Jõgeva alustas toetusallkirjade kogumist tunneli rajamiseks
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev kutsus oma taasiseseisvuspäeva kõnes kõiki jõgevlasi, Jõgevamaa elanikke ja Jõgeva linna külalisi andma oma allkiri raudtee alla jalakäijate tunneli ehitamise toetuseks.
Raudtee ohutuks ületamiseks on jalakäijate tunnel Jõgeval hädavajalik, viimane jalakäija surmaga lõppenud üliraske õnnetus juhtus Jõgeval raudteejaamas tänavu 12. mail (2004), kui veduri ette jäi teed ületanud 82-aastane vanainimene, kes suri saadud vigastustesse kiirabiautos.
Eesti Raudtee on püüdnud taotleda Euroopa Liidust abiraha viaduktide, tunnelite ja müraseinte ehitamiseks mitmetesse Eestimaa paikadesse. Et aga raudteefirma enamusaktsiad kuuluvad era-, mitte riigifirmale, raudtee paraku eurotoetusi ei saa. Sellepärast on takerdunud ka Jõgeva linna läbirääkimised raudteefirmaga, et saada raha jalakäijate tunneli rajamiseks.
Eesti Linnade Liidu ja Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tänavu jaanuaris korraldatud nõupidamisel tutvustas Eesti Raudtee oma kava taotleda Euroopa Liidu fondidest laenu viaduktide, tunnelite ja müraseinte ehitamiseks. Kokku taotleti vastavate objektide ehitamiseks laenu 10 miljonit eurot ehk ligi 156 miljonit krooni. Euroopa Liidu vahenditest taotletavate laenusummade eest plaaniti ehitada ka jalakäijate tunnelid Jõgevale, Lagedile, Kehrasse, Tapale, Tartusse ja Tamsallu.
Koos tunneli rajamisega pidid Jõgeval korda saama ka Kesk ja Estakaadi tänav, sest sealne sopp ja müra häirib juba ammu inimesi, ka on raskeveokid muutnud need tänavad kohati läbimatuteks.
Allkirja tunneli rajamise toetuseks saab anda Jõgeva linnavalitsuse kantseleis, Jõgeva kultuurikeskuse administraatori juures ja Jõgeva Linnaraamatukogus. Vastu võetakse ka digiallkirjaga toetusavaldusi. Vastav info on linna veebilehel aadressiga www.jogevalv.ee
HELVE LAASIK
xxx
Jõgeva tahab aastal 2005 jalakäijatele raudtee ülepääsu projekteerida ja 2006. aastal valmis ehitada
Jõgeva linn soovib järgmisel aastal projekteerida jalakäijatele kesklinnas jaama juures raudtee ülepääsu ja ületuleval aastal selle ka valmis ehitada. Kas jalakäijatele tuleb raudtee ületamiseks tunnel või sild, otsustavad arhitektid ja projekteerijad. Eesti Raudtee eelistab silda.
Aastakümneid on Jõgeva elanikke ja külalisi kimbutanud raudtee ületamise probleem. Kui jaamas seisab kaubarong, pole jalakäijatel võimalik üle raudtee minna. Seetõttu pole harvad juhused, mil reisijad oma rongist maha jäävad või on sunnitud kaubavagunite vahelt üle ja läbi ronima. Võimalik on ka rongi eest või tagant ringi minna, kuid see vajab juba täiendavalt lisaaega.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul pöördus linn oktoobri alguses Eesti Raudtee poole palvega edastada tehnilised tingimused kahetasandilise raudteeületuskoha projekteerimiseks. “Need tingimused on meil käes ja sealt loen välja, et raudteefirma eelistaks silda,” märkis linnapea. Tema sõnul on linn alustanud lähteülesande kokkukirjutamist. “2005. aastal tahame tellida ning kätte saada projekti ja 2006. aastal ehitama hakata,” tunnistas Svjatõsev.
Tema sõnul ei eelista linn praegu tunnelit ega silda. “Jääme lootma projekteerijate ja arhitektide huvitavatele lahendustele,” nentis ta.
Euroraha lähiajal ei tule
Eesti Linnade Liidu ning Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tänavu jaanuaris korraldatud nõupidamisel räägiti jalakäijate tunnelite rajamisest Jõgevale, Lagedile, Kehrasse, Tapale, Tartusse ja Tamsallu. Eesti Raudtee pidi taotlema Euroopa Liidu vahenditest kuni 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni, et saaksid lahendatud kõige tõsisemad probleemid linnades, mida raudtee poolitab.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koffi sõnul taotles firma toetust Euroopa Liidu regionaalarengu struktuurifondist (ERDF). “Esitasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile õigeks ajaks oma ettepanekud, kuid valitsuse tänavu 12. juulil kinnitatud transpordi-infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud toetuse kasutamise kavas aastateks 2004-2006 Eesti Raudtee esitatud projekte meile teadmata põhjustel ei kajastu,” selgitas pressiesindaja.
Et Eesti Raudtee aktsiatest kuulub 66 protsenti erafirmale ja 34 protsenti riigile, siis Euroopa Liidust raha saamiseks võiks kõne alla tulla vaid riigile kuuluva 34-protsendilise osaluse 75- protsendiline rahastamine.
Üle 80 protsendi peaks investeerima Eesti Raudtee
Euroopa regionaalarengu fondi toetuse määrad fikseeriti Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri tänavuse 14. juuni määrusega, mille järgi oma- ja kaasrahastamise määr Eesti Raudtee puhul ületab 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
“Selline toetuse osakaal ei tee reaalseks elanikkonna üldise ohutuse ja mugavuse parandamist, sest eraettevõte ei saa vastutada riigi kohustuste eest,” tõdes Koff.
Nii Eesti Raudtee kui ka Jõgeva linn on eraldi taotlenud toetust ülekäigu lahendamise projektile. Selge on, et üks osapooltest peaks hakkama seda projekti reaalselt juhtima. Praeguse seisuga on see Jõgeva linn.
“Kaasrahastamise küsimus on hetkel veel lahtine, kuid see lahendatakse omavaheliste läbirääkimiste käigus,” märkis Koff.
“Eesti Raudtee on siiski eraettevõte, milles küll on riigi vähemusosalus ning firmal saab olla vaid üks eesmärk — kasumi taotlemine. Eesti Raudtee ei saa tegeleda vaid avalikke huve esindatavate projektide ja investeeringutega, sest vastasel korral kaoksid kõik ressursid jätkusuutlikuks arenguks ja pikemaajalisteks investeeringuteks,” tunnistas ettevõtte pressiesindaja.
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahaga saab mitmetasandiliseks ehitada ülesõidud, kus ööpäevas liigub 1000 – 4000 sõidukit. Raudteeinspektsiooni andmetel on seni oma kindla jah-sõna öelnud Tartu, Rakvere ja Tapa linn. Omavalitsuse osalus selles projektis on 25 protsenti, 75 protsenti katab ühtekuuluvusfond.
Raudteefirma hinnangul ei piisa sellest, et nad teevad koostööd kohalike omavalitsustega toetusprojektide koostamisel, on vaja ka riigipoolset sekkumist.
HELVE LAASIK
xxx
Raudteeülepääsu rajamist on toetanud 1400 inimest
Praeguseks on ligikaudu 1400 inimest toetanud oma allkirjaga raudteeülepääsu ehitamise vajalikkust Jõgeva linna läbivale raudteele. Kõige rohkem allkirju on kogutud linnaraamatukogus.
Palju linlasi tuli toetusallkirja andma ka linnavalitsuse kantseleisse ja Jõgeva kultuurikeskusse. Linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul näitab kogutud allkirjade hulk, et raudtee ületamise probleem on Jõgeva inimestele tõsine.
HELVE LAASIK
xxx
Raudteeõnnetuse keskmine maksumus on vähemalt 2,3 miljonit krooni 03.11.2004 09:43PM Online
Raudteeõnnetuste keskmine maksumus tänavu on Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel 2,3 miljonit krooni.
Eestis on 2004. aasta augusti seisuga raudteeülesõidukohtadel toimunud 16 liiklusõnnetust, milles hukkus neli inimest. Maanteeameti andmetel on ühe hukkunuga õnnetuse kahju ühiskonnale 7.225.000 krooni ja kokku seega 28,9 miljonit krooni.
Toimunud liiklusõnnetustega on registreeritud varakahju üldsummas 7.168.000 krooni ja ravikulusid 620.000 krooni.
Õnnetusjuhtumitega on ühiskonnale tekkinud kahju summas 36.688.000 krooni, seega on keskmiseks kahjuks 2.293.000 krooni õnnetusjuhtumi kohta.
Arvestused ei hõlma raudteeliikluse seiskumisest tekkinud kahju ettevõtetele, süüdlaste sõidukites kauba hävinemist, liikluskindlustuse hüvitamise piirmäärasid ületavat kahju, keskkonnakahju ja riigi päästeteenistuste kulutusi.
Tulenevalt nendest asjaoludest on õnnetusjuhtumite kaudne maksumus nimetatust veelgi suurem, märgib LKF.
xxx
Kas jalakäijate tunnel või kaubajaam?
Jõgeva linna üheks oluliseks arenguteguriks on raudtee. Raudteetransport on viimasel ajal muutunud veelgi intensiivsemaks ning suurenenud on ka majandustegevus raudtee ääres. See kõik on vesi ettevõtjate veskile.
Kuid inimestele, kes Jõgeva linnas elavad, taolised muutused, mis tegelikkuses tõstavad meie majanduslikku heaolu, ei meeldi. See on ka loomulik, sest uued Ameerika vedurid suudavad tõsta liikluskoormust, kuid on toonud endaga kaasa müra kasvu.
Samuti ettevõtted, kes linna territooriumil puitu maha laadivad ja sellega sodi tekitavad ja linnapilti rikuvad. Ning inimeste jaoks, kes raudteetransporti kasutavad, on pahatihti olukord lausa väljakannatamatu – suured kütuse- või puiduvagunid ei võimalda neil reisirongile minna, kuna ülekäigutee on blokeeritud. Taolised ummikud esinevad peale Jõgeva ka Kaareperes.
Tunnel ei lahenda kõiki probleeme
On räägitud mitmetest variantidest Jõgeva linnas eksisteerivale olukorrale lahenduse leidmiseks. Üks neist on jalakäijate tunneli ehitamine. Kuid kas tunneli ehitamine lahendab meie jaoks eelpool kirjeldatud probleemid?
Kahjuks mitte, tuues lahenduse vaid reisirongi kasutajatele ja linnaelanikele, kes elavad või töötavad teisel pool raudteed. Kindlasti ei ole lahenduseks linnavalitsuse poolt 1. detsembrist 2004.a. ühe tänava sulgemine raskeveokitele, takistades sellega ettevõtlust Jõgeva linnas.
Lahenduseks võiks olla hoopis kaubarongide ja raudteeäärse majandustegevuse linnast välja juhtimine. Selleks tuleks ehitada lisaraudteeharusid. Kuna AS Werol Tehased ja sinna juurde rajatava biodiislitehase edasine areng sõltub suuresti nendeni jõudva raudteeharu olemasolust, on 3,2-kilomeetrise raudteeharu ehitamine Jõgevalt Painkülani aktiivselt päevakorral. Omapoolset poolehoidu on näidanud ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Lisaks Jõgeva-Painküla raudteeharule tuleks välja ehitada veel piisav kogus raudteeharusid rongide manööverdamiseks ja kauba laadimiseks. Nii nihutatakse seisvad kaubarongid Jõgevalt ja Kaareperest uude kaubajaama. See tekitab olukorra, kus linnast sõidavad küll rongid läbi, kuid peatuvad siin vaid reisirongid.
Koos raudteeharuga tekib tööstusküla
Uue Painkülani ehitatava raudteeharuga kujuneks selle äärde tööstusküla, kuhu saaksid tekkida mitmeid ettevõtteid. Uute ettevõtetega kaasneksid ka uued töökohad Jõgeva piirkonnas.
Tekib küsimus, miks ehitada tunnel, mis lahendaks probleemi vaid sõitjate ja osade linnaelanike jaoks, kui võiks ehitada kaubajaama, mis viiks kaubarongid linnast välja? Siis ei pea inimesed enam rongide alt ronima. Mõne minuti ooteaega, kuni rong linnast läbi sõidab, leiab loodetavasti iga raudteeületaja. Uue raudteeharuga loodaks aga arengupotentsiaal tervele piirkonnale ning areng vähendab noorte ja ettevõtlike inimeste lahkumist Jõgevamaalt.
Jõgeva linn võiks koos Jõgeva vallaga otsida aktiivsemalt lahendusi nendele probleemidele. Kindlasti ei ole lahenduseks ettevõtluse keelamine linna territooriumil. See jätab mulje, nagu linn ei sooviks ettevõtust arendada. Kuid kellele siis ehitada tunnel? Kui pole töökohti, pole ka inimesi.
Seega kutsun kõiki osapooli mõtlema sellele, mis oleks Jõgeva piirkonnale parim lahendus. Olen veendunud, et koostöös see lahendus ka leitakse. Jõgeva maavalitsus koostöös põllumajandusministeeriumiga kutsub veel selle aasta sees kokku ümarlaua, et raudteega seonduvat arutada.
AIVAR KOKK, maavanem
Vooremaa, 24. november 2004
xxx
Jõgeva linn ja Eesti Raudtee sõlmivad koostööleppe
Eesti Raudtee ja Jõgeva linnavalitsuse esindajad leppisid eelmisel nädalal kokku, et allkirjastavad lähinädalatel koostööleppe, millega osapooled võtavad kindlad kohustused raudteega seotud probleemide lahendamiseks.
Esimese teemana tõstatus kokkusaamisel jaamahoone juures olev jalakäijate ülekäik ning jalakäijate liikumine raudteel. Et Jõgeval peatuvad reisirongid kaks korda hommikul ning kaks korda õhtul, on Eesti Raudtee lõpetanud kaubarongide Jõgeva jaama saatmise ajal, kui seal peatuvad reisirongid, hõlbustamaks inimeste liikumist reisirongile.
Eesti Raudtee on tänavu ka investeerinud 1,35 miljonit krooni jaamateede ja pöörmete remondiks ning 1 miljon krooni reisiplatvormi ehitamiseks teede vahele.
Sellest hoolimata vajavad Jõgeva linna elanikud paremat lahendust raudtee ületamiseks ajal, mil jaamas seisavad kaubarongid. Jõgeva linnavalitsus eelistab tunneli rajamist silla ehitamisele. Eesti Raudtee nõustus tunneli projekteerimist rahaliselt toetama.
Inimesed tuleb suunata tunnelisse
Eesti Raudtee juhatuse esimees-tegevdirektor Christopher Aadnesen juhtis linnavalitsuse tähelepanu oma varasemast Jõgeva külaskäigust selgunud asjaolule, et probleemiks on inimeste liikumine üle raudtee alal, mis jääb varikatuse ning vanas jaamahoones asuva alkoholikaupluse vahele. Aadnesen märkis, et tunnel saab olla edukas ning vajalik vaid siis, kui inimesed tunnelit ka kasutavad, seega tuleks linnavalitsusel leida lahendus, kuidas inimesi tunnelisse suunata, ning välistada ohtlikes kohtades raudtee ületamine tulevikus.
Eesti Raudtee lubas tagada tunnelisse elektrivarustuse ja valgustuse ning arvestada ehitamisel puuetega inimeste vajadustega.
Jõgeva linnavalitsus soovib tunneli projekteerimisega valmis saada 2005. aastal ning 2006. aastal tegelda rahastamise ning ehitamisega. Eesti Raudtee seisukohast on oluline ettevõtte ja Jõgeva linnavalitsuse veelgi tihedam koostöö Euroopa Liidu abirahade kaasamiseks tunneliehitusse.
Ettevõtted rahastavad tänavate remonti
Samuti on Jõgeval probleemiks Estakaadi tänava seisukord ning laadimistööd jaamas. Et StoraEnso laadib oma vaguneid tühjaks Estakaadi tänava juures, läbib seda piirkonda suur hulk raskeveokeid, mis on viinud tee kulumise viimase piirini. Eesti Raudtee on omal initsiatiivil viinud Lignatori teisele poole raudteed, et metsamaterjale ei ladustataks bussijaama juures. Samuti on Eesti Raudtee ning StoraEnso kokku leppinud, et ettevõtted võtavad osa Estakaadi tänava remondist.
Lepiti kokku, et Jõgeva linnavalitsus võiks antud projektis tegutseda projekti juhina. Esimene kokkusaamine ettevõtete ja raudtee esindajatega on plaanitud juba järgmiseks teisipäevaks.
Kolmas arutlusel olnud teema puudutas jaamaümbruse miljööväärtuse säilitamist. Jõgeva linn tekkis 1876. aastal tänu raudtee olemasolule ning ümbruskonnas on palju hooneid, mis linnavalitsuse arvates on miljööväärtuse seisukohast olulised. Raudtee kõrval asuv pagasiait ning veel kaks hoonet on küll lagunenud, kuid abilinnapea sõnul on pagasiaida tagumine, kõrgem osa ehitatud tunduvalt hiljem ning selle võib seetõttu ka lammutada.
Eesti Raudtee juhatuse esimees tundis huvi hoonete teisaldamise vastu, kuid abilinnapea sõnul võib see olla raskendatud seoses miljööväärtusliku piirkonnaga. Eesti Raudtee kaalub erinevaid võimalusi, kuidas parandada raudtee ümbruskonna üldilmet.
HELVE LAASIK
Vooremaa-Online, 17.12.2004
xxx
Tunnelist parema ettkujutuse saamiseks lisan omalt poolt eskiisikese:
… ja selgitused selle juurde
Kavandatav kergliiklustunnel peaks tagama kõigi raudtereületajate (jalakäiaid, jalgratturid, invaliidikärud, väikese-gabariidilised koristusmasind jne, aga ka politseipatrull, kiirabiauto) ohutuse. Tunneli valmimise järel jalakäijate ülekäik suletakse alatiseks.
Eeldatav tunneli laius min 4m, kõrgus min 2,5m, maaaluse osa pikkus ca 80 m. Rajamissügavus (tunneli kõnnitee) on ca 3,5m raudteest allpool. Maa-alune tunneliosa on praktiliselt horisontaalne (i~0,002), kallakteed optimaalse kaldega (i=0,15…0,20). Välditakse treppe. Alaline valgustus. Turvakaamerad.
Tunneli ehitusmaksumus on võrreldav raudteeületuskohal toimunud … Maanteeameti andmetel /…/ ühe hukkunuga õnnetuse kahjuga ühiskonnale 7.225.000 krooni.
Ehituskestvus monteeritud multi-plate tunnelikonstruktsiooni korral peaks olema lühem kui kaks kuud. Eeldatakse, et ehitus toimub etapiviisi ja ehitusaegse raudteeliikluse tagamiseks kasutatakse ajutisi talasildu. Kaubajaama teenindamiseks vajalikku manööverdusaega ehitamise ajal piiratakse. AB
xxx
Aeg läheb edasi…
21. juunil andis riigihanke võitnud projekteerija Jõgeva linnavalitsusele üle 10 raudteeületuskoha asukohavarianti.
Vaadake neid ja aidake leida parim.
xxx
Tasuvusuuring
Uudised
VE: Jõgeva jalakäijate tunnel
Jõgeva alustas toetusallkirjade kogumist tunneli rajamiseks
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev kutsus oma taasiseseisvuspäeva kõnes kõiki jõgevlasi, Jõgevamaa elanikke ja Jõgeva linna külalisi andma oma allkiri raudtee alla jalakäijate tunneli ehitamise toetuseks.
Raudtee ohutuks ületamiseks on jalakäijate tunnel Jõgeval hädavajalik, viimane jalakäija surmaga lõppenud üliraske õnnetus juhtus Jõgeval raudteejaamas tänavu 12. mail (2004), kui veduri ette jäi teed ületanud 82-aastane vanainimene, kes suri saadud vigastustesse kiirabiautos.
Eesti Raudtee on püüdnud taotleda Euroopa Liidust abiraha viaduktide, tunnelite ja müraseinte ehitamiseks mitmetesse Eestimaa paikadesse. Et aga raudteefirma enamusaktsiad kuuluvad era-, mitte riigifirmale, raudtee paraku eurotoetusi ei saa. Sellepärast on takerdunud ka Jõgeva linna läbirääkimised raudteefirmaga, et saada raha jalakäijate tunneli rajamiseks.
Eesti Linnade Liidu ja Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tänavu jaanuaris korraldatud nõupidamisel tutvustas Eesti Raudtee oma kava taotleda Euroopa Liidu fondidest laenu viaduktide, tunnelite ja müraseinte ehitamiseks. Kokku taotleti vastavate objektide ehitamiseks laenu 10 miljonit eurot ehk ligi 156 miljonit krooni. Euroopa Liidu vahenditest taotletavate laenusummade eest plaaniti ehitada ka jalakäijate tunnelid Jõgevale, Lagedile, Kehrasse, Tapale, Tartusse ja Tamsallu.
Koos tunneli rajamisega pidid Jõgeval korda saama ka Kesk ja Estakaadi tänav, sest sealne sopp ja müra häirib juba ammu inimesi, ka on raskeveokid muutnud need tänavad kohati läbimatuteks.
Allkirja tunneli rajamise toetuseks saab anda Jõgeva linnavalitsuse kantseleis, Jõgeva kultuurikeskuse administraatori juures ja Jõgeva Linnaraamatukogus. Vastu võetakse ka digiallkirjaga toetusavaldusi. Vastav info on linna veebilehel aadressiga www.jogevalv.ee
HELVE LAASIK
xxx
Jõgeva tahab aastal 2005 jalakäijatele raudtee ülepääsu projekteerida ja 2006. aastal valmis ehitada
Jõgeva linn soovib järgmisel aastal projekteerida jalakäijatele kesklinnas jaama juures raudtee ülepääsu ja ületuleval aastal selle ka valmis ehitada. Kas jalakäijatele tuleb raudtee ületamiseks tunnel või sild, otsustavad arhitektid ja projekteerijad. Eesti Raudtee eelistab silda.
Aastakümneid on Jõgeva elanikke ja külalisi kimbutanud raudtee ületamise probleem. Kui jaamas seisab kaubarong, pole jalakäijatel võimalik üle raudtee minna. Seetõttu pole harvad juhused, mil reisijad oma rongist maha jäävad või on sunnitud kaubavagunite vahelt üle ja läbi ronima. Võimalik on ka rongi eest või tagant ringi minna, kuid see vajab juba täiendavalt lisaaega.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul pöördus linn oktoobri alguses Eesti Raudtee poole palvega edastada tehnilised tingimused kahetasandilise raudteeületuskoha projekteerimiseks. “Need tingimused on meil käes ja sealt loen välja, et raudteefirma eelistaks silda,” märkis linnapea. Tema sõnul on linn alustanud lähteülesande kokkukirjutamist. “2005. aastal tahame tellida ning kätte saada projekti ja 2006. aastal ehitama hakata,” tunnistas Svjatõsev.
Tema sõnul ei eelista linn praegu tunnelit ega silda. “Jääme lootma projekteerijate ja arhitektide huvitavatele lahendustele,” nentis ta.
Euroraha lähiajal ei tule
Eesti Linnade Liidu ning Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tänavu jaanuaris korraldatud nõupidamisel räägiti jalakäijate tunnelite rajamisest Jõgevale, Lagedile, Kehrasse, Tapale, Tartusse ja Tamsallu. Eesti Raudtee pidi taotlema Euroopa Liidu vahenditest kuni 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni, et saaksid lahendatud kõige tõsisemad probleemid linnades, mida raudtee poolitab.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koffi sõnul taotles firma toetust Euroopa Liidu regionaalarengu struktuurifondist (ERDF). “Esitasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile õigeks ajaks oma ettepanekud, kuid valitsuse tänavu 12. juulil kinnitatud transpordi-infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud toetuse kasutamise kavas aastateks 2004-2006 Eesti Raudtee esitatud projekte meile teadmata põhjustel ei kajastu,” selgitas pressiesindaja.
Et Eesti Raudtee aktsiatest kuulub 66 protsenti erafirmale ja 34 protsenti riigile, siis Euroopa Liidust raha saamiseks võiks kõne alla tulla vaid riigile kuuluva 34-protsendilise osaluse 75- protsendiline rahastamine.
Üle 80 protsendi peaks investeerima Eesti Raudtee
Euroopa regionaalarengu fondi toetuse määrad fikseeriti Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri tänavuse 14. juuni määrusega, mille järgi oma- ja kaasrahastamise määr Eesti Raudtee puhul ületab 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
“Selline toetuse osakaal ei tee reaalseks elanikkonna üldise ohutuse ja mugavuse parandamist, sest eraettevõte ei saa vastutada riigi kohustuste eest,” tõdes Koff.
Nii Eesti Raudtee kui ka Jõgeva linn on eraldi taotlenud toetust ülekäigu lahendamise projektile. Selge on, et üks osapooltest peaks hakkama seda projekti reaalselt juhtima. Praeguse seisuga on see Jõgeva linn.
“Kaasrahastamise küsimus on hetkel veel lahtine, kuid see lahendatakse omavaheliste läbirääkimiste käigus,” märkis Koff.
“Eesti Raudtee on siiski eraettevõte, milles küll on riigi vähemusosalus ning firmal saab olla vaid üks eesmärk — kasumi taotlemine. Eesti Raudtee ei saa tegeleda vaid avalikke huve esindatavate projektide ja investeeringutega, sest vastasel korral kaoksid kõik ressursid jätkusuutlikuks arenguks ja pikemaajalisteks investeeringuteks,” tunnistas ettevõtte pressiesindaja.
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahaga saab mitmetasandiliseks ehitada ülesõidud, kus ööpäevas liigub 1000 – 4000 sõidukit. Raudteeinspektsiooni andmetel on seni oma kindla jah-sõna öelnud Tartu, Rakvere ja Tapa linn. Omavalitsuse osalus selles projektis on 25 protsenti, 75 protsenti katab ühtekuuluvusfond.
Raudteefirma hinnangul ei piisa sellest, et nad teevad koostööd kohalike omavalitsustega toetusprojektide koostamisel, on vaja ka riigipoolset sekkumist.
HELVE LAASIK
xxx
Raudteeülepääsu rajamist on toetanud 1400 inimest
Praeguseks on ligikaudu 1400 inimest toetanud oma allkirjaga raudteeülepääsu ehitamise vajalikkust Jõgeva linna läbivale raudteele. Kõige rohkem allkirju on kogutud linnaraamatukogus.
Palju linlasi tuli toetusallkirja andma ka linnavalitsuse kantseleisse ja Jõgeva kultuurikeskusse. Linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul näitab kogutud allkirjade hulk, et raudtee ületamise probleem on Jõgeva inimestele tõsine.
HELVE LAASIK
xxx
Raudteeõnnetuse keskmine maksumus on vähemalt 2,3 miljonit krooni 03.11.2004 09:43PM Online
Raudteeõnnetuste keskmine maksumus tänavu on Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel 2,3 miljonit krooni.
Eestis on 2004. aasta augusti seisuga raudteeülesõidukohtadel toimunud 16 liiklusõnnetust, milles hukkus neli inimest. Maanteeameti andmetel on ühe hukkunuga õnnetuse kahju ühiskonnale 7.225.000 krooni ja kokku seega 28,9 miljonit krooni.
Toimunud liiklusõnnetustega on registreeritud varakahju üldsummas 7.168.000 krooni ja ravikulusid 620.000 krooni.
Õnnetusjuhtumitega on ühiskonnale tekkinud kahju summas 36.688.000 krooni, seega on keskmiseks kahjuks 2.293.000 krooni õnnetusjuhtumi kohta.
Arvestused ei hõlma raudteeliikluse seiskumisest tekkinud kahju ettevõtetele, süüdlaste sõidukites kauba hävinemist, liikluskindlustuse hüvitamise piirmäärasid ületavat kahju, keskkonnakahju ja riigi päästeteenistuste kulutusi.
Tulenevalt nendest asjaoludest on õnnetusjuhtumite kaudne maksumus nimetatust veelgi suurem, märgib LKF.
xxx
Kas jalakäijate tunnel või kaubajaam?
Jõgeva linna üheks oluliseks arenguteguriks on raudtee. Raudteetransport on viimasel ajal muutunud veelgi intensiivsemaks ning suurenenud on ka majandustegevus raudtee ääres. See kõik on vesi ettevõtjate veskile.
Kuid inimestele, kes Jõgeva linnas elavad, taolised muutused, mis tegelikkuses tõstavad meie majanduslikku heaolu, ei meeldi. See on ka loomulik, sest uued Ameerika vedurid suudavad tõsta liikluskoormust, kuid on toonud endaga kaasa müra kasvu.
Samuti ettevõtted, kes linna territooriumil puitu maha laadivad ja sellega sodi tekitavad ja linnapilti rikuvad. Ning inimeste jaoks, kes raudteetransporti kasutavad, on pahatihti olukord lausa väljakannatamatu – suured kütuse- või puiduvagunid ei võimalda neil reisirongile minna, kuna ülekäigutee on blokeeritud. Taolised ummikud esinevad peale Jõgeva ka Kaareperes.
Tunnel ei lahenda kõiki probleeme
On räägitud mitmetest variantidest Jõgeva linnas eksisteerivale olukorrale lahenduse leidmiseks. Üks neist on jalakäijate tunneli ehitamine. Kuid kas tunneli ehitamine lahendab meie jaoks eelpool kirjeldatud probleemid?
Kahjuks mitte, tuues lahenduse vaid reisirongi kasutajatele ja linnaelanikele, kes elavad või töötavad teisel pool raudteed. Kindlasti ei ole lahenduseks linnavalitsuse poolt 1. detsembrist 2004.a. ühe tänava sulgemine raskeveokitele, takistades sellega ettevõtlust Jõgeva linnas.
Lahenduseks võiks olla hoopis kaubarongide ja raudteeäärse majandustegevuse linnast välja juhtimine. Selleks tuleks ehitada lisaraudteeharusid. Kuna AS Werol Tehased ja sinna juurde rajatava biodiislitehase edasine areng sõltub suuresti nendeni jõudva raudteeharu olemasolust, on 3,2-kilomeetrise raudteeharu ehitamine Jõgevalt Painkülani aktiivselt päevakorral. Omapoolset poolehoidu on näidanud ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Lisaks Jõgeva-Painküla raudteeharule tuleks välja ehitada veel piisav kogus raudteeharusid rongide manööverdamiseks ja kauba laadimiseks. Nii nihutatakse seisvad kaubarongid Jõgevalt ja Kaareperest uude kaubajaama. See tekitab olukorra, kus linnast sõidavad küll rongid läbi, kuid peatuvad siin vaid reisirongid.
Koos raudteeharuga tekib tööstusküla
Uue Painkülani ehitatava raudteeharuga kujuneks selle äärde tööstusküla, kuhu saaksid tekkida mitmeid ettevõtteid. Uute ettevõtetega kaasneksid ka uued töökohad Jõgeva piirkonnas.
Tekib küsimus, miks ehitada tunnel, mis lahendaks probleemi vaid sõitjate ja osade linnaelanike jaoks, kui võiks ehitada kaubajaama, mis viiks kaubarongid linnast välja? Siis ei pea inimesed enam rongide alt ronima. Mõne minuti ooteaega, kuni rong linnast läbi sõidab, leiab loodetavasti iga raudteeületaja. Uue raudteeharuga loodaks aga arengupotentsiaal tervele piirkonnale ning areng vähendab noorte ja ettevõtlike inimeste lahkumist Jõgevamaalt.
Jõgeva linn võiks koos Jõgeva vallaga otsida aktiivsemalt lahendusi nendele probleemidele. Kindlasti ei ole lahenduseks ettevõtluse keelamine linna territooriumil. See jätab mulje, nagu linn ei sooviks ettevõtust arendada. Kuid kellele siis ehitada tunnel? Kui pole töökohti, pole ka inimesi.
Seega kutsun kõiki osapooli mõtlema sellele, mis oleks Jõgeva piirkonnale parim lahendus. Olen veendunud, et koostöös see lahendus ka leitakse. Jõgeva maavalitsus koostöös põllumajandusministeeriumiga kutsub veel selle aasta sees kokku ümarlaua, et raudteega seonduvat arutada.
AIVAR KOKK, maavanem
Vooremaa, 24. november 2004
xxx
Jõgeva linn ja Eesti Raudtee sõlmivad koostööleppe
Eesti Raudtee ja Jõgeva linnavalitsuse esindajad leppisid eelmisel nädalal kokku, et allkirjastavad lähinädalatel koostööleppe, millega osapooled võtavad kindlad kohustused raudteega seotud probleemide lahendamiseks.
Esimese teemana tõstatus kokkusaamisel jaamahoone juures olev jalakäijate ülekäik ning jalakäijate liikumine raudteel. Et Jõgeval peatuvad reisirongid kaks korda hommikul ning kaks korda õhtul, on Eesti Raudtee lõpetanud kaubarongide Jõgeva jaama saatmise ajal, kui seal peatuvad reisirongid, hõlbustamaks inimeste liikumist reisirongile.
Eesti Raudtee on tänavu ka investeerinud 1,35 miljonit krooni jaamateede ja pöörmete remondiks ning 1 miljon krooni reisiplatvormi ehitamiseks teede vahele.
Sellest hoolimata vajavad Jõgeva linna elanikud paremat lahendust raudtee ületamiseks ajal, mil jaamas seisavad kaubarongid. Jõgeva linnavalitsus eelistab tunneli rajamist silla ehitamisele. Eesti Raudtee nõustus tunneli projekteerimist rahaliselt toetama.
Inimesed tuleb suunata tunnelisse
Eesti Raudtee juhatuse esimees-tegevdirektor Christopher Aadnesen juhtis linnavalitsuse tähelepanu oma varasemast Jõgeva külaskäigust selgunud asjaolule, et probleemiks on inimeste liikumine üle raudtee alal, mis jääb varikatuse ning vanas jaamahoones asuva alkoholikaupluse vahele. Aadnesen märkis, et tunnel saab olla edukas ning vajalik vaid siis, kui inimesed tunnelit ka kasutavad, seega tuleks linnavalitsusel leida lahendus, kuidas inimesi tunnelisse suunata, ning välistada ohtlikes kohtades raudtee ületamine tulevikus.
Eesti Raudtee lubas tagada tunnelisse elektrivarustuse ja valgustuse ning arvestada ehitamisel puuetega inimeste vajadustega.
Jõgeva linnavalitsus soovib tunneli projekteerimisega valmis saada 2005. aastal ning 2006. aastal tegelda rahastamise ning ehitamisega. Eesti Raudtee seisukohast on oluline ettevõtte ja Jõgeva linnavalitsuse veelgi tihedam koostöö Euroopa Liidu abirahade kaasamiseks tunneliehitusse.
Ettevõtted rahastavad tänavate remonti
Samuti on Jõgeval probleemiks Estakaadi tänava seisukord ning laadimistööd jaamas. Et StoraEnso laadib oma vaguneid tühjaks Estakaadi tänava juures, läbib seda piirkonda suur hulk raskeveokeid, mis on viinud tee kulumise viimase piirini. Eesti Raudtee on omal initsiatiivil viinud Lignatori teisele poole raudteed, et metsamaterjale ei ladustataks bussijaama juures. Samuti on Eesti Raudtee ning StoraEnso kokku leppinud, et ettevõtted võtavad osa Estakaadi tänava remondist.
Lepiti kokku, et Jõgeva linnavalitsus võiks antud projektis tegutseda projekti juhina. Esimene kokkusaamine ettevõtete ja raudtee esindajatega on plaanitud juba järgmiseks teisipäevaks.
Kolmas arutlusel olnud teema puudutas jaamaümbruse miljööväärtuse säilitamist. Jõgeva linn tekkis 1876. aastal tänu raudtee olemasolule ning ümbruskonnas on palju hooneid, mis linnavalitsuse arvates on miljööväärtuse seisukohast olulised. Raudtee kõrval asuv pagasiait ning veel kaks hoonet on küll lagunenud, kuid abilinnapea sõnul on pagasiaida tagumine, kõrgem osa ehitatud tunduvalt hiljem ning selle võib seetõttu ka lammutada.
Eesti Raudtee juhatuse esimees tundis huvi hoonete teisaldamise vastu, kuid abilinnapea sõnul võib see olla raskendatud seoses miljööväärtusliku piirkonnaga. Eesti Raudtee kaalub erinevaid võimalusi, kuidas parandada raudtee ümbruskonna üldilmet.
HELVE LAASIK
Vooremaa-Online, 17.12.2004
xxx
Tunnelist parema ettkujutuse saamiseks lisan omalt poolt eskiisikese:
… ja selgitused selle juurde
Kavandatav kergliiklustunnel peaks tagama kõigi raudtereületajate (jalakäiaid, jalgratturid, invaliidikärud, väikese-gabariidilised koristusmasind jne, aga ka politseipatrull, kiirabiauto) ohutuse. Tunneli valmimise järel jalakäijate ülekäik suletakse alatiseks.
Eeldatav tunneli laius min 4m, kõrgus min 2,5m, maaaluse osa pikkus ca 80 m. Rajamissügavus (tunneli kõnnitee) on ca 3,5m raudteest allpool. Maa-alune tunneliosa on praktiliselt horisontaalne (i~0,002), kallakteed optimaalse kaldega (i=0,15…0,20). Välditakse treppe. Alaline valgustus. Turvakaamerad.
Tunneli ehitusmaksumus on võrreldav raudteeületuskohal toimunud … Maanteeameti andmetel /…/ ühe hukkunuga õnnetuse kahjuga ühiskonnale 7.225.000 krooni.
Ehituskestvus monteeritud multi-plate tunnelikonstruktsiooni korral peaks olema lühem kui kaks kuud. Eeldatakse, et ehitus toimub etapiviisi ja ehitusaegse raudteeliikluse tagamiseks kasutatakse ajutisi talasildu. Kaubajaama teenindamiseks vajalikku manööverdusaega ehitamise ajal piiratakse. AB
xxx
Aeg läheb edasi…
21. juunil andis riigihanke võitnud projekteerija Jõgeva linnavalitsusele üle 10 raudteeületuskoha asukohavarianti.
Vaadake neid ja aidake leida parim.
xxx
Tasuvusuuring