
•• Kui kellelgi on varastatud graafilise lehe kohta teavet, peaks ta helistama kas Viinistu kunstimuuseumi telefonil 6 086 422 või politseile telefoninumbril 50 42 676.
•• Üks võimalus on, et Wiiralti “Põrgu” varastamine oli kellegi tellimustöö, ent sellesse spetsialistid eriti ei usu. Tõenäolisemaks peetakse varianti, et graafilist lehte katsutakse lihtsalt maha müüa. H.R.