Üle kolmandiku riigi hoonetest seisab tühjalt
31.08.2004 16:39PM Online
Riigikontroll leidis, et hinnanguliselt 37 protsenti riigi hoonetest seisab tühjalt ning välja renditud majade ja ruumide rendilepingutest on 80 protsenti riigile kahjulikud.
Riik haldab kokku umbes 3,1 miljonit ruutmeetrit pinda. Kogu kasulikust pinnast seisab tühjalt 31 protsenti ehk ligi miljon ruutmeetrit ja renditakse välja 13 protsenti.
«Tühjade hoonete hulk näitab maa ja ruumi halba kasutamist ning vähest efektiivsust hoonete haldamisel, sellega kaasnevad suured korrashoiukulud ja müügist saamata jääv tulu,» märkis Riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Janno Veskimets.
Riigikontrolli audit näitas ka, et riigi hooned lagunevad. Kasutatavate hoonete põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide säilimine pole üldjuhul tagatud. Näiteks katuse korrashoid on piisavalt tagatud vaid keskmiselt 27 protsendil hoonetel.
Kütte- ja veevarustussüsteemi ning kanalisatsiooni vanus ületab 40 protsendil juhtudel nende kriitilise eluea. «Olukord viitab avariiohtlikkusele, mille kõrvaldamine võib mitu korda kallimaks minna kui nende asendamine uutega,» märkis Veskimets.
Kõige enam kuulub riigile hooneid, mis on ehitatud ajavahemikul 1960-1975. Hoonete keskmiseks vanuseks on 34 aastat ja üle poole hoonetest on valminud enne 1975. aastat.
Riigikontrolli analüüs näitas ka, et enamik rendilepingutest on riigile kahjulikud: 80 protsenti hoonete ja ruumide rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast vähemalt 40 protsenti odavamalt, mistõttu jääb riigil ainuüksi eluruumide rendile andmisega aastas saamata hinnanguliselt 4 miljonit krooni tulu.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: riik kui omanik
Üle kolmandiku riigi hoonetest seisab tühjalt
31.08.2004 16:39PM Online
Riik haldab kokku umbes 3,1 miljonit ruutmeetrit pinda. Kogu kasulikust pinnast seisab tühjalt 31 protsenti ehk ligi miljon ruutmeetrit ja renditakse välja 13 protsenti.
«Tühjade hoonete hulk näitab maa ja ruumi halba kasutamist ning vähest efektiivsust hoonete haldamisel, sellega kaasnevad suured korrashoiukulud ja müügist saamata jääv tulu,» märkis Riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Janno Veskimets.
Riigikontrolli audit näitas ka, et riigi hooned lagunevad. Kasutatavate hoonete põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide säilimine pole üldjuhul tagatud. Näiteks katuse korrashoid on piisavalt tagatud vaid keskmiselt 27 protsendil hoonetel.
Kütte- ja veevarustussüsteemi ning kanalisatsiooni vanus ületab 40 protsendil juhtudel nende kriitilise eluea. «Olukord viitab avariiohtlikkusele, mille kõrvaldamine võib mitu korda kallimaks minna kui nende asendamine uutega,» märkis Veskimets.
Kõige enam kuulub riigile hooneid, mis on ehitatud ajavahemikul 1960-1975. Hoonete keskmiseks vanuseks on 34 aastat ja üle poole hoonetest on valminud enne 1975. aastat.
Riigikontrolli analüüs näitas ka, et enamik rendilepingutest on riigile kahjulikud: 80 protsenti hoonete ja ruumide rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast vähemalt 40 protsenti odavamalt, mistõttu jääb riigil ainuüksi eluruumide rendile andmisega aastas saamata hinnanguliselt 4 miljonit krooni tulu.