Euroopa sotsiaalhartat rikkuv Eesti sattus musta nimekirja
08.10.2004 07:27PM Online
Euroraport andis mitmele Eesti sotsiaalpoliitika valdkonnale negatiivse hinnangu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Euroopa nõuab Eestilt töötu abiraha tõstmist, streigiõiguse laiendamist avalikus sektoris ja perefirmades töötavate laste võimaliku ekspluateerimise lõpetamist ehk sotsiaalhartaga võetud kohustuste täitmist.
Tänavune Eestit puudutav Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee aruanne heidab meile teravalt ette ka perekondade ühinemise probleemidest möödavaatamist.
Euroopa sotsiaalharta järgi tekib võõrriigist pärit töölisel õigus oma pere teise riiki tuua pärast seda, kui ta on seal elanud aasta. Peale selle tagab harta lastele individuaalse riiki jäämise õiguse. Eesti on aga sätestanud perede ühinemiseks viieaastase elamisnõude.
«Surve on päris tugev, et kehtestaksime viie aasta asemel üheaastase tähtaja,» tunnistas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet, lisades, et seda hoolimata toimivast tähtajaliste elamislubade süsteemist.
Perede ühinemise teema tuli ühe põletavamana eelmisel nädalal kõneks riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus arutlusel olid kõik Eestile tehtud etteheiteid. Erakondade jaoks on tegu põhimõttelise küsimusega, sest kaalul võib olla idapoolse sisserände soodustamine.
«Hartat ratifitseerides oleme andnud lubadusi. Nüüd on raske neist kohustustest hoiduda ja öelda, et me seda ei tee,» lausus Malvet.
Raport pole rahul ka sellega, et Eesti tööseadustik lubab lastel töötada perefirmades, taludes või kodus, pakkumata neile mingeid tagatisi võimaliku ekspluateerimise vastu.
«See arvamus tuli meile üllatusena. Me ei osanud viidata lastekaitseseadusele, mis keelab igasuguse laste ekspluateerimise. Asja tuleb uues lastekaitseseaduses täpsustada,» märkis Malvet, mööndes samas, et üksikjuhtudel võib ka meil olla alaealiste liigset töötamist.
Veel osutab aruanne avalike teenistujate streigiõiguse puudumisele ning töötu riikliku abiraha ja rahvapensioni ilmselgelt ebapiisavale tasemele. Töötu abiraha on aastaid püsinud 400 kroonil ja riik maksab praegu tööstaaÏita inimestele 990-kroonist pensioni.
Sotsiaalkomisjon suhtub oma esimehe Mai Treiali sõnul Euroopa järeldustesse täie tõsidusega ja asub pidevalt jälgima harta täitmist. «Meie jaoks on oluline lahenduste otsimine ja pidev seaduste täiendamine,» lausus Treial.
Ta lisas, et võrreldes kevadega on asi paranenud – 2005. aastal tõuseb toimetulekupiir 750 kroonini ja tulekul on uued peretoetused. Treiali sõnul on tõsine probleem ka madal alampalk, mis ei motiveeri tööle.
2005. aasta 1. juuliks tuleb näidata, mida on tehtud harta miinimumnõuete täitmiseks.
Euroopa ei oota kiireid samme. Malle Malveti sõnul ei taba kriitika alla sattunud riike kohe mingid sanktsioonid. «Komiteed huvitavad arengud – uued eelnõud ja see, kui pika aja peale on muudatused kavandatud,» ütles ta.
Sotsiaalseid õigusi sisaldav harta on inimõiguste konventsiooniga võrreldav Euroopa Nõukogu dokument, mille riigikogu ratifitseeris 2000. aastal.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Euroopa sotsiaalharta
Euroopa sotsiaalhartat rikkuv Eesti sattus musta nimekirja
08.10.2004 07:27PM Online
Euroopa nõuab Eestilt töötu abiraha tõstmist, streigiõiguse laiendamist avalikus sektoris ja perefirmades töötavate laste võimaliku ekspluateerimise lõpetamist ehk sotsiaalhartaga võetud kohustuste täitmist.
Tänavune Eestit puudutav Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee aruanne heidab meile teravalt ette ka perekondade ühinemise probleemidest möödavaatamist.
Euroopa sotsiaalharta järgi tekib võõrriigist pärit töölisel õigus oma pere teise riiki tuua pärast seda, kui ta on seal elanud aasta. Peale selle tagab harta lastele individuaalse riiki jäämise õiguse. Eesti on aga sätestanud perede ühinemiseks viieaastase elamisnõude.
«Surve on päris tugev, et kehtestaksime viie aasta asemel üheaastase tähtaja,» tunnistas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet, lisades, et seda hoolimata toimivast tähtajaliste elamislubade süsteemist.
Perede ühinemise teema tuli ühe põletavamana eelmisel nädalal kõneks riigikogu sotsiaalkomisjonis, kus arutlusel olid kõik Eestile tehtud etteheiteid. Erakondade jaoks on tegu põhimõttelise küsimusega, sest kaalul võib olla idapoolse sisserände soodustamine.
«Hartat ratifitseerides oleme andnud lubadusi. Nüüd on raske neist kohustustest hoiduda ja öelda, et me seda ei tee,» lausus Malvet.
Raport pole rahul ka sellega, et Eesti tööseadustik lubab lastel töötada perefirmades, taludes või kodus, pakkumata neile mingeid tagatisi võimaliku ekspluateerimise vastu.
«See arvamus tuli meile üllatusena. Me ei osanud viidata lastekaitseseadusele, mis keelab igasuguse laste ekspluateerimise. Asja tuleb uues lastekaitseseaduses täpsustada,» märkis Malvet, mööndes samas, et üksikjuhtudel võib ka meil olla alaealiste liigset töötamist.
Veel osutab aruanne avalike teenistujate streigiõiguse puudumisele ning töötu riikliku abiraha ja rahvapensioni ilmselgelt ebapiisavale tasemele. Töötu abiraha on aastaid püsinud 400 kroonil ja riik maksab praegu tööstaaÏita inimestele 990-kroonist pensioni.
Sotsiaalkomisjon suhtub oma esimehe Mai Treiali sõnul Euroopa järeldustesse täie tõsidusega ja asub pidevalt jälgima harta täitmist. «Meie jaoks on oluline lahenduste otsimine ja pidev seaduste täiendamine,» lausus Treial.
Ta lisas, et võrreldes kevadega on asi paranenud – 2005. aastal tõuseb toimetulekupiir 750 kroonini ja tulekul on uued peretoetused. Treiali sõnul on tõsine probleem ka madal alampalk, mis ei motiveeri tööle.
2005. aasta 1. juuliks tuleb näidata, mida on tehtud harta miinimumnõuete täitmiseks.
Euroopa ei oota kiireid samme. Malle Malveti sõnul ei taba kriitika alla sattunud riike kohe mingid sanktsioonid. «Komiteed huvitavad arengud – uued eelnõud ja see, kui pika aja peale on muudatused kavandatud,» ütles ta.
Sotsiaalseid õigusi sisaldav harta on inimõiguste konventsiooniga võrreldav Euroopa Nõukogu dokument, mille riigikogu ratifitseeris 2000. aastal.