Dirigent Matsovi arhiiv libiseb Eestil käest 02.11.2004 00:01Marko Püüa
Eesti kultuuriloolased on jäämas ilma Eesti sümfooniaorkestri kunagise peadirigendi Roman Matsovi kogust, kus on muu hulgas lindistused maailmakuulsa nõukogude helilooja Dmitri Ðostakovitði teostest.
Tallinnas kolm aastat tagasi 84 aasta vanuselt surnud dirigent Matsovi salapärasest arhiivist on Eesti muusikaringkondades vaikselt räägitud juba aastaid, kuid laiema avalikkuse ette jõudis info sellest alles nüüd ning sedagi tänu rahvusvahelistele uudisteagentuuridele.
Nimelt kirjutas uudisteagentuur AP nädalavahetusel, et kuulsa Eesti dirigendi poeg Mark Matsov on sunnitud oma isa arhiivile uut kodu otsima, sest nende perele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee alguses kuulunud korter anti hiljuti tagasi maja õigusjärgsele omanikule.
Matsovi Moskvas elav poeg Mark, kel on raskusi üüri maksmisega, kardab hinnalise kogu hävimist. Seda on kokku üle kahe tuhande eseme, alates fotodest ja kirjadest, lõpetades hinnaliste lindistustega.
Kogu väärtuslikumaks osaks peab Mark Matsov lindistusi maailmakuulsa nõukogude helilooja Dmitri Ðostakovitsi teostest, mida tema dirigendist isa Tallinnas esitas ning hiljem ka Eesti Raadios salvestas ja salaja talletas.
Arhiiv pakitud
Juba üle neljakümne aasta Moskvas elanud Mark Matsov (61) kinnitas eile Postimehele, et ta ei suuda enam selle kuuetoalise korteri eest igas kuus ligi 400 dollarit ehk veidi rohkem kui 5000 krooni suurust üüri maksta. Ka dirigendi lesk on tänaseks surnud
Suur osa arhiivist on juba pappkastidesse pakitult korteripõrandal. Kuigi kogu vastu on korduvalt huvi tundnud ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, on dirigendi poeg nende pakkumised tagasi lükanud.
Muuseumi direktor Ülle Reimets helistas eile kogunisti Moskvasse ja küsis Matsovilt, kas see on tõsi, et ta kavatseb oma isa kogu Venemaale viia. «See oleks suur kaotus, kui ta selle osa, mis Tallinnas on, ära viiks,» tunnistas ta. «Roman Matsov oli ju ERSO dirigent, ta on teinud palju salvestusi ning seega väga tähtis meie sümfoonilise muusika ajaloos, ning loogiline, et mingisugune osa tema pärandist on meil.»
Muuseumi fondis on Roman Matsovist vaid mõned fotod, kuulutused, koopiad Ðostakovitðilt saadud postkaartidest ja kirjadest. Heli- ja pildijäljed on temast järel ka ERSOs ja Eesti Raadios.
Mis saab edasi?
Postimehele antud intervjuus rääkis Mark Matsov, et ta on Eestis muusikamuuseumi arhiiviga tutvunud ning ta ei taha, et kogu jääks kuskile keldrisse varjule nagu vanglasse, mis ähvardas eluajal ka ta isa.
Küsimusele, mis saab edasi, ei osanud Matsov eile vastata. Ta kinnitas, et ei kavatse oma dirigendist isa arhiivi, mida on ka mujal maailmas, kunagi maha müüa, kuid pidas vähetõenäoliseks, et see jääb Tallinna. «Võib-olla toon kogu Tallinnast Moskvasse muuseumi arhiivi, kuni leian ruumid, kus muuseum avada,» rääkis ta.
Matsovil on suurejooneline plaan rajada kunagi muuseum, mis oleks pühendatud sellistele 20. sajandil Nõukogude võimu poolt tagakiusatud muusikutele ja heliloojatele nagu seda oli Dmitri Ðostakovitð.
Roman Matsov
Sündis 1917. aastal Petrogradis
Õppis viiulit ja klaverit nii Tallinnas, Berliinis kui ka Leningradis
ERSO peadirigent 1950–1963
1950ndatel juhatas ta Bachi, Händeli ja teiste sakraalseid suurvorme, ignoreerides poliitikute keelde
1995. aastal sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond tänuauhind
Eesti Muusikaakadeemia professor
2001 presidendilt Valgetähe III klassi orden
Suri 2001. aasta 24. augustil Tallinnas
Allikas: PM
xxx
Samal teemal:
Austraalia ajaleht kirjutab Matsovi salalindistustest 02.11.2004 00:01Inna-Katrin Hein
Roman Matsovi ja Dmitri Ðostakovitði salajasest koostööst kirjutas tänavu juulis leheloo Austraalia ajaleht The Age alapealkirja all: «Stalini ajastu haruldane muusika vajab kultuurilist kaitset».
Leht kirjutas, kuidas Eestist on saanud Euroopa Liidu liige ja Matsovi korteri esimese Eesti Vabariigi aegne omanik on vara tagasi saanud ning lähtub üürihinna määramisel turuhinnast. Tänaseks päevaks on helilooja Matsovi pärandus jõudnud hävimisohtu, märgitakse seal.
Edasi peatub leht pikalt Matsovi ja helilooja Dmitri Ðostakovitði ning vähetuntud pianisti Maria Judina kunagisel kokkuleppel päästmaks stalinistliku kunstigulagi käest religioosset ja kaasaegset muusikat.
Nagu õukonnanarr
«Maailm teab, et Ðostakovitð – hinnatud ja Stalini poolt ähvardatud – pidi käituma nagu õukonnanarr, rääkides kibedat tõde neile, kes seda ainult poole kõrvaga kuulsid. Aga Judinat, kes Moskva konservatooriumist heideti välja selle tõttu, et oli otsustanud oma teosed pühendada reþiimi ohvritele, mäletavad ainult muusikamaailma tundvad isikud.»
Matsovist sai Ðostakovitði pärandi hoidja ja varjaja. Asjalood korraldati nii, et kui Ðostakovitði teosed tulid Moskvas või Leningradis esiettekandele, siis Matsov lindistas Eestis oma orkestriga need teosed. Ðostakovitð lähtus sellest, et kui tema tööd oleks pandud «kalevi alla» – ja 1948. aastal seda tehtigi –, oleks vähemalt Tallinnas neist koopia olemas.
Helilinte nappis
Kõik, mida Ðostakovitð kirjutas, Matsov esitas ja lindistas oma orkestriga. Tihti kirjutati lindid küll üle, sest neid ei olnud lihtsalt piisaval hulgal saada. Matsov viis oma hõlma all lindistusi välja ja nii mitmedki säilinud lindid koos Ðostakovitði märkmetega on siiani Matsovi arhiivis.
Arhiivis leidub Austraalia lehe andmeil ka kolm sümfooniat eesti heliloojalt Heimar Ilveselt, mis mitte kunagi pole avalikule esitlusele tulnud. Nõukogude ajal visati Ilves Tallinna konservatooriumist välja oma religioossete vaadete tõttu. Ta elas äärmises vaesuses ning mõnikord toitus isegi võilillelehtedest. Peale selle olid tal veel äärmiselt suured jalad ning tal oli raskusi endale jalatsite leidmisega.
Dmitri Ðostakovitð
Sündis 1906. aastal Peterburis
Lõpetas Peterburi konservatooriumi klaveri- ja kompositsiooniklassi
Loonud 15 sümfooniat, millest kuulsaim, VII Leningradi sümfoonia sündis Teise maailmasõja ajal.
Loonud veel oopereid, ballette, lava- ja filmimuusikat jm
Oli Leningradi ning Moskva konservatooriumi õppejõud
Suri 1975. aastal Moskvas
Uudised
VE: Matsov, Roman – dirigent
Tallinnas kolm aastat tagasi 84 aasta vanuselt surnud dirigent Matsovi salapärasest arhiivist on Eesti muusikaringkondades vaikselt räägitud juba aastaid, kuid laiema avalikkuse ette jõudis info sellest alles nüüd ning sedagi tänu rahvusvahelistele uudisteagentuuridele.
Nimelt kirjutas uudisteagentuur AP nädalavahetusel, et kuulsa Eesti dirigendi poeg Mark Matsov on sunnitud oma isa arhiivile uut kodu otsima, sest nende perele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee alguses kuulunud korter anti hiljuti tagasi maja õigusjärgsele omanikule.
Matsovi Moskvas elav poeg Mark, kel on raskusi üüri maksmisega, kardab hinnalise kogu hävimist. Seda on kokku üle kahe tuhande eseme, alates fotodest ja kirjadest, lõpetades hinnaliste lindistustega.
Kogu väärtuslikumaks osaks peab Mark Matsov lindistusi maailmakuulsa nõukogude helilooja Dmitri Ðostakovitsi teostest, mida tema dirigendist isa Tallinnas esitas ning hiljem ka Eesti Raadios salvestas ja salaja talletas.
Arhiiv pakitud
Juba üle neljakümne aasta Moskvas elanud Mark Matsov (61) kinnitas eile Postimehele, et ta ei suuda enam selle kuuetoalise korteri eest igas kuus ligi 400 dollarit ehk veidi rohkem kui 5000 krooni suurust üüri maksta. Ka dirigendi lesk on tänaseks surnud
Suur osa arhiivist on juba pappkastidesse pakitult korteripõrandal. Kuigi kogu vastu on korduvalt huvi tundnud ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, on dirigendi poeg nende pakkumised tagasi lükanud.
Muuseumi direktor Ülle Reimets helistas eile kogunisti Moskvasse ja küsis Matsovilt, kas see on tõsi, et ta kavatseb oma isa kogu Venemaale viia. «See oleks suur kaotus, kui ta selle osa, mis Tallinnas on, ära viiks,» tunnistas ta. «Roman Matsov oli ju ERSO dirigent, ta on teinud palju salvestusi ning seega väga tähtis meie sümfoonilise muusika ajaloos, ning loogiline, et mingisugune osa tema pärandist on meil.»
Muuseumi fondis on Roman Matsovist vaid mõned fotod, kuulutused, koopiad Ðostakovitðilt saadud postkaartidest ja kirjadest. Heli- ja pildijäljed on temast järel ka ERSOs ja Eesti Raadios.
Mis saab edasi?
Postimehele antud intervjuus rääkis Mark Matsov, et ta on Eestis muusikamuuseumi arhiiviga tutvunud ning ta ei taha, et kogu jääks kuskile keldrisse varjule nagu vanglasse, mis ähvardas eluajal ka ta isa.
Küsimusele, mis saab edasi, ei osanud Matsov eile vastata. Ta kinnitas, et ei kavatse oma dirigendist isa arhiivi, mida on ka mujal maailmas, kunagi maha müüa, kuid pidas vähetõenäoliseks, et see jääb Tallinna. «Võib-olla toon kogu Tallinnast Moskvasse muuseumi arhiivi, kuni leian ruumid, kus muuseum avada,» rääkis ta.
Matsovil on suurejooneline plaan rajada kunagi muuseum, mis oleks pühendatud sellistele 20. sajandil Nõukogude võimu poolt tagakiusatud muusikutele ja heliloojatele nagu seda oli Dmitri Ðostakovitð.
xxx
Samal teemal:
Austraalia ajaleht kirjutab Matsovi salalindistustest 02.11.2004 00:01Inna-Katrin Hein
Leht kirjutas, kuidas Eestist on saanud Euroopa Liidu liige ja Matsovi korteri esimese Eesti Vabariigi aegne omanik on vara tagasi saanud ning lähtub üürihinna määramisel turuhinnast. Tänaseks päevaks on helilooja Matsovi pärandus jõudnud hävimisohtu, märgitakse seal.
Edasi peatub leht pikalt Matsovi ja helilooja Dmitri Ðostakovitði ning vähetuntud pianisti Maria Judina kunagisel kokkuleppel päästmaks stalinistliku kunstigulagi käest religioosset ja kaasaegset muusikat.
Nagu õukonnanarr
«Maailm teab, et Ðostakovitð – hinnatud ja Stalini poolt ähvardatud – pidi käituma nagu õukonnanarr, rääkides kibedat tõde neile, kes seda ainult poole kõrvaga kuulsid. Aga Judinat, kes Moskva konservatooriumist heideti välja selle tõttu, et oli otsustanud oma teosed pühendada reþiimi ohvritele, mäletavad ainult muusikamaailma tundvad isikud.»
Matsovist sai Ðostakovitði pärandi hoidja ja varjaja. Asjalood korraldati nii, et kui Ðostakovitði teosed tulid Moskvas või Leningradis esiettekandele, siis Matsov lindistas Eestis oma orkestriga need teosed. Ðostakovitð lähtus sellest, et kui tema tööd oleks pandud «kalevi alla» – ja 1948. aastal seda tehtigi –, oleks vähemalt Tallinnas neist koopia olemas.
Helilinte nappis
Kõik, mida Ðostakovitð kirjutas, Matsov esitas ja lindistas oma orkestriga. Tihti kirjutati lindid küll üle, sest neid ei olnud lihtsalt piisaval hulgal saada. Matsov viis oma hõlma all lindistusi välja ja nii mitmedki säilinud lindid koos Ðostakovitði märkmetega on siiani Matsovi arhiivis.
Arhiivis leidub Austraalia lehe andmeil ka kolm sümfooniat eesti heliloojalt Heimar Ilveselt, mis mitte kunagi pole avalikule esitlusele tulnud. Nõukogude ajal visati Ilves Tallinna konservatooriumist välja oma religioossete vaadete tõttu. Ta elas äärmises vaesuses ning mõnikord toitus isegi võilillelehtedest. Peale selle olid tal veel äärmiselt suured jalad ning tal oli raskusi endale jalatsite leidmisega.