Jõgevalased tahaksid, et linna poolitava raudteejaama ette tuleks tunnel, sest jaamas seisvad kaubarongid sulgevad jalakäijate ülekäigu. Hetke, mil seal ühtki kaubarongi ei pargi, päevas peaaegu polegi.
Et pääseda teise linnaossa tööle või koju, või ka jõuda reisirongile, peavad inimesed tegema poolekilomeetrise ringi järgmise ülekäiguni. Kes seda ei taha teha, ronib eluga riskides vagunite alt või vahelt läbi.
«Mina ronisin kogu lapsepõlve vagunite vahel, ma tahaksin, et minu laps seda enam tegema ei peaks,» lausus Jõgeva elanik Helen Stepanov. Ta on üks 1400st, kes olid eilseks alla kirjutanud tunneli rajamist nõudvale protestikirjale.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõðev ütles, et allkirjade hulk näitab probleemi tõsidust. Ta lisas, et linnavalitsus tahab, et nii riik kui ka raudteefirma aitaks linnal ehitada jalakäijate tunnelit.
«Raudteel tegutsev äriühing peaks arvestama inimestega, et vedude ja laadimistega neid võimalikult vähe häiritaks,» ütles Svjatõðev. «Selleks on vaja müratõkkeid ja ülekäike.»
Jõgeva teine suur mure on keset linna laiutav laadimisplats, kus nii ööl kui päeval huugavad metsaveoautod ja tõstekraanad. Need lõhuvad tänavaid ja veavad teed muda täis. Linnapea sõnul nõuab linnavalitsus raudteefirmalt platsi korrastamist. «Praegu on see lihtsalt mülgas. Kui midagi ei muutu, võtame jõulised abinõud tarvitusele,» lausus ta.
Eelmisel nädalal hakkas Eesti Raudtee linnavõimude loata laiendama Narva raudteesõlme. Narva aselinnapea Vladimir Kalatðov kinnitas eile, et ehitustöö, millega piirilinna raudteesõlm peaks hakkama läbi laskma pikemaid ronge, on ebaseaduslik.
«Ehitus saab alata pärast volikogu luba ja kõikide ekspertiiside tegemist,» ütles Kalatðov.
Narva raudteesõlme ümbritsevad elurajoonid, kus elab tuhandeid inimesi. Kalatðovi sõnul kardavad elanikud reostust ja müra, mis raudteesõlmega kaasas käib.
Tartu volikogus üritas sotsiaaldemokraat Enn Tarto edutult läbi suruda otsust, millega oleks keelatud Tartu kaubajaamas keskkonnaohtlike ja plahvatusohtlike veoste seismine. Volinikud kukutasid Tarto ettepaneku läbi.
Mullu suvel selgus Tallinnas Nõmmel elanike kaebust kontrollides, et raudtee-äärse maja kortereis ületas müra ja vibratsioon lubatud taseme.
Mitte ainult raudtee, vaid ka kava ehitada rööbastee tekitab proteste. Rae valla Aruvalla külavanem Ardi Mitt ütles, et kuuldused, nagu läheks Tallinna raudringtee läbi tema küla, on juba alla löönud vähemalt ühe maatehingu hinna.
«Üks inimene tahtis elamukrundiks maad osta, kui kuulis, et võib raudtee tulla, jäi kaup katki,» rääkis Mitt.
Ohtlikud veosed
«Trass läheb elumajade juurest mööda, meile on see vastuvõetamatu,» ütles ta. «See ei ole ju elektriraudtee, kütusevedu on ohtlik ja mürarikas.»
Aruvalla küla Tossi talu perenaine Elbe Kurrusk lausus, et suure maantee ääres elades on niigi müra palju. Kodutalu õue alt läbi minev raudtee tõotab veel suuremat lärmi.
«Meil pole autotki, mis minul sellest naftast,» arvas Kurrusk transiitvedudest kasvava majanduskasu kohta.
Tallinna linnavolikogu nõudis mullu samuti, et transiitveod läbi linna lõppeks. Selleks on aga vaja ehitada ringtee.
Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et lõplikult ei ole raudtee-ringtee ehitus otsustatud. Esialgu kavandab Tallinna Sadam alustada tasuvusuuringuid ja võimalike trasside asukoha valikuid.
Raudteeinspektsiooni asepeadirektor Margus Metssalu sõnas, et Narva ehitustööd on seaduslikud.
Et Eesti Raudtee on eraomanduses, ei saa firma ülekäikude ja ülesõitude ehitamiseks ka Euroopa abiraha küsida.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koff ütles, et nii müra kui ka ülekäikude probleemi lahendamine nõuab omavalitsuste, riigi ja raudteefirma ühiseid jõupingutusi.
xxx
Kolmiklinn katastroofiohus 28.10.2004 00:01Maret Maripuu, Tallinna linnavolikogu esimees
Tean ühte linna, mis on näiliselt üks, kuid lähemal uurimisel peidab endas kohati mitut erinevat. Seal on tavaliste inimeste linn, kelle jaoks mõiste «säästlikkus» seostub sellega, kuidas saada poest igapäevane kõhutäis võimalikult säästlikult kätte.
Teise omaette linna moodustavad ametnikud, kelle muutustest tüdinud silmad peavad vahel paberitelt üht-teist säästva arengu kohta lugema. Kolmandas linnas elavad kaupmehed, kes peavad keskkonnasäästlikku lähenemist selle kasumi keelde ümbertõlkimise võimatuse pärast lihtsalt ebamõistlikuks.
Vahel tundub mulle, et need kolm linna asuvad Tallinnas. Kujutlus tekkis siis, kui hakkasin kontrollima ühe eelmisel aastal vastu võetud volikogu otsuse täitmist. Otsus puudutas tegevusplaani väljatöötamist, mis oleks 2007. aastaks Tallinna elanikud pommi otsast alla toonud.
See kohustas linnavalitsust koostöös majandusministeeriumi, sadamate, raudtee ja veoste operaatoritega asuma läbi linna kulgevat keskkonnaohtlike veoste transiiti kuni selle lõpetamiseni vähendama.
Linn pommi otsas
Linna südant läbivad ohtlikud veosed võivad iga hetk nii Toompea kui Kopli kaardilt pühkida. Piisab vaid kellegi hoolimatusest või pahatahtlikkusest. Rahvusvaheline terrorism ei tunne standardseid käitumisnorme. Me peame endale aru andma, et üliohtlike ainete kontsentratsioon Tallinna kesklinnas kujutab endast täiendavat riski.
Kahjuks elame linnas, kus linnaelanike esindusorgani poolt vastu võetud otsused alati täitmisele ei kuulu. Veod läbi linna pole mitte vähenenud, vaid suurenenud.
Praegu käib põhitransiit Tallinnas sadamate ümbruses, samal ajal on sadamaalade arendamine uut hoogu juurde saamas. Rannaalade räämas ilme parandamise üheks võimalikuks tähtajaks on välja käidud 2011. aasta. Tallinn on siis loodetavasti koos ühe Soome linnaga Euroopa kultuuripealinn.
Sellist tulevikku ei ole võimalik ehitada pidevalt varitsevale ohule, mis lisaks olemasolevatele linnaosadele ka uut piirkonda kummitab. Sinna elama kolivaid inimesi jääks linna ja ettevõtete tegevusetuse korral päevast päeva hirmutama võimalik plahvatusoht. See pakub ka perspektiivsest ehituspiirkonnast tulu lootvatele ettevõtetele mõtlemisainet. Niikaua kui transiidi ohutust ei tagata, ei saa ka linn lubada veel suurema inimhulga pidevasse ohuolukorda panemist.
Pealinna läbivate ohtlike veostega juhtuv õnnetus rikub aastateks Tallinna maine ja ettevõtluskeskkonna. Asi ei ole ainult Tallinna maines, vaid inimestes. Meile ei ole uut Estoniat vaja.
Paljud on pidanud linnapoolset võitlust ohtlike veoste vastu tuuleveskitega võitlemiseks. Transiit on üks Eesti riigi lemmiklapsi, mis ka riigile kena kopika sisse toob, rääkimata transiidifirmadest. Lahendused on küll kulukad, kuid tagajärgedega tegelemine osutub märkimisväärselt kallimaks.
Rääkimata sellest, et inimelule ei saa hinnasilti külge riputada.
Lahendused tulekul
Volikogu juures alustab tööd komisjon, mis paneb paberile mõeldavad reaalsed lahendused linnaelanike ohu vähendamiseks. Räägitakse vedude ümbersuunamisest Koplis ja Paljassaares asuvatest sadamatest Paldiski ja Muuga sadamatesse, samuti vagunite ümbersuunamisest otse Paldiskisse, ilma Tallinna läbimata. Komisjoni välja öeldud lahendused peavad sündima kõikide osapoolte kompromissist.
Lisaks volikogu poliitiliste jõudude esindajatele kutsutakse kohale ka keskkonnaohtlike veostega seotud eksperte. Et võimalik katastroof, mis hoolimatu suhtumise ja vedude suurenemise tagajärjel muutub üha aktuaalsemaks, puudutab ka meie lähimaid naabreid, hakkavad komisjoni nõustama ka väliseksperdid. Oma tegevuse kokkuvõtte esitab komisjon volikogule järgmise aasta alguseks.
Alustasin küll kolmelinnalisest Tallinnast, kuid lõpetan ühega. Hoolimata majandusministri pessimismist ohtlike veoste vähendamise võimalikkuse suhtes Tallinnas, on linna täitevvõim hakanud selles valdkonnas oma tegutsemistahet üles näitama ja transiidiettevõttedki kaasa tulnud. See annab lootust, et ametnikud võivad tulevikus enda lauale ilmunud Tallinna arengukavast lugeda: ohtlike veoste vedu on läbi Tallinna märkimisväärselt vähenenud.
Uudised
VE: raudtee
Pool Eestit protestib raudtee vastu
28.10.2004 00:01Andrus Karnau
Jõgevalased tahaksid, et linna poolitava raudteejaama ette tuleks tunnel, sest jaamas seisvad kaubarongid sulgevad jalakäijate ülekäigu. Hetke, mil seal ühtki kaubarongi ei pargi, päevas peaaegu polegi.
Et pääseda teise linnaossa tööle või koju, või ka jõuda reisirongile, peavad inimesed tegema poolekilomeetrise ringi järgmise ülekäiguni. Kes seda ei taha teha, ronib eluga riskides vagunite alt või vahelt läbi.
«Mina ronisin kogu lapsepõlve vagunite vahel, ma tahaksin, et minu laps seda enam tegema ei peaks,» lausus Jõgeva elanik Helen Stepanov. Ta on üks 1400st, kes olid eilseks alla kirjutanud tunneli rajamist nõudvale protestikirjale.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõðev ütles, et allkirjade hulk näitab probleemi tõsidust. Ta lisas, et linnavalitsus tahab, et nii riik kui ka raudteefirma aitaks linnal ehitada jalakäijate tunnelit.
«Raudteel tegutsev äriühing peaks arvestama inimestega, et vedude ja laadimistega neid võimalikult vähe häiritaks,» ütles Svjatõðev. «Selleks on vaja müratõkkeid ja ülekäike.»
Jõgeva teine suur mure on keset linna laiutav laadimisplats, kus nii ööl kui päeval huugavad metsaveoautod ja tõstekraanad. Need lõhuvad tänavaid ja veavad teed muda täis. Linnapea sõnul nõuab linnavalitsus raudteefirmalt platsi korrastamist. «Praegu on see lihtsalt mülgas. Kui midagi ei muutu, võtame jõulised abinõud tarvitusele,» lausus ta.
Eelmisel nädalal hakkas Eesti Raudtee linnavõimude loata laiendama Narva raudteesõlme. Narva aselinnapea Vladimir Kalatðov kinnitas eile, et ehitustöö, millega piirilinna raudteesõlm peaks hakkama läbi laskma pikemaid ronge, on ebaseaduslik.
«Ehitus saab alata pärast volikogu luba ja kõikide ekspertiiside tegemist,» ütles Kalatðov.
Narva raudteesõlme ümbritsevad elurajoonid, kus elab tuhandeid inimesi. Kalatðovi sõnul kardavad elanikud reostust ja müra, mis raudteesõlmega kaasas käib.
Tartu volikogus üritas sotsiaaldemokraat Enn Tarto edutult läbi suruda otsust, millega oleks keelatud Tartu kaubajaamas keskkonnaohtlike ja plahvatusohtlike veoste seismine. Volinikud kukutasid Tarto ettepaneku läbi.
Mullu suvel selgus Tallinnas Nõmmel elanike kaebust kontrollides, et raudtee-äärse maja kortereis ületas müra ja vibratsioon lubatud taseme.
Mitte ainult raudtee, vaid ka kava ehitada rööbastee tekitab proteste. Rae valla Aruvalla külavanem Ardi Mitt ütles, et kuuldused, nagu läheks Tallinna raudringtee läbi tema küla, on juba alla löönud vähemalt ühe maatehingu hinna.
«Üks inimene tahtis elamukrundiks maad osta, kui kuulis, et võib raudtee tulla, jäi kaup katki,» rääkis Mitt.
Ohtlikud veosed
«Trass läheb elumajade juurest mööda, meile on see vastuvõetamatu,» ütles ta. «See ei ole ju elektriraudtee, kütusevedu on ohtlik ja mürarikas.»
Aruvalla küla Tossi talu perenaine Elbe Kurrusk lausus, et suure maantee ääres elades on niigi müra palju. Kodutalu õue alt läbi minev raudtee tõotab veel suuremat lärmi.
«Meil pole autotki, mis minul sellest naftast,» arvas Kurrusk transiitvedudest kasvava majanduskasu kohta.
Tallinna linnavolikogu nõudis mullu samuti, et transiitveod läbi linna lõppeks. Selleks on aga vaja ehitada ringtee.
Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles, et lõplikult ei ole raudtee-ringtee ehitus otsustatud. Esialgu kavandab Tallinna Sadam alustada tasuvusuuringuid ja võimalike trasside asukoha valikuid.
Raudteeinspektsiooni asepeadirektor Margus Metssalu sõnas, et Narva ehitustööd on seaduslikud.
Et Eesti Raudtee on eraomanduses, ei saa firma ülekäikude ja ülesõitude ehitamiseks ka Euroopa abiraha küsida.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koff ütles, et nii müra kui ka ülekäikude probleemi lahendamine nõuab omavalitsuste, riigi ja raudteefirma ühiseid jõupingutusi.
xxx
Kolmiklinn katastroofiohus 28.10.2004 00:01Maret Maripuu, Tallinna linnavolikogu esimees
Teise omaette linna moodustavad ametnikud, kelle muutustest tüdinud silmad peavad vahel paberitelt üht-teist säästva arengu kohta lugema. Kolmandas linnas elavad kaupmehed, kes peavad keskkonnasäästlikku lähenemist selle kasumi keelde ümbertõlkimise võimatuse pärast lihtsalt ebamõistlikuks.
Vahel tundub mulle, et need kolm linna asuvad Tallinnas. Kujutlus tekkis siis, kui hakkasin kontrollima ühe eelmisel aastal vastu võetud volikogu otsuse täitmist. Otsus puudutas tegevusplaani väljatöötamist, mis oleks 2007. aastaks Tallinna elanikud pommi otsast alla toonud.
See kohustas linnavalitsust koostöös majandusministeeriumi, sadamate, raudtee ja veoste operaatoritega asuma läbi linna kulgevat keskkonnaohtlike veoste transiiti kuni selle lõpetamiseni vähendama.
Linn pommi otsas
Linna südant läbivad ohtlikud veosed võivad iga hetk nii Toompea kui Kopli kaardilt pühkida. Piisab vaid kellegi hoolimatusest või pahatahtlikkusest. Rahvusvaheline terrorism ei tunne standardseid käitumisnorme. Me peame endale aru andma, et üliohtlike ainete kontsentratsioon Tallinna kesklinnas kujutab endast täiendavat riski.
Kahjuks elame linnas, kus linnaelanike esindusorgani poolt vastu võetud otsused alati täitmisele ei kuulu. Veod läbi linna pole mitte vähenenud, vaid suurenenud.
Praegu käib põhitransiit Tallinnas sadamate ümbruses, samal ajal on sadamaalade arendamine uut hoogu juurde saamas. Rannaalade räämas ilme parandamise üheks võimalikuks tähtajaks on välja käidud 2011. aasta. Tallinn on siis loodetavasti koos ühe Soome linnaga Euroopa kultuuripealinn.
Sellist tulevikku ei ole võimalik ehitada pidevalt varitsevale ohule, mis lisaks olemasolevatele linnaosadele ka uut piirkonda kummitab. Sinna elama kolivaid inimesi jääks linna ja ettevõtete tegevusetuse korral päevast päeva hirmutama võimalik plahvatusoht. See pakub ka perspektiivsest ehituspiirkonnast tulu lootvatele ettevõtetele mõtlemisainet. Niikaua kui transiidi ohutust ei tagata, ei saa ka linn lubada veel suurema inimhulga pidevasse ohuolukorda panemist.
Pealinna läbivate ohtlike veostega juhtuv õnnetus rikub aastateks Tallinna maine ja ettevõtluskeskkonna. Asi ei ole ainult Tallinna maines, vaid inimestes. Meile ei ole uut Estoniat vaja.
Paljud on pidanud linnapoolset võitlust ohtlike veoste vastu tuuleveskitega võitlemiseks. Transiit on üks Eesti riigi lemmiklapsi, mis ka riigile kena kopika sisse toob, rääkimata transiidifirmadest. Lahendused on küll kulukad, kuid tagajärgedega tegelemine osutub märkimisväärselt kallimaks.
Rääkimata sellest, et inimelule ei saa hinnasilti külge riputada.
Lahendused tulekul
Volikogu juures alustab tööd komisjon, mis paneb paberile mõeldavad reaalsed lahendused linnaelanike ohu vähendamiseks. Räägitakse vedude ümbersuunamisest Koplis ja Paljassaares asuvatest sadamatest Paldiski ja Muuga sadamatesse, samuti vagunite ümbersuunamisest otse Paldiskisse, ilma Tallinna läbimata. Komisjoni välja öeldud lahendused peavad sündima kõikide osapoolte kompromissist.
Lisaks volikogu poliitiliste jõudude esindajatele kutsutakse kohale ka keskkonnaohtlike veostega seotud eksperte. Et võimalik katastroof, mis hoolimatu suhtumise ja vedude suurenemise tagajärjel muutub üha aktuaalsemaks, puudutab ka meie lähimaid naabreid, hakkavad komisjoni nõustama ka väliseksperdid. Oma tegevuse kokkuvõtte esitab komisjon volikogule järgmise aasta alguseks.
Alustasin küll kolmelinnalisest Tallinnast, kuid lõpetan ühega. Hoolimata majandusministri pessimismist ohtlike veoste vähendamise võimalikkuse suhtes Tallinnas, on linna täitevvõim hakanud selles valdkonnas oma tegutsemistahet üles näitama ja transiidiettevõttedki kaasa tulnud. See annab lootust, et ametnikud võivad tulevikus enda lauale ilmunud Tallinna arengukavast lugeda: ohtlike veoste vedu on läbi Tallinna märkimisväärselt vähenenud.