 PEATOIMETAJA tutvustab Venemaal äsja ilmunud propagandatrükist
Venemaal anti sel nädalal suure käraga välja trükis “Rahvusvähemuste õigustest Eestis ja Lätis”. Seda esitles Vene välispoliitika raskekahurvägi eesotsas Sergei JastrzÐembskiga, kes on Vene presidendi eriesindaja Euroopa Liidu ja Venemaa suhete alal.
Teoses Eestile pühendatud kümmekond lehekülge annavad ilmeka pildi Vene propaganda igihaljast demagoogiast ja retoorikast.
Originaalidega tasub alati tutvuda. Eriti sellepärast, et tõenäoliselt kuuleme allpool toodud väiteid lähemate aastate jooksul erinevas rahvusvahelises kontekstis taas ja taas. Ka nende argumentidega peaks Eesti avalikkus kursis olema. Seepärast teen siinkohal lühendatud-mugandatud ülevaate Eestit puudutavatest süüdistustest nimetatud trükises.
Põhisüüdistused ja soovitused
1. Euroopa Nõukogu nõuandev komitee (2001): keelenõuded on üks Eesti kodakondsuse saamise takistusi; Eesti integratsioonipoliitika ei ole erapooletu; venekeelse televisiooni saadete eetriaeg ei ole adekvaatne ja seda tuleks muuta; nõue tõlkida venekeelsed saated eesti keelde tekitab alusetuid takistusi rahvusvähemustele, kes püüavad luua omakeelset meediat.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=VBScript> on error resume next If MSDetect = “true” Then If Not(IsObject(CreateObject(“ShockwaveFlash.ShockwaveFlash”))) Then flashinstalled = 1 Else flashinstalled = 2 End If End If </SCRIPT>
2. Euroopa Komisjoni raport rassismi ja sallimatuse vastu (2002): juhib tähelepanu naturalisatsioonitempo aeglustumisele ja soovitab võtta kasutusele meetmeid, et ergutada mittekodanikke Eesti kodakondsust taotlema. Eesti kodakondsusseadus sisaldab sätteid, mis loovad takistusi paljudele, kes Eesti kodakondsust soovivad. Mittekodanikud ei tohi osaleda parlamendivalimistel, kandideerida kohalikel valimistel ega kuuluda parteidesse. Venekeelne elanikkond on marginaliseerumise, sotsiaalsetest struktuuridest ja otsusetegemise protsessist väljatõrjumise ohus; samuti on nad erasektoris ning eliitrühmade hulgas alaesindatud.
Selle elanikerühma majanduslik ja sotsiaalne olukord on etniliste eestlaste olukorraga võrreldes pidevalt halvenemas, see võib viia marginaliseerumiseni ja rahvuspingete tekkimiseni.
Keeleseadus on kitsendav, venekeelsete saadete hulk Eesti televisioonis üsna vähene. Soovitatakse kasutada simultaanselt kahes keeles ilmuvaid trükiväljaandeid ning näidata rohkem selliseid teleprogramme, mis pakuvad huvi mõlemale keelerühmale ning on samas kõigile Eesti elanikele kättesaadavad.
Endiste Nõukogude sõjaväelaste abikaasad ja lapsed on jäetud ilma õigusest saada Eesti kodakondsust.
3. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon ResCNM (2002)8 märgib, et vaja on rohkem pingutusi naturalisatsiooni edendamiseks, kodakondsuseta isikute hulka peetakse väga suureks.
4. ÜRO rassilise diskrimineerimise kaotamise komitee (2002) märgib, et endistel Nõukogude sõjaväelastel on kodakondsuse saamine takistatud.
Keeleseadus on seadnud liiga kõrged nõudmised, eriti puudutab see erasektorit, mis omakorda võib viia vähemuste dis-
krimineerimiseni. Rõhutatakse vajadust, et munitsipaalvõimud saaksid võimaluse kompaktse keeleasustuse piirides toimetada emakeelset (venekeelset) usulist tööd.
5. ÜRO piinamisvastane komitee (2002) avaldab muret selle üle, et Eesti vanglates peetakse kinni suurt hulka Vene kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Komitee soovitab uurida, miks nii paljusid Vene kodanikke Eestis trellide taga hoitakse.
6. Euroopa Liidu monitooringuprogrammi raames tehtud Avatud Ühiskonna Instituudi raportis (2002) tuuakse esile integratsiooni-visiooni puudumine Eesti ühiskonnas ja väljendatakse kartust, et võimude eesmärk ühendada ühiskond eesti keele baasil ei aita integratsioonile kaasa. Muretsetakse, et integratsiooniprogrammi põhimõtete kohta pole piisavalt informatsiooni ja puudub diskussioon. Soovitatakse luua partnerlussuhe riigivõimu, kohaliku võimu ja vähemusrühmade vahel.
7. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee (2002) avaldab muret vähese hoolivuse üle rahvusvähemuste keeleliste ja kultuuriliste õiguste üle, kaasa arvatud õigus emakeelsele haridusele. Soovitatakse anda rahvusvähemustele võimalus saada emakeelset haridust ning kasutada emakeelt ühiskondlikus elus. Komitee muretseb, et töötus rahvusvähemuste hulgas ületab riigi keskmist taset.
8. OSCE raport (2003) pöörab tähelepanu kodakondsuseta isikute suurele arvule. OSCE eksperdid arvavad, et Eesti võimud peaksid “uurima võimalusi, et oluliselt suurendada rahvusvähemuste esindatust riigikogus ja teistes poliitilistes institutsioonides”. Veel soovitatakse kindlustada valimisinformatsiooni tõlkimist rahvusvähemuste keelde.
9. ÜRO inimõiguste komitee soovituses (2003) soovitatakse ümber hinnata kodakondsuse andmine isikutele, kes olid üleminekuajal teise riigi kodanikud, samuti kodakondsuseta isikutele. Väljendatakse muret selle üle, et mittekodanikud ei saa parteide tegevuses kaasa lüüa.
10. Euroopa Komisjoni raport (2003) Eesti ettevalmistusest Euroopa Liidu liikmeks saamisel soovitab jätkata vene vähemuse integreerimist, sealhulgas kiirendada naturalisatsiooniprotsessi.
11. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Alvaro Gil-Roblesi raportis (2004) tehakse muu hulgas järgmised ettepanekud: kindlustada, et kodakondsuse saamiseks vajalikud keelenõuded ei moodustaks ületamatut takistust kodakondsuse saamisel; kõigile mittekodanikest vanematele sündinud vastsündinutele tuleb anda kodakondsus sünnihetkest alates; lisada võimalusi vähemuskeelte kasutamiseks suhetes kohalike võimudega seal, kus etnilisel vähemusel on oluline osa.
Teema kokkuvõte Lühidalt kokku võttes seisnevad Eesti (ja Läti) kuriteod järgmistes punktides:
1. Massiline kodakondsusetus Eestis (162 000) ja Lätis (476 000). Mainitakse, et kodakondsuse eksam tekitab vastumeelsust, kuna “ajalugu puudutavad küsimused on vastuolus faktide ja vastaja isikliku arvamusega”; psühholoogiline vastumeelsus “ebaõiglase” naturalisatsiooni-protsessi vastu, poliitilised kitsendused endistele sõjaväelastele ja julgeolekutöötajatele jne.
2. Poliitiline diskrimineerimine valimistel.
3. Mittekodanike diskrimineerimine sotsiaalses ja majanduselus.
4. Vene keele kui vähemuskeele diskrimineerimine. See seisnevat vene keele kasutusala pidevas kitsendamises. Väidetavalt on keelatud pöörduda ametiisikute poole vene keeles, ka venekeelse enamusega aladel; samuti polevat võimalik saada venekeelset informatsiooni. Eestis ja Lätis avaliku ja erasektori töötajatelt nõutavat riigikeele oskamist peetakse võrdseks “kutsealal töötamise keeluga”.
5. Venekeelse haridussüsteemi lammutamine. Väidetavalt toimub kõrgharidust andvates riiklikes õppeasutustes venekeelsete õpialade sulgemine (välja arvatud vene filoloogia õpetamine ülikoolides).
6. Venekeelse meedia tegutsemine on kitsendatud kõigis kolmes Balti riigis.
7. Vene enamusega piirkondades ei ole vene keel saanud mingit ametlikku staatust.
8. Jätkub endise N Liidu “õiguskaitseorganite” veteranide ahistamine “genotsiidi” sildi all.
9. Eestis valmistatakse ette rühma Vene sõjaväepensionäride küüditamist.
Eesti valitsuse kiire vastulöök
Tõenäoliselt on Vene välispoliitikud nimekirja kantud dokumentide mõjutamiseks ja vormimiseks pikki aastaid rahvusvahelistes organisatsioonides vaeva näinud, lobitööd teinud ning resolutsioone ja deklaratsioone algatanud. Kindlasti pole nii olulise ja pikaajalise välispoliitilise eesmärgi nimel raha kokku hoitud.
Mis toimub samal ajal Eestis? Mäletatavasti sai minister Paul-Eerik Rummo Lihula “sambafestivali” järelkajana valitsuskabineti 16. septembri k.a nõupidamisel muu hulgas ülesande tegelda Eesti lähiajaloo uurimise ja tutvustamise riikliku korraldamisega. Rummo esitatud, kaheks kuuks koostatud tegevuskava kiitis valitsus 18. oktoobril heaks.
Alajaotuse “Eesti lähiajaloo uurimise ja tutvustamise intensiivistamine” viies punkt kõlab nii: “Analüütilise ülevaate esitamine valitsusele rahvusvaheliselt levitatavast desinformatsioonist Eesti uuema ajaloo kohta. Teostaja: teabeamet, välisministeerium, kaitsepolitseiamet. Tähtaeg: kolm nädalat.”
Kuid sellele dokumendile on lisatud veel üks kiireloomuline märge. See kõlab nii:
“Arvestades eeskätt Venemaalt lähtuva Eesti-vaenuliku desinformatsioonikampaania jätkuvat intensiivistumist, sh Eesti-vaenulike ajalootõlgenduste jõulist levitamist, tugevdada Eesti vastavate ametkondade suutlikkust väärinfo neutraliseerimiseks, leides vajaduse korral selleks lisavahendeid 2005. a riigieelarves.”
Ootame siis Eesti valitsuse kiiret vastulööki.
|
Uudised
VE: Eestlaste kuritegude nimekiri
PRIIT HÕBEMÄGI: Eestlaste kuritegude nimekiri
12.11.2004
Venemaal anti sel nädalal suure käraga välja trükis “Rahvusvähemuste õigustest Eestis ja Lätis”. Seda esitles Vene välispoliitika raskekahurvägi eesotsas Sergei JastrzÐembskiga, kes on Vene presidendi eriesindaja Euroopa Liidu ja Venemaa suhete alal.
Teoses Eestile pühendatud kümmekond lehekülge annavad ilmeka pildi Vene propaganda igihaljast demagoogiast ja retoorikast.
Originaalidega tasub alati tutvuda. Eriti sellepärast, et tõenäoliselt kuuleme allpool toodud väiteid lähemate aastate jooksul erinevas rahvusvahelises kontekstis taas ja taas. Ka nende argumentidega peaks Eesti avalikkus kursis olema. Seepärast teen siinkohal lühendatud-mugandatud ülevaate Eestit puudutavatest süüdistustest nimetatud trükises.
Põhisüüdistused ja soovitused
1. Euroopa Nõukogu nõuandev komitee (2001): keelenõuded on üks Eesti kodakondsuse saamise takistusi; Eesti integratsioonipoliitika ei ole erapooletu; venekeelse televisiooni saadete eetriaeg ei ole adekvaatne ja seda tuleks muuta; nõue tõlkida venekeelsed saated eesti keelde tekitab alusetuid takistusi rahvusvähemustele, kes püüavad luua omakeelset meediat.
<SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl11&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=javascript src=”http://reklaam.www.ee/cgi-bin/rot_fe.fcgi?env=EPL&country=EE-ET&zone=epl12&m=2″> </SCRIPT> <SCRIPT language=VBScript> on error resume next If MSDetect = “true” Then If Not(IsObject(CreateObject(“ShockwaveFlash.ShockwaveFlash”))) Then flashinstalled = 1 Else flashinstalled = 2 End If End If </SCRIPT>
2. Euroopa Komisjoni raport rassismi ja sallimatuse vastu (2002): juhib tähelepanu naturalisatsioonitempo aeglustumisele ja soovitab võtta kasutusele meetmeid, et ergutada mittekodanikke Eesti kodakondsust taotlema. Eesti kodakondsusseadus sisaldab sätteid, mis loovad takistusi paljudele, kes Eesti kodakondsust soovivad. Mittekodanikud ei tohi osaleda parlamendivalimistel, kandideerida kohalikel valimistel ega kuuluda parteidesse. Venekeelne elanikkond on marginaliseerumise, sotsiaalsetest struktuuridest ja otsusetegemise protsessist väljatõrjumise ohus; samuti on nad erasektoris ning eliitrühmade hulgas alaesindatud.
Selle elanikerühma majanduslik ja sotsiaalne olukord on etniliste eestlaste olukorraga võrreldes pidevalt halvenemas, see võib viia marginaliseerumiseni ja rahvuspingete tekkimiseni.
Keeleseadus on kitsendav, venekeelsete saadete hulk Eesti televisioonis üsna vähene. Soovitatakse kasutada simultaanselt kahes keeles ilmuvaid trükiväljaandeid ning näidata rohkem selliseid teleprogramme, mis pakuvad huvi mõlemale keelerühmale ning on samas kõigile Eesti elanikele kättesaadavad.
Endiste Nõukogude sõjaväelaste abikaasad ja lapsed on jäetud ilma õigusest saada Eesti kodakondsust.
3. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon ResCNM (2002)8 märgib, et vaja on rohkem pingutusi naturalisatsiooni edendamiseks, kodakondsuseta isikute hulka peetakse väga suureks.
4. ÜRO rassilise diskrimineerimise kaotamise komitee (2002) märgib, et endistel Nõukogude sõjaväelastel on kodakondsuse saamine takistatud.
Keeleseadus on seadnud liiga kõrged nõudmised, eriti puudutab see erasektorit, mis omakorda võib viia vähemuste dis-
krimineerimiseni. Rõhutatakse vajadust, et munitsipaalvõimud saaksid võimaluse kompaktse keeleasustuse piirides toimetada emakeelset (venekeelset) usulist tööd.
5. ÜRO piinamisvastane komitee (2002) avaldab muret selle üle, et Eesti vanglates peetakse kinni suurt hulka Vene kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Komitee soovitab uurida, miks nii paljusid Vene kodanikke Eestis trellide taga hoitakse.
6. Euroopa Liidu monitooringuprogrammi raames tehtud Avatud Ühiskonna Instituudi raportis (2002) tuuakse esile integratsiooni-visiooni puudumine Eesti ühiskonnas ja väljendatakse kartust, et võimude eesmärk ühendada ühiskond eesti keele baasil ei aita integratsioonile kaasa. Muretsetakse, et integratsiooniprogrammi põhimõtete kohta pole piisavalt informatsiooni ja puudub diskussioon. Soovitatakse luua partnerlussuhe riigivõimu, kohaliku võimu ja vähemusrühmade vahel.
7. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee (2002) avaldab muret vähese hoolivuse üle rahvusvähemuste keeleliste ja kultuuriliste õiguste üle, kaasa arvatud õigus emakeelsele haridusele. Soovitatakse anda rahvusvähemustele võimalus saada emakeelset haridust ning kasutada emakeelt ühiskondlikus elus. Komitee muretseb, et töötus rahvusvähemuste hulgas ületab riigi keskmist taset.
8. OSCE raport (2003) pöörab tähelepanu kodakondsuseta isikute suurele arvule. OSCE eksperdid arvavad, et Eesti võimud peaksid “uurima võimalusi, et oluliselt suurendada rahvusvähemuste esindatust riigikogus ja teistes poliitilistes institutsioonides”. Veel soovitatakse kindlustada valimisinformatsiooni tõlkimist rahvusvähemuste keelde.
9. ÜRO inimõiguste komitee soovituses (2003) soovitatakse ümber hinnata kodakondsuse andmine isikutele, kes olid üleminekuajal teise riigi kodanikud, samuti kodakondsuseta isikutele. Väljendatakse muret selle üle, et mittekodanikud ei saa parteide tegevuses kaasa lüüa.
10. Euroopa Komisjoni raport (2003) Eesti ettevalmistusest Euroopa Liidu liikmeks saamisel soovitab jätkata vene vähemuse integreerimist, sealhulgas kiirendada naturalisatsiooniprotsessi.
11. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Alvaro Gil-Roblesi raportis (2004) tehakse muu hulgas järgmised ettepanekud: kindlustada, et kodakondsuse saamiseks vajalikud keelenõuded ei moodustaks ületamatut takistust kodakondsuse saamisel; kõigile mittekodanikest vanematele sündinud vastsündinutele tuleb anda kodakondsus sünnihetkest alates; lisada võimalusi vähemuskeelte kasutamiseks suhetes kohalike võimudega seal, kus etnilisel vähemusel on oluline osa.
Teema kokkuvõte Lühidalt kokku võttes seisnevad Eesti (ja Läti) kuriteod järgmistes punktides:
1. Massiline kodakondsusetus Eestis (162 000) ja Lätis (476 000). Mainitakse, et kodakondsuse eksam tekitab vastumeelsust, kuna “ajalugu puudutavad küsimused on vastuolus faktide ja vastaja isikliku arvamusega”; psühholoogiline vastumeelsus “ebaõiglase” naturalisatsiooni-protsessi vastu, poliitilised kitsendused endistele sõjaväelastele ja julgeolekutöötajatele jne.
2. Poliitiline diskrimineerimine valimistel.
3. Mittekodanike diskrimineerimine sotsiaalses ja majanduselus.
4. Vene keele kui vähemuskeele diskrimineerimine. See seisnevat vene keele kasutusala pidevas kitsendamises. Väidetavalt on keelatud pöörduda ametiisikute poole vene keeles, ka venekeelse enamusega aladel; samuti polevat võimalik saada venekeelset informatsiooni. Eestis ja Lätis avaliku ja erasektori töötajatelt nõutavat riigikeele oskamist peetakse võrdseks “kutsealal töötamise keeluga”.
5. Venekeelse haridussüsteemi lammutamine. Väidetavalt toimub kõrgharidust andvates riiklikes õppeasutustes venekeelsete õpialade sulgemine (välja arvatud vene filoloogia õpetamine ülikoolides).
6. Venekeelse meedia tegutsemine on kitsendatud kõigis kolmes Balti riigis.
7. Vene enamusega piirkondades ei ole vene keel saanud mingit ametlikku staatust.
8. Jätkub endise N Liidu “õiguskaitseorganite” veteranide ahistamine “genotsiidi” sildi all.
9. Eestis valmistatakse ette rühma Vene sõjaväepensionäride küüditamist.
Eesti valitsuse kiire vastulöök
Tõenäoliselt on Vene välispoliitikud nimekirja kantud dokumentide mõjutamiseks ja vormimiseks pikki aastaid rahvusvahelistes organisatsioonides vaeva näinud, lobitööd teinud ning resolutsioone ja deklaratsioone algatanud. Kindlasti pole nii olulise ja pikaajalise välispoliitilise eesmärgi nimel raha kokku hoitud.
Mis toimub samal ajal Eestis? Mäletatavasti sai minister Paul-Eerik Rummo Lihula “sambafestivali” järelkajana valitsuskabineti 16. septembri k.a nõupidamisel muu hulgas ülesande tegelda Eesti lähiajaloo uurimise ja tutvustamise riikliku korraldamisega. Rummo esitatud, kaheks kuuks koostatud tegevuskava kiitis valitsus 18. oktoobril heaks.
Alajaotuse “Eesti lähiajaloo uurimise ja tutvustamise intensiivistamine” viies punkt kõlab nii: “Analüütilise ülevaate esitamine valitsusele rahvusvaheliselt levitatavast desinformatsioonist Eesti uuema ajaloo kohta. Teostaja: teabeamet, välisministeerium, kaitsepolitseiamet. Tähtaeg: kolm nädalat.”
Kuid sellele dokumendile on lisatud veel üks kiireloomuline märge. See kõlab nii:
“Arvestades eeskätt Venemaalt lähtuva Eesti-vaenuliku desinformatsioonikampaania jätkuvat intensiivistumist, sh Eesti-vaenulike ajalootõlgenduste jõulist levitamist, tugevdada Eesti vastavate ametkondade suutlikkust väärinfo neutraliseerimiseks, leides vajaduse korral selleks lisavahendeid 2005. a riigieelarves.”
Ootame siis Eesti valitsuse kiiret vastulööki.