Mihkel Mardna, arst.
Eesti antidopingu keskuse direktorina töötas Mardna ühiskondlikel alustel ega saanud selles ametis palka. Uus direktor asub tööle juba palgalise direktorina.
Mardna jätkab arstina
Antidopingu keskuse juhi amet ei kätke vaid dopingukontrolli korraldamise tagamist. Pidevalt on vaja suhelda ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ülemaailmne antidopinguagentuur WADA.
«Lisaks organiseerimistöö, inimeste harimine, teatmetrükiste koostamine,» selgitas Mardna. «Lähiaastatel võetakse parlamendis vastu ka UNESCO antidopingukonventsioon, mille ettevalmistus praegu hoogsalt käib.»
Ateena olümpiamängudel Eesti koondise arstina tegutsenud Mardna juhtis Eestis dopinguvastast võitlust 1992. aastast, kui Eesti Spordi Keskliidu hõlma all loodi antidopingukomisjon. 1997. aastast töötas ta antidopingu keskuse direktorina.
«Tunnen, et füüsilisest suutlikkusest ei piisa enam mitme isanda teenimiseks,» selgitas Mardna. «Kohati jäi 24 tunnist ööpäevas väheks, et kõigi kohustustega toime tulla. Minu põhieriala on ju ortopeedia – töötan Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Samuti olen traumatoloogina tegev spordimeditsiini sihtasutuses.»
Kuni uue aastani täidab antidopingu keskuse juhi kohuseid Mardna kauaaegne assistent Marlene Saiko, kellele Mardna lubas meelsasti nõu anda.
«Jaanuarist kaob assistendi koht ära, kuna meie eelarve ei luba kahte palgalist ametikohta pidada,» tõdes antidopingu keskuse juhatuse liikmena jätkav Mardna. «Aga üksuse laiendamise küsimus jääb siiski päevakorda.»
(PM 3.11.2004 ilmunud artikli alusel)
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Mardna, Mihkel – arst
Mihkel Mardna, arst.
Eesti antidopingu keskuse direktorina töötas Mardna ühiskondlikel alustel ega saanud selles ametis palka. Uus direktor asub tööle juba palgalise direktorina.
Mardna jätkab arstina
Antidopingu keskuse juhi amet ei kätke vaid dopingukontrolli korraldamise tagamist. Pidevalt on vaja suhelda ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ülemaailmne antidopinguagentuur WADA.
«Lisaks organiseerimistöö, inimeste harimine, teatmetrükiste koostamine,» selgitas Mardna. «Lähiaastatel võetakse parlamendis vastu ka UNESCO antidopingukonventsioon, mille ettevalmistus praegu hoogsalt käib.»
Ateena olümpiamängudel Eesti koondise arstina tegutsenud Mardna juhtis Eestis dopinguvastast võitlust 1992. aastast, kui Eesti Spordi Keskliidu hõlma all loodi antidopingukomisjon. 1997. aastast töötas ta antidopingu keskuse direktorina.
«Tunnen, et füüsilisest suutlikkusest ei piisa enam mitme isanda teenimiseks,» selgitas Mardna. «Kohati jäi 24 tunnist ööpäevas väheks, et kõigi kohustustega toime tulla. Minu põhieriala on ju ortopeedia – töötan Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Samuti olen traumatoloogina tegev spordimeditsiini sihtasutuses.»
Kuni uue aastani täidab antidopingu keskuse juhi kohuseid Mardna kauaaegne assistent Marlene Saiko, kellele Mardna lubas meelsasti nõu anda.
«Jaanuarist kaob assistendi koht ära, kuna meie eelarve ei luba kahte palgalist ametikohta pidada,» tõdes antidopingu keskuse juhatuse liikmena jätkav Mardna. «Aga üksuse laiendamise küsimus jääb siiski päevakorda.»
(PM 3.11.2004 ilmunud artikli alusel)